Perekonnaajaloo foorum

Näiteks Tartu linna hingeloendites on eraldi välja toodud maksuvabad, teenijad, töölised ja mõnel korral ka sõjaväelased.
Kas keegi seletaks, keda peeti vanasti maksuvabadeks ning kes olid peamiselt sõjaväelased?
Ja kui sõjaväelastel eraldi hingeloendite raamatut polnud, siis kelle hulgast neid otsida?

Ette tänades!

Fam kirjutas:Kas keegi seletaks, keda peeti vanasti maksuvabadeks ning kes olid peamiselt sõjaväelased?
Ja kui sõjaväelastel eraldi hingeloendite raamatut polnud, siis kelle hulgast neid otsida?

Maksuvabad olid terve plejaad riigiametnikke ja tsinovnikuid, kõrgkooli lõpetamisega kaasnes see tihti, õpetajad olid enamasti maksuvabad ja ohvitserid muidugi ka.

Sõjaväega seonduv on alati olnud saladuselooriga varjatud. Kindlasti peeti koosseisu üle arvet, aga rohkemat ei oska ma küll öelda. Hingerevisionidest leiab teinekord väkke kutsutute nimekirju või märkusi selle kohta. Mis edasi sai, ei oska öelda. AIS otsingule võiks ehk loota, aga kas midagi leiab ka - pigem viimase kahe sajandi kohta (19 ja 20).

Tallinnas tulevad sõjaväelased suuremal hulgal ilmsiks ainult ajavahemikus 1786-1796.
Need olid majaomanikest sõjaväelased, kes sellel ajal kehtinud 1785. aasta linnaseaduse järgi, arvati 1. ehk „tõeliste linnaelanike“ (linna)kodanike kategooriasse. Majaomanikest sõjaväelasi oli arvel 392 nende hulgas ka erusõjaväelased sõjaväelaste lesed ja ka sõjaväe teenistuses olnud tsiviilteenistujad, kuid mitte sõjaväelastest aadlikud. Paraku ei esitanud sõjaväelased tavaliselt andmeid oma perekonnaliikmete kohta, nagu seda tegid teised kodanikekategooriad. Ilmselt on sellised andmed Ajalooarhiivis ka Tartu majaomanikest sõjaväelaste kohta.
Viimase – 1858. aasta hingeloenduse ajal, on Tallinnas hingeloendid (revisjonilehed) koostatud 1233 kontonisti (perekonna või üksiku) kohta. Need on „Saagas“ avaldatud, nagu ka Paldiski kantonistide hingeloendid.
Kantonist: Venemaal 1805 – 1856 aastatel soldatite ja aastast 1810 ka sõjaväeasulate elanike pojad, kes arvati sõjaväkke kuuluvaiks sünnist alates. Enamik neist õppis seitsmendast ja 1810.a-st alates kümnendast kuni viieteistkümnenda eluaastani erilistes kantonistide koolides ja astus seejärel sõjaväeteenistusse. (20ks aastaks) soldatina; väiksem osa, 18. eluaastani õppinud, said allohvitseriks. (vt http://www.hot.ee/polvnemislugu/28pl.htm). Kantonistide hulgas oli palju (enamuses ?) juudi rahvusest mehi.