Huvitav eesnimi

[Eilish]

Võib-olla on tegemist kirjutaja veaga, aga leidsin sellise põneva naisenime nagu Hödoski - Saaga EAA.1269.3.1:98?1781,839,538,234,0 Pole kunagi varem kuulnud.

Kui kellelgi on veel mingeid põnevaid nimeleide, oleks sellest vahva teada saada. Seda just eesnimede osas. Naljakad ja põnevad perekonnanimed koos muu põnevaga on siin foorumiosas täiesti olemas: viewtopic.php?f=1&t=5260" onclick="window.open(this.href);return false;

[Arvo.Jägel]

Teemaväliselt, aga 1743 sündis laps Melleto Peetril ja Maddol, 1744 sündis laps Melleto Peetril ja Hebbol, 1745 sündisid lapsed Melleto Peetril ja Madlel ning Melleto Peetril ja Kaddol, teie kirjes siis 1747 Melleto Peetril ja H???skil. Huvitav, palju neid Melleto Peetreid seal Räpina kandis neil aastail oli?

[Eilish]

Tegelikult see Hödoski on siiski vist ikkagi kirjutaja viga, leidsin selle mujalt talunimena. Aga see Melleto kant oli väga suur, seal oli päris palju peresid ja et Peeter oli üks tavalisemaid nimesid, siis oli neid üksjagu.

Siin paarikümne aasta jooksul leeritatud Melleto Peetrid:
Melleto Pabo p. Petre 1736: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,448,45,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Melleto Jahni p. Petre 1737: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 7,480,67,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Melleto Pedo p. Peter 1750: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 8,488,82,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Ja abielud Melleto Petri-nimeliste inimestega:
Melleto Petre ja Urgawa Jahni Ello 1739: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 7,471,94,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Neid oli otsitud ajavahemikul (1728-1751) ainult 1, aga mõnest väimees-Peetrist võis ka Melleto Peter saada. Siin väimees-Peetrid:
Supsa Mikko Petre ja Melleto Hanso An 1736: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,527,112,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Heide Pabo Petre ja Melleto Johani Ano 1738: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,555,108,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Asi seal Räpina kandis on nimedega üldse hull. Näiteks oli seal 2 abielupaari nimedega Melleto Paap ja Ani, nad elasid ühel ajal, said ühel ajal lapsi ja olid üksteise lastele vaderiteks. Samanimelisi abielupaare oli tegelikult veel 1, aga veidi varasem, nii et segadust on rohkem kui küll. Samanimelisi oli seal ikka üksjagu, aga mis teha, nimed olid piiratud.

Saan aru, et see kant huvitab teid. Üks Melleto Paapudest oli mu esiisa. Sealkandis on mul mitmeid esiisasid-emasid. Sedapuhku uuringi.

[Raivo Seppo]

Teie esimeses kandes ei näi mingit viga: Meleto Peeter ja Hödosk, tütar Ani.
Ilmselgelt on Ani < vene Anja. Hödosk/Hedosk tuleneb vene deminutiivist Fedos´ka (< Fe[o]dosija < kreeka Theodosia).

[Eilish]

Teie esimeses kandes ei näi mingit viga: Meleto Peeter ja Hödosk, tütar Ani.
Ilmselgelt on Ani < vene Anja. Hödosk/Hedosk tuleneb vene deminutiivist Fedos´ka (< Fe[o]dosija < kreeka Theodosia).

Aitäh selgituste eest!

See võib siis tõesti olla, et see on ka naisenimi. Aga mujal sealkandis esineb ta talunimena. Aga noh, talunimed olid ju sageli ka inimesenimede järgi - nagu Märdi talu (ka sealkandis).

Aga see "Hödosk" on tõesti põnev nimi seljuhul. Ani'de kohta tean seda öelda, et hilisemates kannetes on need kõik Annedeks muudetud. Ehk siis Ano=Anu, An=Ann ja Ani=Anne. Mõnel pool ilmselt on teisendused ka teistsugused, aga selle kandi meetrikas tõepoolest just nii.

[Raivo Seppo]

Talunimesid annavad pigem mehenimed, ja siin sarnase arenguga: Hödosk/Hedosk < vene Fedos´ka < Fe(o)dosij < kreeka Theodosios. Räpinas leidub üsna tihedalt setu-vene jooni, Vastseliinas lausa tulvab.

