Perekonnaajaloo foorum

Soovin enda sugupuu panna üles internetti,kuid seoses andmekaitse seadusega,mis jõustus,kas see on lubatud?

Mina paneks ainult juba surnud inimeste andmed internetti, vaevalt et kõigilt elavailt õnnestub nõusolek saada. Ise olen kogunud elusolevate sugulaste andmeid ainult suguvõsasiseseks kasutamiseks ja võibolla peaks isegi siis küsima, kas nad on nõus andmete edastamisega teistele kaugetele sugulastele.

Olen eelneva vastajaga sama meelt - mina küll elus olevate inimeste andmeid netti ei paneks,olgu seadus milline tahes.

Olen sama probleemi ees, plaanis on andmed, või siis vähemalt osa nendest välja panna.
Kui vaadata praegu netis kättesaadavaid sugupuusid, siis domineerib ikkagi vähemalt sünniandmete täielik kättesaadavus.
Olen ka sisemiselt sellise avalikustamise vastu, kuid kuhumaale on mõistlik salastamisega minna?
Programmid võimaldavad mitmesugust peitmist. On variante, kus eluoleva isiku kõik andmed peidetakse ja tabelis on näha tekst "Living". Samas on võimalus peita ära elusolevate isikute kõik muud andmed peale nime (mis ei tohiks küll suur saladus olla). Kui nüüd ei kooru mingit tõsiseltvõetavat argumenti sellise variandi vastu, siis ma tõenäoliselt lähen just seda teed, et näitan elusolevatest ainult nime.

Mida arvavad hobikaaslased?

lugupidamisega
Aare Jalakas

Küsimus ikka iga inimese jaoks ju erinev. Mõne jaoks on juba see probleem, et üldse midagi kuhugi üles pannakse, teisel tõiesti ükskõik, mis seal netis ripub. Minu isiklik arvamus on, et kui panna inimese nimi ja sünniaasta (või muud aastad), ei tohiks küll veel probleemi olla. Tegu ei ole ju otseselt mingite delikaatsete isikuandmetega ega midagi muud sarnast. Midagi muud ehk tõesti ei tasuks panna. Aga jah, eks arvamusi ole erinevaid.

See teema on ka suguvõsa-listis üles võetud. [SUGUSELTS:297] Andmekaitsest suguvõsa uurimisel (13.aprill 2007), kus Urmas Haud edastab oma kirjavahetuse Andmekaitse Inspektsiooniga.
Kahjuks ei oska ma mingit linki lisada (ja copy-psteks on kiri liiga pikk); kes on aga listi liikmed, otsige Inbox'ist, äkki on veel kustutamata

ma siin juba mitu minutit surfanud kuid selle keelustatud kohta käivat teemat pole leidnud...

Vallokas kirjutas:Minu isiklik arvamus on, et kui panna inimese nimi ja sünniaasta (või muud aastad), ei tohiks küll veel probleemi olla. Tegu ei ole ju otseselt mingite delikaatsete isikuandmetega ega midagi muud sarnast. Midagi muud ehk tõesti ei tasuks panna. Aga jah, eks arvamusi ole erinevaid.

Suguvõsauurijad lisavad ju ikka nime ja sünniaasta juurde ka sugulussuhted (kelle laps ta oli, kellega abielus, millised lapsed temal endal) - need andmed ei ole enam pelgalt "nimi ja sünniaasta".

anu.jarv kirjutas:Mina paneks ainult juba surnud inimeste andmed internetti, vaevalt et kõigilt elavailt õnnestub nõusolek saada. Ise olen kogunud elusolevate sugulaste andmeid ainult suguvõsasiseseks kasutamiseks ja võibolla peaks isegi siis küsima, kas nad on nõus andmete edastamisega teistele kaugetele sugulastele.

Seadus ja minu arvates ka suguvõsauurija eetika seda küll nõuavad. Kuidas seda probleemi lahendada, tuleb meil varsti välja mõelda, teema on arutuse all ka genealoogia seltsi juhatuse koosolekul 9. veebruaril 2008.

