Perekonnaajaloo foorum

Saaga EAA.3147.1.136:280?1619,243,193,98,0

Kas keegi oskab öelda, mis tõbi see paistetus oli, millesse suri sel ajal üsna massiliselt igas vanuses inimesi? Vanainimestel neeruhäda ehk, et paistetus, aga kui võttis lapsi ka, siis pidi olema ikka miski muu tõbi ka, mille kohta märgiti "paist."

Ette tänades

Tere.
Need kolm last ja samal kaadril veel mitme alaealise surma põhjuseks on märgitud paist(etus),mille vasteteks Namsingu saksakeelses sõnaraamatus võib leida nii Geschwollen (paistetus, paisetõbi,kasvaja); Geschwullst, ka Tumor, Kropf, Hüneraugen, Überbein, Warzen (kasvaja, paistetus, paisetõbi, furunkel); Geschwür e (mäda)paise; Beule (paistetus, kasvaja).
Vaevalt et nii noortel lastel olnuks kasvaja, pigem paised, paisetõbi, koeranaelad, furunklid, mis lõppesid veremürgitusega.

PS. Soovitan vaadata foorumi pealehel "Arhiivimaterjalidest väljalugemine" eraldi kasti "ABISTAVAD MATERJALID" (Sõnaraamatud jms). Sealt saab mitmel teemal abi.

Terv

RK

Suur tänu!
Tegelikult kahtlustan, et see oli ikka märge mingi nakkushaiguse kohta, võibolla just selle kirjutaja märgetes. Ei usu, et hulgi suri lapsi paisetesse...

Leidsin ka "kurgupaistetus t." ehk siis ilmselt difteeria. Difteeria sobikski, see tappis hulgi ja igas eas. Paber oli kallis ja ruumi ülivähe seal raamatus, ehk kirjutaja lihtsalt lühendaski?

18. sajandi kirikuraamatu surmapõhjused on kaugel igasugusest teaduspõhisest diagnoosimisest. Paistetuse pani kirikuõpetaja surmapõhjusena kirja ilmselt seetõttu, et enne surma tursus inimene haiguse viimases staadiumi lihtsalt üles, s. t. kudedesse kogunes suur hulk vedelikku. Tõenäoliselt on tõesti tegemist mingi nakkushaiguse puhanguga, mis ilma ravita (mida ei olnud) viis lõpuks keha üldise tursumiseni. Jah, difteeria on üks võimalike variante, mõned surmapõhjused ongi seal kirjas kui kurgo paistetus