Perekonnaajaloo foorum

Tervitus!
Tekkis selline probleem, kestab juba aastaid.
P6ltsamaa linnas on sundinud uhes peres kaks last. Tutar *1924 ja poeg *1936. Tutar elab praegugi, aga mitte P6ltsamaal. Poeg suri ilmselt noorelt. Kuna tutar oli venna sundides juba 12 aastane, v6iks ta midagi maletada, aga ilmselt ta ei taha seda teha. Kummaline kull, miks?
Kord on ta raakinud, et poeg suri kollat6ppe, siis jalle, et tekkis reesuskonflikt - see tundub valja m6eldisena, sest tundub et Poeg suri enne viimast s6da - reesuskonflikti taheldati esmakordselt nimelt s6ja ajal.
J6geva perekonnaseis utleb, et kuna Pojal peret polnud on ta vanemate all. Vanemad on aga nii vanad, et neid andmeid pole. Hada veel selles, et vanemad pole ka P6ltsamaalt parit, vaid sinna hiljem tulnud ja parit on nad ka mitte uhest kohast. Poja kohta tean veel seda, et ta sundis Tartu haiglas, aga ilmselt seda sundi seal ju ei registreeritud ja tahaks ikkagi teada, mis tast edasi sai ning millal ta suri. Teoreetiliselt v6iks ta ju ka veel elada? Ei imestaks sellegi ule!
Oskab keegi aidata? Mida edasi teha?

Lugupidamisega:
Assar Jarvekulg

Tere!

Kurb lugu... Võibolla juhtus Pojaga õnnetus? Ja võibolla tunneb Tütar end vastutavana?

Annika

kuna usun, et tavalised netiotsingud (AIS jne) on ennast ammendanud, siis ehk tasuks otsida surnuaiast kalmukivi. kui mitte enam noortel inimestel sureb väike laps, siis tundub loomulik, et nad pööravad palju tähelepanu tema väärikale mälestamisele. enda kogemustest tean, et sellisel puhul kasutati küllalt tihti vägagi silmatorkavat hauatähist. ehk siis võib suhteliselt suur kivi või rist või sammas olla tänapäevani säilinud ja daatumid leitavad

Jah, see haud on teada ja olen seda korduvalt ka külastanud. Sellel Pojal on väikene raudrist, mis on hirmsasti küll roostes - ei midagi erilist. Kuid isegi kui sõrmedega lugeda ei ole seal peale nime mingeid andmeid. tundub, et pole ka kunagi olnud. Kompositsiooniliselt ei mahuks need ka kuhugi ära. Loodaks rohkem leida allikaid kus on mustvalgel kirjas vähemalt surmaaegki. Kõige parem oleks ka ametlik surmapõhjus. Siseminnis ei tohiks nii uusi andmeid ju olla veel. AIS ei avita samuti. siis ongi mõistus otsas.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

mõnikord aitab surmadaatumit ka loetamatu või puuduva tekstiga risti puhul välja selgitada naabruses asuvatesse haudadesse matmisajad. surnuaed on üldiselt üsna kronoloogiline paik, matmisjärjekord kindel. kui muidugi pole tegemist vana suguvõsahauaga

Ka seda olen proovinud. Ümberringi on kõik hulka vanemad hauad kui see, mis mind huvitab. Tänaseks on naabrite surmaajad üsna loetamatuks muutunud. Ilmselt kui mind huvitav isik sinna maeti oli tegemist pealematmisega, aga millegi pärast ei järgnenud sellele teisi pealematmisi ja seda siiani. See siis ka eriti ei aita.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

põltsamaa personaalia on dateeritud niimoodi: (1865-1914, 1938) . kas seal on jäljed Poja kohta olemas?

Need, mis otsingumootor väljastab - mind huvitavaid inimesi ei sisalda. Asja teebki raskemaks see, et see perekond on Põltsamaale sisse rännanud, aga samanimeline suguvõsa oli seal juba varem ka. Need pole seega ka sugulased, kes seal kirjas on.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

saan ma õigesti aru - perekonnaseisu büroo väidab, et neil isiku kohta andmed absoluutselt puuduvad, kuigi nad peaksid vanemate elukoha järgselt asuma just jõgeval? kas põltsamaa kunagi mitte viljandimaa alla pole kuulunud?

Perekonnaseisuametitega on selline lugu: minu kogemused näitavad et kui midagi tahtma minna siis ega vist sünnipaberitesse mingit viidet vist ei tehta kui surm registreeritakse. Kõige vähem tagantjärgi. Ma usun, et tänapäeval vast tehakse ka. Kuna tegemist on aktiivses kasutuses oleva materjaliga ja seda mitte ainult ajaloo huviga inimeste jaoks, siis see hulk materjali, mis puudutas Põltsamaad ja selle ümbrust liigutati administratiivse korra muutudes Jõgevale. Viljandisse asemele toodi jälle Karksi ja Mõisaküla kandi dokumentatsioon - milleks seda jama vaja oli ei oska öelda. Ma arvan, et neil kindlasti on see surm olemas, aga kuna ma täpselt aega ei tea, ega aastatki mille paiku ta surra võis, siis nad ei oska seda mulle otsida. Mind sinna müttama nad loomulikult ei laseks. Ma loodan vähemalt, et need andmed on olemas olnud ja pole kuhugi kaduma läinud. Kuid üks mõte tekkis küll. Kui inimene maeti Põltsamaa kalmistule, siis ilmselt pidi ka sellest mingi jälg jääma. Kuid kuhu? Vaevalt, et need andmed kalmistuvahi käes praegu on.

AJ

olen perekirjade raamatutega tööd teinud ja kogemus ütleb järmist:
iga sündmuse kohta (abielu, sünd, surm segamini) tehti eraldi lehele, kronoloogilises järjekorras sissekanne, seda vist kuni aastani 1947
raamatud on sellised toekad, 7-8 sentimeetri paksused
alates aastast 1947 tehti sissekandeid kladesarnasesse raamatukesse, samamoodi kronoloogilises järjekorras
tõesti on sellisest andmebaasist keeruline leida isiku kohta infot kui daatumid sisuliselt puuduvad. aga kohastki peaks olema suurt abi, põltsamaa linn pole ju lõppeks sellal teab mis suur olnud.
ilmselt tasub jõgevaga suhtlemisel esialgu kogu ebamäärasust neile mitte esitada, vaid pakkuda surmadaatumiks välja näiteks vahemik 1938-1941. linna raamatus võiks see olla ehk sadakond lehekülge. või veidi rohkem
kui sellisest ajavahemikust sündmust ei leita, eks siis või järgmiseks pakkuda välja vahemikku 1942-1945
jne

Madis kirjutas:...Kuid üks mõte tekkis küll. Kui inimene maeti Põltsamaa kalmistule, siis ilmselt pidi ka sellest mingi jälg jääma. Kuid kuhu? Vaevalt, et need andmed kalmistuvahi käes praegu on...

kuidas tänapäeval on? asju vist juhib kohalik omavalitsus? ehk siis antud juhul põltsamaa linnavalitsus. selle asutuse kohta on küll ais-is viiteid

Suured tänud, Madis!

See on küll mõte. Ma võtan Põltsamaa linnast kellegiga ühendust ja võib olla lippan rattaga ära. Lõppeks pole see ju tartust kuigi kaugel.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg