Perekonnanimi pandi isaliini järgi, ehk siis Anni lapsed teisest abielust said nimeks Ring, esimesest abielust aga Ramm. Sellest reeglist kohati kinni küll ei peetud ja kasulapsed said mõnikord ka kasuisa perekonnanime.
Kastna mõisa nimedepanemise revisjoni 1826. a. ei ole vist säilinud, kuid 1850. a. revisjonist on näha, et poeg Jüri kirjutati Krüüdneri mõisa hingekirja alles 1846. a.:
Saaga EAA.1865.3.278/1:10?164,1315,1142,107,0. Hans võeti nekrutiks, kuid nähtavasti õnnestus tal ellu jääda ja tagasi tulla. Seega võib arvata, et perele pandigi 1826. a. nimeks Ramm. Tõstama koguduse personaalraamatus on see Kiisa Rein kirjas siin:
Saaga EAA.1283.1.255:142?200,1680,2142,366,0, ja perekonnanimi on kirjas kujul Lamm. Ann oli Reinu teine naine ja nagu hilisemast personaalraamatust näha, said nende lapsed sama perekonnanime, mis Reinu laps esimesest abielust:
Saaga EAA.1283.1.257:289?27,261,1027,255,0 - mis vastaski reeglitele. See, et kiriku ja kroonu dokumentides nimed kokku ei langenud, oli suhteliselt tavaline, samuti see, et nimed aja jooksul teisenesid.
Ann teise mehe Jüri juures:
Saaga EAA.1283.1.255:151?1916,835,483,122,0. Jüri Ring kirjutati samuti Krüüdnerisse ümber alles 1846:
Saaga EAA.1865.3.278/1:19?486,486,834,120,0, kuigi Kambja personaalraamatu andmetel saabus ta sinna vähemalt kümmekond aastat varem. Siin tuleks lähtuda pigem kiriku andmetest - kiriku dokumendid liikusid tavaliselt kiiremini kui kroonu omad. Samas Tõstama personaalraamatus on kirjas, et nad läksid Krüüdnerisse 1846:
Saaga EAA.1283.1.257:295?3,1187,1117,180,0. Nii et mine võta kinni.
Kirikuõpetajad oli inimesed, ja inimesed on ekslikud - ehk siis nad panid asju mõnikord valesti kirja. Inimeste ja nende vanemate nimed, sünniajad, dokumentide kuupäevad jne. jne. Seepärast, kui kuskil on ema nimi Liis, aga kõik muud kirjapanekud ütlevad, et oli hoopis Ann - siis ilmselt oli ta Ann. Ja seepärast tulebki kõiges kahelda ja võimalusel teistest allikatest üle kontrollida.