Perekonnaajaloo foorum

Olen märganud, et Pöide kirikuraamatutes on mitmes kohas üsna tihedalt kasutatud eesti keelt- näiteks poeg ja tüddar. Äkki oskab keegi öelda, kes oli 18. sajandi keskel Pöidel kirikuõpetaja? Kas "maakeelsed" nimetused sellest ajast on midagi erakordset?

Hei!

Andrus A kirjutas:Olen märganud, et Pöide kirikuraamatutes on mitmes kohas üsna tihedalt kasutatud eesti keelt- näiteks poeg ja tüddar. Äkki oskab keegi öelda, kes oli 18. sajandi keskel Pöidel kirikuõpetaja? Kas "maakeelsed" nimetused sellest ajast on midagi erakordset?

Oma uurimistes (Käina ja Helme kihelkonna kohta) olen kohanud eesti-saksa segakeelt enne 1834.a kirjutatud kirikuraamatutes üsangi tihti. vaata näiteks:
Saaga EAA.1296.2.6:107


tervitades,
Anu

Loendi esimene nimi vasakul hakkas silma. Huvitav oleks teada selle nime saamislugu. Kas tegemist võis olla tõepoolest talu või küla nimega?

Vakuraamatu järgi tundub, et see on talu Inneste(?) külast

Saaga EAA.567.2.1020:3?699,1157,186,109

Anu

Andrus A kirjutas:Olen märganud, et Pöide kirikuraamatutes on mitmes kohas üsna tihedalt kasutatud eesti keelt- näiteks poeg ja tüddar. Äkki oskab keegi öelda, kes oli 18. sajandi keskel Pöidel kirikuõpetaja? Kas "maakeelsed" nimetused sellest ajast on midagi erakordset?

1738 - 1783 Kullamaa kihelkonna Piirsalu koguduse meetrikaraamatust mõned huvitavad "maakeelsed" väljavõtted: Saaga EAA.1243.2.21:6
Saaga EAA.1243.2.21:7

15.04.1750 Saaga EAA.1243.2.21:79 vasakul all (Kirkko wälja Juhhan. Ta pölle Jesusse laual katkust sadik käinud. Ei ka paljo kabbelis .... Soo mahha maetud)

Surm. 19.08.1762 Saaga EAA.1243.2.21:86 paremal all
Klaus Tõnno tüd Madli, 7 näddalat wanna. Emma on körtsus jonud ja joobnust peäst körtso howis wankri peäl lapse ärra lammatanud 18 päwal Augusti kuul

Haudade ja matmiste "hinnakiri" Saaga EAA.1243.2.21:92

Seda viimast, kus ema kõrtsus jõi, olen ka ise märganud, polnud see midagi ilmselt nii, et naised vanasti kõrtsu ees ootasid, kui isegi praktiliselt vastsündinu ema juba kõrtsus joomas käis.
Üldiselt tundub, et üle eesti 18 sajandil, enamus raamatuid eestikeelsed.

Andrus A kirjutas:Olen märganud, et Pöide kirikuraamatutes on mitmes kohas üsna tihedalt kasutatud eesti keelt- näiteks poeg ja tüddar. Äkki oskab keegi öelda, kes oli 18. sajandi keskel Pöidel kirikuõpetaja? Kas "maakeelsed" nimetused sellest ajast on midagi erakordset?

Eestikeelsete sõnade kasutamine on väga tavaline. Pöide kirikuõpetaja aastail 1732-1762 Joh. Ludwig Dittmar, aastail 1763-1782 Joh. Heinrich Jürgens. Dittmar oli pärit Pommerist ja Püha oli tema esimene teenimiskoht (abipastor oli juba 1730. aastast, kui oli alles 17-aastane!). Nii et eesti keele õppis ta nähtavasti alles ametit pidades ära. Jürgens oli aga Tallinnas sündinud, õppis Jenas ja Halles ning oli Ventspilsis (Lätis) linnakooli õpetaja 9 aastat enne Pöidesse tulekut.

fred.puss kirjutas:Eestikeelsete sõnade kasutamine on väga tavaline. Pöide kirikuõpetaja aastail 1732-1762 Joh. Ludwig Dittmar, aastail 1763-1782 Joh. Heinrich Jürgens. Dittmar oli pärit Pommerist ja Püha oli tema esimene teenimiskoht (abipastor oli juba 1730. aastast, kui oli alles 17-aastane!). Nii et eesti keele õppis ta nähtavasti alles ametit pidades ära. Jürgens oli aga Tallinnas sündinud, õppis Jenas ja Halles ning oli Ventspilsis (Lätis) linnakooli õpetaja 9 aastat enne Pöidesse tulekut.

Aga kust selliste andmete kohta täpsemalt lugeda saaks? Äkki on mõnd raamatut?

A. Schmidt "Pastoren Oesels" (Tartu, 1939).

fred.puss kirjutas:A. Schmidt "Pastoren Oesels" (Tartu, 1939).

Kardetavasti on selle teosega tutvumine pisut raskendatud...