[Eilish]

Siin üks omapärane nimi, ilmselt nime Tohver teisend - Tohho: Saaga EAA.1255.2.1:56?365,403,116,54,0

[Eilish]

Talunimesid annavad pigem mehenimed, ja siin sarnase arenguga: Hödosk/Hedosk < vene Fedos´ka < Fe(o)dosij < kreeka Theodosios. Räpinas leidub üsna tihedalt setu-vene jooni, Vastseliinas lausa tulvab.

Huvitav, kas ka nimi Ödo kuulub samasse ritta? Saaga EAA.1255.2.1:57?1630,239,94,51,0

[Raivo Seppo]

Kuigi ühe eripäraga (lõpu-o ei ole arengulooliselt sama mis lõpu-e), võib Ödo samastada üldkeeles omaksvõetud Ode´ga, seega < vene Ovdotja~Avdotja < Jevdokija < kreeka Eudokia.

[Eilish]

Võib-olla on mu silm töntsiks jäänud, aga tõesti, selline nimi - Tönts: Saaga EAA.1255.2.2:319?1487,706,116,68,0

[Raivo Seppo]

Tõnts.

[andres73]

Olen kusagil Kagu-Eestis (võis olla Rõuge ja 19. saj.) paaril korral kohanud sellist naisenime nagu "Hip", ühel korral ka "Hip Liis". (Kõlab päris toredasti.)

Ja mu enda esivanemate hulka kuulub üks naisterahvas eesnimega Kiin (Viljandimaal 17./18. saj.). Võimalik, et Põhjasõja ajal kusagilt sattunud muumaalane. Olen mõelnud, kas see ei või äkki Reginast tulla. Ja sellel Kiinul oli tütar "Iel", kes hilisematel aastatel Ello'ks muutus.

Ödo osas: seal ju tegu mehenimega, kas ei või olla lihtsalt "Otto" maakeelne versioon "Oti" asemel?

[Raivo Seppo]

"Ödo" näib tõesti olevat mehenimi. Eks ta siis ole Höödu (< Fjodor).
Kiin võib tuleneda küll Regina´st, areng on täiesti eestipärane, mis välistab "võõramaa"-kahtluse, pealegi kui õigesti käänatud (Kiinu). Mõned arvavad, et 18. ja 19.-ndagi sajandi naisenimesid kõlbab käänata nagu tänapäeval, universaalselt ilmetu i-ga.

[andres73]

Kiin võib tuleneda küll Regina´st, areng on täiesti eestipärane, mis välistab "võõramaa"-kahtluse

See ei tundu võimatu. Ehkki — olen sama kihelkonna raamatud aja jooksul kõik läbi käinud ja seda ega isegi mingit sarnast nime pole varem ega hiljem kohanud. See Kiinu-nimeline tüdruk ilmus kirikuraamatutesse u. 1713 ja tema sünnikannet Suure-Jaani meetrikates (mis on olemas alates 1690) ei ole (kuigi oletatava vanuse järgi võiks ju ka olla, sest viimase lapse on ta sünnitanud 1731).

Nii on mulle miskipärast tundunud, et äkki võis olla tegu kusagilt mujalt — näiteks liivlaste või lätlaste seast — pärit, sõja ajal kihelkonda sattunud lapse või tüdrukuga, kes nimetas end Reginaks, kuid lapsendanud või enda juurde võtnud perekond lihtsustas selle nime "Kiinuks" (või tollal sealkandis vist isegi "Kiin'oks"), mille ta seal elades ka ise omaks võttis ja sellega kirikuraamatutesse sattus. Võimalik muidugi, et ta nimi oligi algusest peale "Kiin". Tema esimese, 1713 sündinud tütre nimi "Iel" (või ka "Jel") nagu toetaks seda mujalt pärit olemise mõtet, sest ka seda nime ei ole ma samas kihelkonnas varem ega hiljem näinud (ja selle hilisem mugandumine "Ello'ks" näitab, et päris omane või loomulik ei pruukinud "Jel" selle kihelkonna rahvale tunduda, kuigi laps ju sündis ja nimi pandi sealsamas S-J kihelkonnas).

VEIDI HILJEM LISATUD: Pean end siiski korrigeerima. Olin unustanud (aga õnneks endale välja märkinud), et Suure-Jaani kihelkonnas sündis 1692 Kiinu-nimeline tütarlaps, kelle ristiema nimi oli samuti Kiin. Kas tegu oli sellesama minu esivanemaga, ma ei tea, kuid nimeküsimusse annab see selgust.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,501,164,0

Nii et ilmselt ikka eesti päritolu nimi.

