1. leht 1-st

Kes teab...

Postitatud: Pühapäev 03. Mai 2015, 15:50:05
Postitas salme11
Mul vanavanaema leeris käinud Pechowo-Novgorod 1898 juli4...Ega sellest ju eriti täpselt ei saagi välja lugeda, KUS see võis olla?
Kas nagu kõlab-Setomaa taga kuskil? Pärast oli Narvas... Kui kaugele see Pihkva oblast ulatus Peipsi tagant põhja? Mis Narva taga oli?
Tänades

Re: Kes teab...

Postitatud: Pühapäev 03. Mai 2015, 21:27:05
Postitas arkin
Novgorodimaalt leidsin kaks Pehhovot. Neid võib seal olla aga veelgi.
Google Maps leiab üles Pekhovo, venelaste enda Yandex seda ei tea, aga asuks siin https://maps.yandex.ru/-/CVSPBGkc
On usutavam eestlaste asukoht.

Teine oleks деревня Большое Пехово (tsaariajal Пехова)
https://maps.yandex.ru/-/CVSPBZ6J

Re: Kes teab...

Postitatud: Pühapäev 03. Mai 2015, 23:19:05
Postitas salme11
Veelkord tänud!
See on midagi sellist, mille peale ma ei tulnudki millegipärast...olin kuidagi kindel, et see Pechovo tähendas Pihkvat (Pskov)!

See koht on ju ikka väga kaugel...arvasin,et nad käisidki kuskil lihtsalt üle piiri Peipsi taga...Mida otsimas? Tööd? Maad? Kuidas sinna küll perega mindi,hobusevankriga?
Saaga EAA.1264.1.268:159

perekond Luig : Peter suri ära ja lesk Wio läks lastega Novgorodi -need mu vanaema vanavanemad...

Miks see Peter nii noorelt suri? Saaga EAA.1264.1.241:56

Surnu nr.24 (seda ei oska veel korrektselt, aga küll ma õpin!)

Aitäh aitamast!

Re: Kes teab...

Postitatud: Esmaspäev 04. Mai 2015, 02:09:05
Postitas Mari.Sarv
Peaks olema sisemiste vigastuste tagajärjel: Leiden infolge innere Verletzung.

Novgorodimaale rändasid eestlased välja 19. sajandi lõpul nii nagu Siberisse ja mujalegi.

Vt. nt.
http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=59
või
http://aule.ee/ida/kirjutised/laaman_ee ... d_orig.pdf
"Selles kubermangus loetleb A. Nigol 14 eesti
asundust. Neist on vanimaiks Selishtshe, asutatud
1865. a., ja Lozhitovo, asutatud 1866. a.
Enamik Novgorodi kubermangu eesti aundusi
on tekkinud 1870.-1890. aastate vahel; pärast
seda on asutatud ainult kolm asundust, neist
üks — Borets — 1905. a. Suurimaiks asundusiks
siin olid Bugri, Krestsõ maakonnas ja vallas,
asutatud 1890. a. ning Marjevo-Velila, Demjanski
maakonnas, Pihkva, Tveri ja Novgorodi kubermangude
piiri peal; neis oli kummaski 1000
eestlast.
Üldiselt olevat A. Nigoli andmeil terve Novgorodi
kubermang eestlasi täis (4300 hinge).
Peale nimetatud asunduste esines eestlasi Jozelbitsas
50 hinge; Tihvini, Ustjuzhna ja Tsherepovitsi
ümbruses 100 hinge; Bologoje ümbruses
100 hinge. Siis elas veel ka Staraja Russa linnas
ja ümbruses 300 eestlast ja selles linnas oli
neil alates 1876. a. kirik. Borovitshi maakonnas
elas 500 eestlast, iseäranis Pavlikovos, Petrovskis
ja Tshernetsovos; neil oli ühine kirik Borovitshi
linnas."