1. leht 1-st
nekrutite kohta süsimus
Postitatud: Esmaspäev 09. Juuli 2007, 23:21:07
Postitas evelin.valdre
Mul tekkis selline küsimus, et kaks esivanemat on läinud vastavalt 1806 ja 1810 nekrutiks (Erastvere khk), kuidas nende edasisi jälgi ajada? On seda üldse võimalik miskitmoodi teha?
Tänud vastajatele!
Re: nekrutite kohta süsimus
Postitatud: Kolmapäev 11. Juuli 2007, 13:32:07
Postitas andri.riid
evelin.valdre kirjutas:Mul tekkis selline küsimus, et kaks esivanemat on läinud vastavalt 1806 ja 1810 nekrutiks (Erastvere khk), kuidas nende edasisi jälgi ajada? On seda üldse võimalik miskitmoodi teha?
Tänud vastajatele!
On jäänud mulje, et ca 80% nekrutitest ei tulnud tagasi (kusjuures polnud surma põhjuseks mitte lahingutegevus vaid puudulik toitlustus, rasked elutingimused, epideemilised haigused jmt.). Vene riik oli pea kogu aeg sõjas, aga sellesse aega jääb veel ka Napoleoni sõjakäik.
AISi järgi on Eestima kroonupalati fondis (EAA.178) niihästi nekrutite arvestusraamatud, nekrutite teenistuslehed kui nekrutite nimekirjad, mis näivad algavat just 1812. aastast (nekrutikohustus kehtestati praeguse Eesti alale XVIII saj. lõpuaastail) - osa neist on ka mikrofilmitud.
Mulle on jäänud mulje, et neis on fikseeritud nekrutiks võetud isikute kohta andmeid värbamise hetkel - välimus, kasv, haridus jne - aga edaspidi nende kohta erilist arvet ei peetud või pole sellised paberid vähemalt mitte Eestis. Just ülalnimetatud allikate põhjal on koostatud Liigvi Aarma raamat "Põhja-Eesti meeste pikkus : võrdlev ajaloolis-statistiline uurimus Eestimaa kubermangust aastail 1811-1874 nekrutiks värvatute andmeil"
Olemas on ka Liivimaa kroonupalati fond (EAA.527), aga seal ei torka pealiskaudsel vaatlemisel midagi nekrutitega seonduvat silma. Jutt käib Erastvere vallast Kanepi khk.-s? See on paraku just Liivimaa.
Päris konkreetne kogemus mul nimetatud allikatega puudub, nii et äkki teab mõni kompetentsem inimene veel midagi lisada.
Postitatud: Esmaspäev 01. Oktoober 2007, 00:47:10
Postitas fred.puss
Nekrutite edasist teenistuskäiku on 19. sajandi viimase veerandini väga raske jälgida. Elu kaotasid teenistuses küll veerand kuni kolmandik nekruteid, kuid paljud ellujäänud ei naasnud hiljem enam kodumaale (st Eestisse), rääkimata kodukülla. Mingeid allikaid, kust süstemaatiliselt otsida konkreetse nekruti saatust, pole olemas. Kui tegu oli hilja (1860.-1870. aastatel) võetud nekrutitega (alates 1874 kehtis üldine väeteenistuskohustus), siis võib nende teenistuskirju leida vastava maakohha väeteenistuskomisjoni fondist (ikka EAAs).
Postitatud: Esmaspäev 01. Oktoober 2007, 08:58:10
Postitas Bibilotta
Aga oskab ehk keegi oletada, et kui nekrutiks võtmise ajaks oli mehel juba naine ja laps(ed), mis sai siis perest? Kas läksid kaasa või jäid pidama.
Postitatud: Esmaspäev 01. Oktoober 2007, 09:41:10
Postitas anu.jarv
Minul selline mulje, et alati polnud naised-lapsed nekrutiks võtmisel takistuseks, näiteks Võrumaal sellised juhused, kus nekruti naine abiellus uuesti, pakun peast, et umbes 10-15 aasta möödumisel, kui mehest polnud mingeid teateid. Samas tundub, et hilisema nekrutiksvõtmise korral on naine lapsed kaasa läinud, näiteks Võrumaalt Tartusse, aga see ilmselt kui parajasti ei sõditud.
Postitatud: Esmaspäev 01. Oktoober 2007, 22:46:10
Postitas fred.puss
Eks teemad hakkavad siin foorumis juba korduma. Foorumil on võimalus otsida sõna järgi. Otsides sõna 'nekrut', leiame näiteks teema
viewtopic.php?t=1738&highlight=nekrut
kus on juttu, kes nekrutid olid ning mis ajast alates võis nekrutinaine uuesti abieluda.