1. leht 1-st

isevärki eesnimi

Postitatud: Esmaspäev 29. Juuli 2013, 18:22:07
Postitas mlauri
Jäi silma selline nimi: Saaga EAA.1265.1.59:192?1324,167,134,56,0
Kas loen õieti välja, et Taart? Kust selline pärit võiks olla?

Teine veel Saaga EAA.1265.1.59:192?1324,167,134,56,0
Paistab justku Kiistu. Võiks ju olla ka Kristu?

Re: isevärki eesnimi

Postitatud: Teisipäev 30. Juuli 2013, 10:30:07
Postitas Raivo Seppo
Taart on mugand läti Dārte´st (Dorotea), juhtub ette Lääne-Võrumaal ja Helmes. Sattumine Tartumaa põhjaotsa võib tähendada, et kedagi on kuskilt toodud.
Kahtlemata on Kristu tõenäolisem, üksnes viide antud sama mis Taartile.

Re: isevärki eesnimi

Postitatud: Teisipäev 30. Juuli 2013, 16:41:07
Postitas arkin
Vene Darja on ehk andnud lähema muganduse

Re: isevärki eesnimi

Postitatud: Teisipäev 30. Juuli 2013, 16:48:07
Postitas mlauri
Samast hakkas veel üks isevärki nimi silma "Arro". Alguses arvasin, et on lihtsal poolik nimi ja eesnimi on ära jäänud, kuid hiljem oli vist kujul "Mihkli Arro". Kindlasti ei olnud perekonnanimi, aasta oli ikkagi 1753-4.

Re: isevärki eesnimi

Postitatud: Teisipäev 30. Juuli 2013, 17:08:07
Postitas Raivo Seppo
Kes arvab, et Darja, pealegi keskkonnas, kus puuduvad analoogsed vene mõjud, selgitagu lahkesti teise t olemasolu Taart´is.
"Arro" võib kergelt olla lühenenud. Kui seda näha, võib midagi ka lisada.

Re: isevärki eesnimi

Postitatud: Teisipäev 30. Juuli 2013, 18:17:07
Postitas mlauri
Esimene koht: Saaga EAA.1265.1.59:196?383,577,299,46,0
Teine koht: Saaga EAA.1265.1.59:239?1407,337,290,80,0
Kihelkonnas on küll erinevaid nimekombinatsioone, kus "Arro" on esikohal, kuid teistes külades-mõisates (Mägise ja Kilbavere Roela mõisa ning Näduvere ja Tuulavere Laius-Tähkvere mõisa all). Näduveres on küll olnud ka Arro Mihkli Mart ja hiljem (50-ndatel) Arro Mihkli Mardi Jaan ja Rein. Üldjuhul olen täheldanud, et meetrikas on küll nimesid lühendatud, kuid muidu on meetrika enam-vähem korrektne. Eristatud on isegi Mert ehk Märt ja Mart, mis ei ole minu kogemuse kohaselt just mitte väga tavaline.
Vaatsin, et kuskil 1750 paiku on küll Võtikvere Laius-Tähkvere alla läinud (renditud?).

Re: isevärki eesnimi

Postitatud: Teisipäev 30. Juuli 2013, 18:44:07
Postitas Raivo Seppo
Esimese hooga loeb küll "Arro", kuid et seda lõplikult mõista, peab nägema selle inimesega kõiki võimalikke kandeid. Korrektsus ei ole 18. sajandi kirikuraamatutes küll esiletükkiv nähtus, vaid aiva suuremas kihelkonnas aiva kaootilisemaks läheb. Kui leiab väikeses ulatuses "omad", ega paista andmestikus tühikuid, nimetatagu seda õnneasjaks. Rohkemas hulgas avastab juba vasturääkivusi ja vigu - õiendada pole neid muidu kui küllase kogutud ainesega. Esimeses kandes puudub otseselt talunimi, kui "Arro" lugeda ristinimeks. Sama lehekülje ülaotsas on "Arro" kasutusel just talunimena - Aru. Kumbki seletus on võimalik: üks nimedest puudub. Lõuna pool Tartumaad, üsna piiratult tunti Haraldi vorme: Aral, Arald. See ilmselt ei puutu Torma kanti.