Samas isikukood on avalik... kuidas seda mõista? Sellest numbrist saab iga kuupäeva ju tuletada.
Asi lõpeb sellega, et ma panen oma puu kuskile teise riiki ülesse ja vsjo... siinsel saidil kasutan ainult linki.

matuk kirjutas:Samas isikukood on avalik... kuidas seda mõista? Sellest numbrist saab iga kuupäeva ju tuletada.
Asi lõpeb sellega, et ma panen oma puu kuskile teise riiki ülesse ja vsjo... siinsel saidil kasutan ainult linki.

Küsimus pole eesti seaduses vaid inimeste turvatundes.
Minu arvates on vastutustundetu just noorte sugulaste päritoluandmete avaldamine selle kõrvale, mis nad ise mõtlematult netis avaldavad.
Meie, uurijatena peaksime ju teadma, kui kerge on google otsingu abil inimese kohta igasugust infot leida.
Suguvõsauurimise puhul on õige ja vajalik kogutud infot levitada, kuid siiski ei peaks olema võimalik google otsingumootori abil välja selgitada, kes on kelle sugulane.

tervitades,
Anu

Kui küsimusele õela punktuaalsusega läheneda siis küsiks, et milline on isiku eraelu puutumatust riivav sugulusaste. Ehk mitmenda põlve sugulust pole elaval isikul põhjust enam karta või häbeneda. Kas siin tuleks eristada traditsioonilist meesliinis sugulust või ka naisliine ? Igaljuhul ei tohiks 19. sajandi sugulusandmete puhul (seaduse järgi enne 1898. aastat ) küll mingeid isikuandme kaitse probleeme tekkida ?

Mina pidasin silmas elavate lähisugulaste andmete avaldamist sugupuusse seotuna avalikult ja asjaosaliste nõusolekuta: vanavanemad, emad, isad, õed, vennad, onud, tädid ja nende lapsed.

tervitades,
Anu

anu.mullari kirjutas:Mina pidasin silmas elavate lähisugulaste andmete avaldamist sugupuusse seotuna avalikult ja asjaosaliste nõusolekuta: vanavanemad, emad, isad, õed, vennad, onud, tädid ja nende lapsed.

tervitades,
Anu

Mina riputaks nad küll kõik üles. Kui siis sugulane teatab, et ei soovi ja meil andmete kaitsmine ja kohtud olemas, siis kirjuta tema asemele "unknown" . Kui inimene ei tunne uhkust oma põlvnemise ja suguvõsa vastu, siis pole talle vaja ka au selles suguvõsas figureerida. Samas teatavad need rahulolematud kodanikud oma nime, isikukoodi, aadressi, krediitkaardi andmed ja mida iganes veel, suvalisele postimüügifirmale ja ei aimagi, et keegi võiks neid andmeid ebasihipäraselt kasutada .

Ise olen palju positiivset tagasisidet saanud tänu sellele, et puu netis on ka palju parandusi teostanud ja ka isikuid kellest polnud aimu... kes on tahtnud ise olla osana juba olemasolevast puust. Olen küsinud ka enamus sugulastelt kuidas suhtuvad nad sellesse, et nende nimi + sünnikuupäev seal on ja olen ka pakkunud varianti et saab jäta 110a alates ainult nimed, või ainult nimi + aastad jätta, ilma kuu ja kuupäevata... aga kui on isikukood juba niisamagi näha siis pole juba enam ju sünnikuupäeva aasta kujule viimiseks mingit mõtet... Ühesõnaga... ei kujuta ette kui on JAH sõna sugulastelt saadud mis moodi nad seda sugupuud keelustama hakkaks, et netis on, või kuidas nad minu kui selle tegija poole pöörduks oma sanktsioonidega.

