Perekonnaajaloo foorum

Kuidas kirjutate oma sugulasi puusse. Kas Wio, Tio, Liso, Jürri ja Juhhan, või Viiu, Tiiu, Liisu, Jüri ja Juhan.
Sama talukohtadega - kas Rehhemetza, Surekiwwi, Taggaperre, vöi siis praegu kehtiva kirjapildiga.
Ja külad, Hellenbeck - Ellamaa.
Mõisad, Soinitz - Sooniste.
Kihelkonnad, Goldenbeck - kullamaa...

Nimed panen niimoodi kirja nagu on kirikukirjas või panen nt Tio (Tiiu)

Ma eestistan kohanimed.

Panen kirja ikkagi normaalselt, Viiu, Tiiu, Liisu, Juhan jne.

Sest nagu ma olen ennegi väitnud - neid veidraid kirjapilte on nii palju, et normaliseerimine on ainumas lahendus. Sünni-, leeri-, abielu jne kannetes on sageli kirjapilt erinev. Milline on siis parem ja õigem: Tio, Tyo, või isegi Tigo? Vastus - normaliseeritud Tiiu.

Siin on loomulikult eriti perenimedega seotud riskimomente - Alas vs Allas, Aro vs Arro vs Aru jne. Ja siin ei ole selgust ka tänapäeval.

Aga kirjapildi säilitamiseks tähendan ma konkreetse kirikuraamatu või hingeloendi kande oma andmebaasi sissekandmisel üles kirje originaalkujud, kus siis on kirjas kõik need veidrused nii nagu nad on.

Terv,

PR

Eesnimedega on lihtsam: Jürri (Jürry) on ikka Jüri, Marri (Marry jms) ikka Mari. Endal ka lihtsam.

Mina kirjutan ka eesnimed normaalselt, perekonnanimed kas sellisena, nagu kunagi pandi (kui näiteks saksapärane nimi) või osad ka normaalselt (Jerw=Järv), selliste nimedega nagu Hanni või tedder või Tommingas natuke raskem, kui teada, kuidas tänapäeval kasutatakse, siis katsun nii kirjutada.
Osade eesnimedega nagu Karl-Kaarel ka muidugi probleeme, üldiselt kui sünnikandes üks nimi ja hiljem ainult teist varianti kasutatud, siis vist olen eelistanud enamkasutatavat.
Saksapäraste nimede lihtsustamisega seoses, kui sünnipärane Christina hiljem Stina on, tundub üsna loogiline, aga Cristiana hiljem Triinu?