Perekonnaajaloo foorum

Kas keegi oskab öelda, kas oli mingi reegel, mille järgi erineva usutunnistusega vanemate lapsi erinevate usutunnistuste järgi kirja pandi? Või oli see puhtalt perekonna otsustada ning seega võisid osad lapsed olla õigeusu ja osa luteriusu all? Näiteks kui üks vanematest oli õigeusku, teine aga luteri usku. Kas võis olla, et mingil ajal reguleeriti asi tsaarivõimu poolt ära? Mind huvitab 19.sajand.
Ka EELK sünnimeetrikates (Kursi) võib leida ilmselt täiskasvanute ümberristimiste kirjeid - mõlemad vanemad on märgitud olevat õigeusku, siis on tavaliselt ka see isik ilma jrk nr-ta või on jrk nr sulgudes või maha tõmmatud. Kuid mitte alati. Erilist segadust tuleb sellest, et kirja on pandud nii sünniaeg (ilma aastata!) kui ka ristimisaeg. Siin üks näide - nr 43 (see. mis on maha tõmmatud)
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 7&curr=118
Ja veel: mis on see täpne lühend, mis tähendab õigeusku - gr...? nr 157: http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 87&curr=94)

1841 a vaimuliku konsistooriumi ustaavis märgiti väga rangelt, et segaabielud tuleb laulatada vene kirikus ja ka lapsed tuli ristida vene kirikus, 1865-85 kehtis määrus, et lapsi võis ristida ka luteriusku. 1885 taastati 1841 a kord. Praktikas oli muidugi seadusest möödaminemist palju, mis tõi kaasa suuri kohtuprotsesse ja ka pastorite vangipanemist.

Kalev Jaago

Tänan Kalev Jaagot ammendava info eest ja toon ühtlasi ka määruste täitmist kinnitava näite. Mu esivanemate, kellest mees oli õigeusku ja naine luteriusku (jäi selliseks kuni surmani) aastatel 1874-1899 sündinud lastest esimese kolme sünniandmed, kelle sünniaasta on enne 1885. aastat, leiab luteri koguduse meetrikatest ja ülejäänud laste omad juba õigeusu koguduse meetrikatest. Nüüd on selge, miks.

lühendi "gr." tähendus peaks olema greek.