Minu arusaamise järgi on nii, et andmete osas, mis on vanemad kui 110 aastat, mingeid piiranguid ei ole. Uuemate osas tuleb elavatelt inimestelt nõusolekut küsida (avaldamiseks) ning kokku leppida ka piirangud (nt sünniaasta või võib olla ka kuupäev jmt). Juba surnud inimeste puhul peaks tulema nõusolek nende otsestelt järglastelt.
Näiteks kui vanavanaisa on sündinud 1880. aastal, siis tema nimed ja sünni saab kirja panna, surma puhul peaks olema üldine nõusolek. Kui vanaisa on sündinud 1910. aastal ja nüüd surnud, siis peate ise (koos teiste lähisugulastega) otsustama, kas avaldada andmeid või mitte. Isa puhul, kui ta elab, teeb andmete avaldamise otsuse isa, nii nagu teie teete oma andmete osas. Kui aga vanavanaisa venna järglased ei soovi oma andmete avaldamist (see ei tähenda ilmtingimata keeldumist andmeid teile kasutamiseks anda), siis tuleb seda soovi austada ning piisab sellest, kui märgite sugupuusse, et vanavanaisa vennal on järglased olemas.
Muidugi võib uhke tunne olla, kui oled suure suguvõsa liige, kuid mõned inimesed ei soovi mingil isiklikel põhjustel oma täpsemate sünniaegade või muude andmete avaldamist. Ja seda soovi tuleb respekteerida ning mitte halvustada. Võib-olla on ta nõus aga oma nime avaldamisega (ilma sünniaja või mõnede muude andmeteta)?
Kindlasti tuleb vahet teha avaldamisel ja andmete kogumisel.
Ei saa ka välistada, et inimene, kes on üks kord loa andnud andmeid avaldada, siis järku sellest loobub. Järelikult siis tuleb need andmed avalikust puust välja võtta. Muidugi võib juhtuda, et mõni läheb kiusu pärast ka kohtusse või hakkab avalikkuses kaeblema, selles osas on abi, kui teil on mingid jäljed nõusoleku saamise kohta olemas. Üldiselt võib loota, et inimesed on sõbralikud, kuid kui tunnete või kardatate kellegi meelolumuutusi või kiusu (paratamatu on, et igasuguseid inimesi leidub), siis võtke see nõusolek mingil moel paberile (nt küsitluslehele nõusolek või meili väljatükk).

Oh jah, hulluks lähevad need seadused kätte

Väljavõte võimalikust tulevasest õpikust:

Kross, Jaan:
Sündinud kuskil, millalgi, Eide - Taadi pojana. Elas ja töötas Eestis, suri millalgi ning kuskil Eestis, maetud kunagi ja kuhugi.... Haige ju ?

Uku Velbri kirjutas:Oh jah, hulluks lähevad need seadused kätte

Väljavõte võimalikust tulevasest õpikust:

Kross, Jaan:
Sündinud kuskil, millalgi, Eide - Taadi pojana. Elas ja töötas Eestis, suri millalgi ning kuskil Eestis, maetud kunagi ja kuhugi.... Haige ju ?

Aga sinu lapselapselapselapsed saavad teada juba täpsemalt

Et ka Sina, Brutus .

Kui juriidiline pool kõrvale jätta siis võib sugupuu andmete avalikustamist vaadelda ka ainult eetika ja emotsioonide tasandil.
Vanema põlvkonna inimesed võivad mõnikord häbeneda või piinlikust tunda üpris arusaamatute asjade pärast. Näiteks, kui esivanemail oli vallaslapsi või olid nad vallaslapsed või ka muulasest esivanemate pärast. Viimast isegi juhul, kui tegemist oli eestlaste geneetiliselt lähima sugulusrahva: lätlastega. Sellised „häbenemist” väärivad asjad võisid toimuda küll üpris ammu, näit 20. saj alguses. Ei saa öelda, et sellised inimesed perekonnaloo vastu huvi ei tunne, pigem vastupidi. Nad on aga enda jaoks leidnud suguvõsa kõige austusväärsema liini, mis ei pruugi alati ollagi puhtalt meesliin. N.ö. ebameeldivatest faktidest ning „kõrvalistest” sugulastest ja esivanematest ei taheta ise midagi teada ja muidugi ei soovita nende avalikustamist „maailmale”.

fred.puss kirjutas:...teema on arutuse all ka genealoogia seltsi juhatuse koosolekul 9. veebruaril 2008.

ehk oskab keegi infot jagada, millise seisukoha juhatus antud küsimuses võttis?

Kui keegi äkki Päevalehte ei pruugi:
http://www.epl.ee/arvamus/419008

Uku Velbri kirjutas:Kui keegi äkki Päevalehte ei pruugi:
http://www.epl.ee/arvamus/419008

Täna sattusin juhuslikult lugema.