[Raivo Seppo]

Regina on olnud 18. sajandil täiesti normaalne, kõikjal katoliku-protestandi aladel, ka juutidel levinud nimi, mis siiski ei lühenenud. Rahvusvaheline "Gina" ilmub sada aastat hiljem. 18., osalt ka 19. sajandi eesti keeles hääldus Regina lühikese i-ga, niisiis mitte [regiina], vaid sarnaselt nimedega Katarina, Kristina, mis alles süvenevas saksa mõjus muutusid Katariinadeks-Kristiinadeks. Veel Wiedemann registreerib häälduse ebaselgusi, nime rõhku just esimesel silbil, mis andis 19. sajandi parajas hääldussegaduses hübriidse kuju Kaaroliina.
Nii võttes oleks Kiin originaalne lühend, ehkki tavalisem võis olla Kiina, sarnandnimede analoogina.
Kuid Suure-Jaani kirikuraamatust loen mina välja hoopis "Küün". Samuti on kirja pandud Jürisid, täpid kaldus. Siim kaadri esimeses kandes näitab selgemini, kuis kirjutaja märgib "ii-d". Kui Küün pärastpoole võis muutuda Kiin´uks, pole seegi vastuolus. Küün on Kunigunde lühend, pigem Küünu või miks mitte Kiinu, mis asetuvad 17. sajandisse ja varasemasse aega ning vastavad keskalamsaksa kujudele Günke~Ginke või Künke~Kinke, olenevalt, kas lühendatud on järel- või esiosa.
Otsitav Kiin tohtis sündida ka kohalike sekka, seda ei välista puuduv sünnikanne, sest meetrikad näivast rikkalikkusest hoolimata on äärmiselt auklikud ja lohakalt koostatud. Rahvast oli palju enam, kui nende põhjal oletada, ja ühtaegu vähem, sest lisanimede muutudes isikud samastusid. "Iel" ehk Jell ei ole ka vastuolus üldiste arusaamadega, selline oli Ell´u üks Viljandimaa omapärasid, nagu Epp on andnud kuju Jepp, mida võib ka teistmoodi tõlgendada.

Mis "Ödo´sse" puutub, siis tema tegelikus vormis Öödu on ära kulunud vene F, mis peamiselt võru-setu kandis muutub H-ks. Tähelepanuväärne on nime jõudmine juba peaaegu Tartu alla ning omapärastumine seal.

[andres73]

Kuid Suure-Jaani kirikuraamatust loen mina välja hoopis "Küün". Samuti on kirja pandud Jürisid, täpid kaldus. Siim kaadri esimeses kandes näitab selgemini, kuis kirjutaja märgib "ii-d". Kui Küün pärastpoole võis muutuda Kiin´uks, pole seegi vastuolus.

Kusagilt olen kuulnud, et see konkreetne meetrikaraamat on vähemalt Põhjasõja-eelse perioodi osas ümberkirjutus. Aga kas see, et teistes ühesilbilistes pika vokaaliga nimedes (Siim, Jaan, Jaak) kirjutati topeltvokaal välja, ikka toetab hääldust "Küün", või oli siis pigem tegu juba hääldusega "Künn" (kui nimekuju oli "Kün", mitte "Küün" ega "Kühn")?

Sama nimi figureerib selles raamatus veel korduvalt (üks ja sama inimene, minu esivanem):

1715: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,460,100,0

1716 (tütre sünd -- siin tundub mingi veel omapärasem nimekuju, "Kühno" või "Kiihno"?): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,605,135,0

1719 (tütre sünd): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,538,161,0

1720: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,391,53,0

1721 (tütre sünd): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,563,170,0

1724 (poja sünd): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,609,107,0

1730 (teine abielu): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,507,69,0

1731 (tütre sünd): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 7,529,83,0

1744 (matus): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,525,57,0

[Raivo Seppo]

Kannete enamikus on tõepoolest loetav Künn, mis ei muuda päritolu - Künne on veel üldisem Kunigunde deminutiivtunnuseta hiliskeskaegne lühend. Olen registreerinud ka vormi Kinn(u). Ühes kandes Küünu ("Kühno") näitab ometi, et nimi polnud tardunud ja suurel määral ei olnud nõnda terve 18. sajandi, varasematest rääkimata. Inimesel võis nimi esineda viiel täisväärtuslikul kujul (ei pea silmas kirjakujusid), kuid ta oli üks ja sama. 19. sajandi bürokraatia kinnistas ühe "ainuõige", tähttähelise.
Vanas kirjaviisis puudusid reeglid. Sõnastatakse neid küll, kuid kokkuvõttes oli see igaühe suvaline kirjutamise viis, seega süsteemitus ehk kaos.

