Järvamaa Lokuta (Tecknal) Raudsep(p)-de suguvõsa

[praud]

Tere!

Mõtlesin, et proovin siin veidi õnne, ehk on keegi peale minu pärit Järvamaa endise Lokuta (Tecknal) mõisa ja praeguse küla pärituolu Raudsep(p)-de suguvõsast. Kelle juured viivad oma otsingutes sinna välja, palun võtke ühendust! Minu andmetel oli talupoegadele nime andmise aegu 1834 Lokuta mõisa talupoegade nimekirjas ainult üks pere selle nimega ja asuti siis Kaisma talus. Tegelen nö. tüvetabeli uuringiga, ehk meesliini või nime edasi kandvate liinide otsimisega kuni tänapäeva. Perekonnanimi on läbi aegade ka muutuse läbi elanud ja endine Raudsep on ajaga mugandunud ümber Raudsepp nimeks. Aga võimalik, et mõni haru on siiani jäänud algse nime juurde. Lisaks niipalju, et leitud liinid viivad välja Raplamaale, Tallinna, Rakverre, Koeru, Käreveresse (Järva) ja mitmed on jäänud siiani Türi-le ja sellega külgnevasse Lokuta külasse.

Üks täpsustav küsimus on ka vanematele perekonna ajaloo uurijatele. Üldiselt kipuvad saaga arhiivid seal 1926 kandis ära lõppema ja seetõttu elusate inimesteni on juba keeruline jõuda. Kuidas selles olukorras oleks parim edasi uurida? Kas ainuke variant on maakonna perekonnaseisu ametisse päringu esitamine?

Lugupidamisega,
Priit Raudsepp

[Katsa]

Inimeste kohta, kes on elus või võivad elus olla, tuleks tõepoolest andmeid koguda kas sugulasi küsitledes või maakondade arhiividest. 1926. a. viidi Eestis läbi reform, mille tulemusel perekonnatoimingute registreerimine läks üle usuühingutelt riigile. Muidugi jätkas suurem osa inimesi siiski ka kiriklikku ristimist, matmist, laulatamist, ent terviklikud andmed on sellest ajast alates olemas siiski ilmalike registrite näol. Teine aspekt on veel ka isikuandmete kaitse - kuskil 1920-30-ndatest pärit andmed võivad puudutada veel elusolevaid inimesi ning seega võib nende avalik netti riputamine olla problemaatiline.

[praud]

Tänan Katsa vastamast! Eks see 1926 on jah selline vastik piir perekonna ajaloo uurimisel, mis nagu kainestava ja hoogu maha võtva seinana mõjub Kuna seni läks tänu digiarhiividele süsteemne otsimine suhteliselt ladusalt ja mingil hetkel sai lihtsalt rutiinselt sünni- ja surmameetrikaid tuhandete lehtedena läbi kammitud, mis andis ka siiski märkimisväärseid tulemusi üldpildile, siis nüüd kipuvad vihjed otsa saama. Mingeid niite muidugi on. Eks isegi olen selle andmekaitseseaduse peale mõelnud ja eriti seoses ühe leitud elusa sugulase läbi. Mõni tõesti ei soovi, et netis rippuvas sugupuus tema isa kohta mingeid privaatseid andmeid ripub ja eks siis tuleb seda austada. Kuigi eesmärk sellel on anda inimestele pigem vihjeid nende pereloo kohta ja näidata sugulusliine või -astmeid.
Samas ma ei tea kas see puudutab andmekaitseseadust või mitte, aga kui näiteks Tallinna Jaani Koguduse III pihtkonna personaalramatute tähestikus on vihje mind huvitava persooni kohta III pihtkonna IV raamatu lk.234 -le ja seda viimast raamatut avades avastad seal sisuliselt 76 lehekülge, siis millest selline asi võib olla tingitud? Nimetatud raamat muidugi käis isegi 1940-nda aastani välja. Andmekaitseseadus?

Priit

[Katsa]

Jah, olen isegi komistanud selle otsa, et Tallinna koguduste personaalraamatute registrid viitavad justkui olematutele raamatutele ja lehekülgedele. Tegelikult tuleks ehk selgitust küsida Tallinna Linnaarhiivist, kus need raamatud füüsiliselt asuvad. Selle Jaani koguduse III pihtkonna pers. raamatu puhul näib, et skännimine on justkui pooleli jäänud või siis on säilinud vaid raamatu esimene ots või registris viidatakse tegelikult mingile muule raamatule või veel midagi, mille peale ei tulegi. Kui ma õigesti mäletan, siis ka Kaarli ja Pühavaimu personaalraamatutega on mingi "kala".