Perekonnaajaloo foorum

Mul jälle küsimus kogenumatele: kas ja kuidas olete meetrikate, hingeloendite vm läbikammimist n.ö optimeerinud? Mingis osas on vist paratamatu, et ehkki osa meetrikast on juba pähe kulunud ja seal esinevad tegelased justkui vanad sõbrad-tuttavad, leiad kas juhuslikult või lihtsalt seni uurimata haru kallale asudes uue esivanema - ja pead aga jälle otsast peale hakkama, et ka tema sünd-surm-abielu, tema vanemad jne leida? (Kas see Hinno Jaan ja tema perekonnaelu sündmused mul vähe silma all on olnud - aga näe, nüüd just leidsin, et ka tema on mu esiisa )
Hingeloendite puhul olen arvuti kõrvale eraldi paberile kirja pannud, millistest "liinidest" millised inimesed sel ajal elasid ja kui vanad umbes olid, ja siis iga uut lehekülge ette klõpsates pilgu peale visanud, et keda ma otsin, aga sünni-, surma- või abielumeetrikas tundub see kuidagi... hoomamatu. Et lõpuks valgun lootusetult laiali ja ei saa enam ise ka aru, kes on kes või mida ma teen (hoolimata kirjapanekust ja linkide - aitäh, Katrin, rohelise kasti õpetuse eest! - eraldi faili kopeerimisest). Tundub kuidagi lihtsam fokusseerida silmad Musaka Mardi nime peale ja lehekülg lehekülje järel diagonaalis üle kogu meetrika libistada... kuigi eks ikka hakkab silma, et näe, siin on Vilu Jüri ja siin Tõnno Jaani Tõnno perest keegi, viskan neile kasti ümber, lingi oma faili tulevaseks tegelemiseks, ja lähen siis Mardi-otsingutega edasi.

Kuidas teie olete teinud?

Üldiselt on parem keskenduda otsingus ühele liinile ja ühele perele, kui et püüda kõike kohe kuhugi salvestada või kirja panna, kes vähegi silma jääb. See tekitab tõesti suure hulga andmete korraga kuhjumise ühte suurde virr-varri, ja eks püüa siis pärast sotti saada. Nii et ma olen aja jooksul selgeks saanud, et pigem aeglasemalt, metoodilisemalt ja ükshaaval, kui suure hurraaga kõik korraga – see tagab oluliselt paremini andmete korrektsuse ja hoiab mõtted järje peal. Missiis, et järgmist liini ja peret ettvõttes peab samad meetrikakaadrid jälle läbi kammima.

Ma kasutan päris palju Saaga lingimärkmikku, kuhu olen loonud kaustad erinevate suguvõsaliinide jaoks ja salvestan siis lingid leitud kaadritele sinna, koos kommentaariga, et mis see link on või keda ta puudutab. See aitab päris hästi andmeid süstematiseerida. Pole vaja kuhugile paberile kritseldada – kuigi ma kasutan pabermeetodit ka.

Meetrikate lappamine ongi enamasti üsna tuim peavalu ja silmavaev. Aga eks aja jooksul tekib ka teatav vilumus. Seal on abiks ka inimese elukaare tundmine – näiteks see, et leeris käidi kuskil vanuses 17-20 aastat pluss-miinus aastake siia-sinna. Leiad leerikande üles, võid enam-vähem ette ennustada võimaliku sünniaasta. Abielluti pärast leeri. Laulatus toimus enamasti pruudi koguduses. Lapsed sündisid kuskil sammuga 2...2,5 aastat või nii. Vähemasti pole mõtet läbi lapata meetrika ristimiskandeid 9 kuud (tegelikult kõvasti rohkem) pärast eelmise lapse sündi – tükk tühja tööd kokku hoitud. Kui üks abikaasadest suri, siis järgmine abielu sõlmiti suht ruttu, üsna tihti paari kuu pärast. Vanemad naised jäid pigem leseks, mehed võtsid uusi naisi ka veel üsna kõrges eas ja tihti kõvasti nooremaid naisi. Naise fertiilne iga lõppes kuskil 40-ndate eluaastate esimese pooles ehk siis sealt alates võib laste otsimise lõpetada. Üsna suur osa lapsi suri täiskasvanuks saamata. Siis veel selline kogemuslik tähelepanek (ma ei anna pead, et see ka tavana kehtis, aga aja jooksul selline tunne on tekkinud) – rasedad naised üldiselt ei figureerinud ristsetel lapse vaderitena. Ehk et kui naise nimi on vaderite seas, siis niipea tal endal tõenäoliselt last ei sünni. Aga postulaadiks seda väidet pidada ei maksa.

Head abivahendid on see: https://www.genealoogia.ee/esivanemad/aastareg/ ja see: https://www.genealoogia.ee/esivanemad/hingeloendid/

Ole sa tänatud nende registrite linkide eest! Leidsin tänu neile nagu niuhti ühe palju peavalu valmistanud esiisa üles, kelle koduküla sünnid ei olnud tähestikulises külade järjekorras, vaid koos teiste kihelkonna piirialade küladega eraldi ja ma ise ei olnud suutnud neid leida hoolimata sellest, et kohati tundub Viru-Jaagupi 1743-1787 meetrika tõesti juba pähe jäävat HIngeloendite registri abil kohe õigest kohast avamine aitab ka jälle aega kokku hoida.

Lisan veel paar oma tähelepanekut, vbl kellelegi abiks. Nimelt, Mati Laur kirjutab (https://novaator.err.ee/1609130186/liiv ... st-kaugele), et kuni 11% esiklastest sündis vähem kui 8 kuud pärast vanemate laulatust, seega tasub otsima hakata lähemalt kui 8-9kuulise vahemaa tagant. Laste vanusevahede koha pealt jääksin pigem selle 9-10 kuu - mitte rohkema - vahele jätmise juurde. Mu ühel esiisal nt sündis aastaid järjest iga aasta detsembri lõpus laps - seda isegi hoolimata sellest, et vahepeal naine "välja vahetada tuli". Neid, kellel kaks last sama aastanumbri sees sündinud, on teisteski "liinides".