Tekkis küsimus kunagiste ja praeguste kohanimede kohta, näiteks Vana-Kasaritsas kunagi 3 küla Kurtsküla (võibolla Kurvitsa praegu, kusagil 18 saj. hingeloendis kohtasin sarnast kirjapilti?), Kaugjärv ja Kasaritsa http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 403&curr=9, milles siis igaühes hulk talusid. 19.saj keskpaiga kupitsa kaardiserver külasid ei näita, küll seal näha osad taludest, samuti ka tänapäevastel kaartidel osadest taludest külad saanud, osad täiesti kadunud.
Kas osad nimed ongi praeguseks kadunud või ei oska mina lihtsalt oma võhiklikkuses neid ära tunda?
Kohanimed praegu ja 18-19 sajandil.
Kolleeg Evar Saar aitas vastata: 18. saj külanimed ongi Lõuna-Võrumaal tavaliselt kadunud ja pole paiguti varemgi väga kinnistunud olnud, sest ühist külamaade sarast pole olnud. Vahel võib olla olnud tegemist külanimedega, mis on loodud ainult arvestuse pidamise hõlbustamiseks. See on samasugune nähtus nagu nulgad ja kolgad 20. sajandilgi. Algtalude nimed on need, mis püsivad, olles tänapäeval muutunud väikekülade nimedeks.
Kui seda juhtumit vaadata, siis talunimede põhjal on Kurtsküla moodustanud Vana-Kasaritsa mõisa ümbruse talud, Kaugjärve küla Meegomäe ümbruse talud (Kubija järve vana nimi on Kaugjärv) ja Kasaritsa küla Meeliku ümbrusse jääv talurühm. Põhikaarti kaugelt silmitsedes on tänapäevalgi näha, et talud ja põllumassiivid on neis piirkondades koondunud tihedamalt kui vahepealsetel metsasematel maadel.
Kui seda juhtumit vaadata, siis talunimede põhjal on Kurtsküla moodustanud Vana-Kasaritsa mõisa ümbruse talud, Kaugjärve küla Meegomäe ümbruse talud (Kubija järve vana nimi on Kaugjärv) ja Kasaritsa küla Meeliku ümbrusse jääv talurühm. Põhikaarti kaugelt silmitsedes on tänapäevalgi näha, et talud ja põllumassiivid on neis piirkondades koondunud tihedamalt kui vahepealsetel metsasematel maadel.
