Perekonnaajaloo foorum

Tellisin ühest maakonna perekonnaseisuosakonnast koopia oma vaarisa õetütre perekonnakirjast, mis vähem kui 24 tundi hiljem ootas mind postkastis. Kuna sellel koopial oli peretütre nime järel viide leheküljele, mis tema abiellumise järel avati, avaldasin soovi (seekord küll lihtviisil, e-mailis) ka sellest leheküljest koopiat saada. Ka see tuli kohale, kuid juba kujul, kus vaadeldava isiku ja tema abikaasa laste lahter oli kinni kaetud.

Siit küsimus, mis tingimustel ligipääsu piiratakse. Et kas põhjuseks võis olla
1. Liiga kauge sugulusaste (vaadeldav isik ja tema lapsed on küll veresugulased nagu tema ema oli, kuid põlve võrra kaugemalt)
2. Mingi sätestatud ajapiiri (a la alla 50 aasta sünnist) ületamine
3. Asjaolu, et selle teise perekirja saamiseks ma ei esitanud vormikohast avaldust
4. Mingi muu põhjus, nt. valgustkartev informatsioon laste rubriigis.

Antud juhul ei ole andmete varjamine teab mis takistuseks, sest vastava valla elanike nimekirjast sain ma laste nimed ja sünniajad kenasti kätte, aga on juhtumeid, mil see nii ei pruugi olla ja kui keegi on asjaga täpsemalt kursis, siis on kasulik teada seadusest tulenevaid piiranguid.

Lihtisikuandmetele juurdepääsu otsustavad perekonnaseisuametnikud igal juhtumil eraldi ning teevad selle kohta diskretsiooniotsuse. Kui nad hindavad, et andmete väljastamine võib kahjustada küsesolevate inimeste õigust eraelu puutumatusele, siis Avaliku teabe seaduse §35 lg 1 p 11 alusel võivad nad sellele teabele juurdepääsu piirata. Kui teabenõudja kahtleb ametnike otsuse põhjendatuses, siis on tal õigus pöörduda selgituseks esiteks per-ametniku poole (kuigi oma kaalutlused andmete väljastamisest keeldumiseks peavad nad teada andma koos keelduva vastusega (sh andmete osalise väljastamisega)) ning kui see ei anna tulemust, siis halduskohtu (30 päeva jooksul) või õiguskantsleri poole.

Andmed, mis kuuluvad igal juhul piirangute alla ning mille puhul ametnik ei tee kaalutlusotsust, vaid lähtub otse seadusest, on:

(2) Eraelulised isikuandmed on:
1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed;
2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed;
3) isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed;
4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta.

(3) Delikaatsed isikuandmed on:
1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
5) andmed seksuaalelu kohta;
6) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
7) kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid.

Isikuandmete kaitse seaduse seletuskirjas seisab: "Perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed on perekonnaliikmete omavaheliste suhete (laps – vanem; abikaasa – abikaasa; laps – laps jne) kohta. Eeskätt on mõeldud andmeid emotsionaalsete ja sotsiaalsete suhete kohta, mis loovad pildi perekonna kohta tavatähenduses. /…/ Selliseid andmeid kogutakse nt perekonnaseaduse alusel, eeskätt selliste raskete juhtude puhul, nagu seda on vanemlike õiguste äravõtmine või lapse äravõtmine
vanemalt. Samuti välismaalaste seaduse alusel, kui tuvastatakse abielu tegelikkust või fiktiivsust, elik seda, kas abikaasade vahel on olemas psühholoogiline sõltuvus, tihe majanduslik side jne. Seega üldjuhul on need andmed sellised, mis õiguslikke tagajärgi kaasa ei too. /…/ Üldjuhul ei ole juriidilised faktid nagu sünd, surm, abiellumine, faktid põlvnemise
kohta käsitletavad perekonnaelu üksikasjadena. Perekonnaseisuasutuste valduses on arhivaale, mis annavad infot isiku sünni, vanemate, abiellumise, sur ma ja laste kohta. Tinglikult võib öelda, et neid võib käsitleda perekonnaelu üksikasjadena, kuna sealt selgub isiku kohta, kui
vanalt ta abiellus ja kellega, kui mitu korda ta oli abielus, mitu last tal oli, kus nad sündisid jne. Eelnõus on selle all mõeldud teisi andmeid, mitte isiku sündi, surma, abielu jms. puudutavaid andmeid."

Huvilistel soovitan lugeda veel Riigikohtu halduskolleegiumi lahendit: http://www.nc.ee/rkis/lahendid/tekst/3-1-57-03.html

ning Tallinna Ringkonnakohtu otsust:
www.hot.ee/fpuss/tallring.pdf