[Eilish]

Ka veidi tavatu leid - Kattinka: Saaga EAA.3172.1.107:312?489,1864,159,61,0
Kuna tegu Kiidjärve kandiga, siis ilmselt pole veidi venepärases nimes midagi väga tavatut, aga Eesti kontekstis on see siiski haruldane.

Esmakordselt näen ka nime Theone: Saaga EAA.3148.1.145:345?1505,929,91,55,0

[Eilish]

Põnevalt kirjutatakse ka eestipärane Gottlieb - Kotlip: Saaga EAA.3172.1.107:328?286,2057,156,84,0
Olen kohanud ka versiooni "Kotliip".

[Eilish]

Kas keegi oskaks selgitada nime "Lillo" päritolu? See on näiteks Kambja kandis üsna tavaline mehenimi 18.sajandil.

[Eilish]

Midagi sellist kohtan küll esmakordselt - Kaak: Saaga EAA.3148.1.171:30?572,481,86,55,0

[Raivo Seppo]

Lillu või Lüllu on Ludolfi, formaalselt ka Ludvigi juba keskaegne deminutiiv, keskalamsaksa Lülke. Deminutiivtunnuseta tuletatakse samast alusest Lüll, mille kohta on levitatud arvamust, nagu see tuleneks Georg´ist. Siis võib-olla, kui jääda nimede arenguloos 1870-ndate paiku, mitte püüelda varasemasse.

[Eilish]

Lillu või Lüllu on Ludolfi, formaalselt ka Ludvigi juba keskaegne deminutiiv, keskalamsaksa Lülke. Deminutiivtunnuseta tuletatakse samast alusest Lüll, mille kohta on levitatud arvamust, nagu see tuleneks Georg´ist. Siis võib-olla, kui jääda nimede arenguloos 1870-ndate paiku, mitte püüelda varasemasse.

Suur tänu nii põhjaliku vastuse eest. Ei oleks nime algupära sealt teadnud otsidagi.
Näen, et Teil on nimede osas suur teadmistepagas. Kas selle kohta on olemas ka mingit kirjandust või olete seda ise omal käel uurinud? Tean, et Edgar Rajandi nimederaamatust leiab üht-teist huvitavat, ent ta käsitleb oma nimede raamatus pigem tänapäeva nimesid ja nende algupära. Mind ennast huvitab nimede etümoloogia väga, kuigi pigem lihtsalt hobikorras. Olen sugupuid uurides mitmete huvitavate leidudega kokku puutunud ja nii mõnestki asjast tahaks rohkem aru saada, jõuda niiöelda allikatele lähemale.

[Raivo Seppo]

R. Seppo raamatus "Elavad nimed" on ka mõndagi, ehk küll ajaloolistes üksikasjades juba suunitluse tõttu mitte nii põhjalikult.

[Eilish]

Tänud! Avastasin, et see mul ka raamaturiiulis täitsa olemas, vajab veel lähemalt tutvumist. Teine täitsa põnev leid on ka kogumik "Eesti nimed", mis vajaks ka põhjalikumat läbitöötlemist.

[Raivo Seppo]

Taseme vahet võiks märgata.

[Eilish]

See "Eesti nimed" on ilmselt ka veidi teise suunitlusega, süvaanalüüsi sealt ei leia, raamat läheb pigem laiuti kui sügavuti, ent põnevaid leide ja viiteid on sealgi. See on pigem statistiline ja populaarteadusllik ülevaade, aga inspiratsiooniallikana täitsa huvitav.

[ivokk]

Minul on Pärnu-Jaagupis Enges ühel esiemal nimi mida pole mujal kohanud.
Sündinud umbes 1715, 1740 abielukirjes kui Kenno, 1782 hingeloendis Kinno.
Kas see nimi võib ka Kunigundest tulla?

[Raivo Seppo]

Kinnu võib küll (kirjakuju Kinno), ja miks ka mitte Kennu, kui põhja pool Pärnut kinnise silbi i kipub e-ks (Mihkel > Mehkel).

[Eilish]

Tavatu nimi - Sirgu: Saaga EAA.3172.2.2:216?1832,446,116,63,0