Perekonnaajaloo foorum

Üks minu esivanematest pärineb Streif´ide suguvõsast. Olen natuke ka seda liini uurinud ja nüüd kerkis üles väike küsimus.
Tegu oli suhteliselt suure suguvõsaga veel 19 sajandi lõpus. Sealt edasi aga kaovad jäljed pea täielikult. Olen leidnud vaid ühe nime muutmise aastast 1938, kus Streif muudeti Nõlvakuks. Rohkem aga mitte ühtegi jälge ei suuda leida. Nii palju kui mina tean, ei ela vist hetkel Eestis ühtegi Streif´i nimelist inimest.
Kuhu on siis saanud ülejäänud osa suuremapoolsest suguvõsast?
Kas tõesti võivad nad olla kõik välja rännanud?
Ja kui tõesti nii, siis kas oskate ehk soovitada, kust selle kohta infot võiks saada?

Jälgede ajamiseks kuluks ära ehk eelinfo, selle koht, kas need Steifid olid eestlased või sakslased ja kus nende suur suguvõsa 19. sajandil põhiliselt elas ja pärit oli. Onomastika andmebaas, mis ju mitte alati usaldusväärne ning täpne pole, perekonnanimede andmise ajal Streife ei näita. Kirjapildilt sarnasem on nimi Steit, mida pandi Virumaal Viru-Nigula Mallas ja Kadrina kihelkonnas Huljal või pigem Streff Hageri kihelkonnast Tohisoost.
Samuti võin lisada, et 1920. aastatel väga suure tõenäosusega Tallinnas ühtegi Streiff´i perekonnanimega isikut ei elanud. Küll aga leidub, üks Johannes Streff.

AISi otsing andis kolm tulemust 1925-1936. Aliine ja Jakob Strief.

Lihtsalt üks hüpotees. Äkki mugandati nime ja uueks kujuks sai "Streff".

Olen tõesti teadlik, et sellist perekonnanime otseselt ei ole nagu antud. Küll aga on arvatavasti algselt olnud tegu just selle Viru-Nigula kihelkonna Streit´idega, mis on hiljem Streif´iks muutunud. Pole veel nii sügavuti seda haru uurinud, et selles ka kindel olla, aga igatahes on tegu 19 saj lõpus Viru-Nigula kihelkonnas Varudil elanud perega, kust minu esiema pärit on.
Samas kihelkonnas on elanud ka muud selle suguvõsa esindajad. Ma ei saa küll öelda, et tegu oleks olnud just teab mis väga suure suguvõsaga, aga samas võrreldes minu ülejäänud uurimisega ehk siis teiste harudega, oli ta ikkagi suhteliselt suuremapoolne.
Kindlasti oli tegu ikka eesti perega, kuigi mingid keskmisest tihedamad seosed pidid vist ka sakslastega olema. Nimelt vanaema sõnade kohaselt oli minu see esiema olnud väga hea (peaaegu ideaalse) saksa keele oskuse ja kaunis peente elukommetega inimene tolle aja kohta. Sedasi oli temast rääkinud vähemalt minu vanaisa ema, kes oli siis abielus selle esiema pojaga.