Tere,
need Gustaf Erikipoja ja Albertina Gustavitütre lapsed Wilhelmina, Hedvig ja Johan Gustaf tundub küll väga head kandidaatid olevat. Hakkasin ka nende jälgi otsima, aga põrgasin lõpuks vastu seina! Kas sobib, et saatan need leheküljed, kus nemad kuni a. 1875/1876 esineb.
Natuke perenimist Soomes:
Nimi pole pandud (noh, küll Rootsi sõjaväes), inimised on ise nimi võtnud sellal kui tahtas. Aastast 1921 peab igaüksel kohustuslikult perekonnanimi olema. Veel 19. sajandi keskpaikal elas Lääne-Soomes suurim osa maaelanikkonast ilma perekonnanime. Kikuraamatusse on pastorid mõnikord elukoha nime isikule perekonnanimeks kirjutanud, aga see võis muutuda kui elukoht vahetus. Mida nime inimised ise kasutas, on raske kirikuraamatuide põhjalt teada.
Selgitust rippikirja- raamattu kohta:
Pealahteri ülaosas on küla- ja talunimi, mitte perekonnanimi. Kõik inimised selle talu leheküljil elas sama talu maal - talurahvas, sulased, tüdrukud, torparid ja saunikud. Kui kellel oli oma püsiv perekonnanimi, on see üldse tema kohta kirja pantud.
Vasakupoolsel leheküljel märkuste lahteris (rootsi
Kommer ifrån) on lehekülje number või koht, kust inimine oli sinna tulnud. Parempoolse lehekülje ääres (rootsi
Afgått, läinud) kuhu inimised on minnud; kas mujale või teisele leheküljele või surnud. Nende abil – siis kui need on õige! - peaks olema võimalik isiku jälgi ees- ja tahapoole käia. Kahjuks on need märkused mõnikord vajad.
Ja natuke ka ühiskonnast: Sellal oli Janakkalas palju väga suuri talusid. Enim osa maal elavast rahvast oli maatu, nad haris rendimaat (torpar/pops, rootsi
Torpare), oli töömehi ja -naisi (saunik/elanik, rootsi
Inhysning) või teenijaid (sulane, tüdruk, rootsi
Dräng, Piga). Noored sulased ja tüdrukud vahetas tööandja sageli.
Gustaf Erikipoja pere elu kuni a. 1875:
Janakkala rippikirja 1848-54 (pilt 528, lk 484):
Gustaf on vanemate ja vennaga Heikkilä talus, isa on taluperemees (rootsi
Bonde). Heikkilä talu oli juba varem kaheks tükeldatud, nii et tema peakirjas lugeb
½ Skattehemman. Pere on sitte talu kaotanud, vanemad ja vend suri, a. 1855-1861 raamatus talus on teine omanik.
Pärast abiellumise Gustaf oli torpar Heikkilä talu maal torparikohas mille nimi oli Mikkola (pilt 455, lk 416). Gustaf perega on läinud a. 1854 Vanaja (r.
Vånå) kihelkondasse. Vanaja sisserännatuide raamatus tema on ainult torpar Gustaf Erikipoeg. Lapsed Hedvig ja Johan Gustaf sündis sitte Vanajas.
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 261/59.htm (parempoolne lk).
Janakkala rippikirja 1862-1868 (pilt 607, lk 677):
Gustavi pere oli tulnud Vanaja kihelkonnast tagasi 24.12.1865 Virala külla, kus Gustaf on torpar.
Alates 1.1.1867 Gustaf Erikipoja pere elab jälle Heikkilä talu maal, aga nüüd tema on saunik (pilt 477, lk 523).
Janakkala rippikirja 1869-1875 (pilt 423, lk 431):
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 61/423.htm" onclick="window.open(this.href);return false;
Lesk Gustaf Erikipoeg oli veel saunik Heikkilä talus, aga läks Hedvigi ja Edlaga Mäkelä talu Eerola torppa (pilt 365, lk 373). Vilhelmina on läinud teenistusse leheküljele 484.
Eerola torpas Gustav oli sulane. Hedvig on läinud teenistusse leheküljele 372.
Hiljem Gustav on Mäntyniemes torpa saunik (pilt 370, lk 378). Sinna on ka poeg Johan Gustav tulnud. Aga sitte - kust neid oleks võimalik a. 1876-1885 raamatust leida - mingisugust viidet ma ei näe.
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 61/370.htm
Vilhelmina elu kuni a. 1875:
Janakkala rippikirja 1869-1875 (pilt 457, lk 484), tema on torpari tüdruk Monikkala külas,
sitte tüdruk Kerkkola küla Brusila talus (pilt 321, lk 329),
sitte tüdruk samas külas Taappola talus: (pilt 314, lk 322); õde Hedvig teenib samas talus.
Vilhelmina on a. 1874 abiellu välja kuulutatud (rootsi
Förelyst) ja laulatatud 6.12.1874 Henrik Johan Axelipojaga. Sulane Henrik oli sündnud Hämeenlinna linnas 30.1.1848. Nende laps Johannes Oskar sündis Janakkalas 6.12.1875.
Pere elas aluks Monikkalas (pilt 475, lk 484) – see lehekülg on väga segav sest et Vilhelmina on samale leheküljele 2 korda kirja pantud. Vilhelmina ja Henrik on sitte minnud leheküljele 317 (pilt 309).
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 61/309.htm.
Seal Henrik on Kiipula talus sulane naise ja lapsega (
med qw. o. b.). Aga paremal olevad kriipsud jääb vähimalt esialgu minu poolest selgitamata.
Hedvigi elu kuni a. 1876:
Janakkala rippikirja 1869-1875 (pilt 364, lk 372), Hedvig on tüdruk Wuorenpää torpas,
sitte tüdruk Taappola talus (pilt 314, lk 322),
sitte tüdruk Kiipula talus (pilt 307, lk 315) - sünnikuupäev on valesti kopeeritud! Hedvig on a. 1876 abielllu välja kuulutatud aga märkust abielust või muut viidet seal ei ole. - Jälle vastu seina.
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 61/307.htm
Kaotan nende jäled ümbes a.1875/1876. Igatähes, kui see sama Vilhelmina Siberis abiellus, oli ta sellal abielust lahkunud või lesk. Kahjuks Janakkalast mujale läineide nimekirja 1870 -dailt aastailt pole digiteeritud. Vajab arutamist. . .
. . . unustasin et migratsioni-instituuti passiregisteris vanimad andmed kahjuks näib olevat 1880-ndailt aastailt.
.