Perekonnaajaloo foorum

Tere!

Mida tähendavad need lühendid? Üks talu järgi kirjutatud ja teine lahtris.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 5,694,93,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Sõna ise oleks nagu Hof (mõis) - aga ma ei oska seda hästi konteksti panna.

Sõna on üheselt Hof, mida võib tõlkida nii talu(ndi) kui ka mõisana.
Tegemist on rendiga (rukis, kaer, oder, hein ja puit). Kõik selle lehekülje talukohad on nimedena, mõnel ka peremehe nimi, kolm aga - Sillakubja, Tammeleppa ja Arro puhul on vasemas veerus märgitud nimele lisaks sõna Hof. !858. aastast aga ei ole neil mingit renti märgitud, siis pakun, et neid maid enam ei renditud, vaid läksid mõisale.

RK

Tänan!

Kuid mis tähendab, et läks mõisale? Eks need talud kuulusid kõik mõisale.
Konkreetselt Sillakubja talus elasid samad inimesed edas vähemalt 1868. aastani mil peremees suri.

See nimekiri peaks olema talude koormistest kirikule ehk kirikukümnise kohta. Kui vaadata eespoolt siis on mõne talu juures kiri von Hofe st. mõisast, mõnel pool see maha tõmmatud ja kirjas selbst st. ise. Selle järgi pakun, et osade talude eest maksis kümnist mõis. Mis põhjusel see nii võis olla, ei oska eriti spekuleerida. Osad talud ei suutnud ise maksta? Samas ei olnud see teab mis suur koormis võrreldes mõisale makstuga. Või olid nimetatud talude peremehed mõisatöölised - kubjased jms? Või siis oli tegemist väike või vabadikukohtadega, kellel endal maad ei olnud.

Neist võisid saada moonakad.
Vt MOONAKAS

Perekonnaga põllutööline mõisas. Moonaka põhitöötasu oli moon (põllu ja karjasaadused), mõisalt sai moonakas ka korteri (moonamaja), kütte, väikese maalapi, pisut rahapalka ning ta võis pidada mõningaid koduloomi. Saksamaa eeskujul hakkasid Eesti mõisnikud 19. sajandi II veerandil kasutama mõisa majandamisel palgatöölisi ning propageerisid seda ka trükisõnas. Moonakate arv kasvas kiiresti seoses talude üleviimisega raharendile 19. sajandi keskpaiku ning teotöö lõpliku kaotamisega 1869.a.
Vt ka EE, kd VI, lk 402 märksõna "moonamees".
RK

Minu teada olid Sillakubja ja vähemalt Tammelepa korralikud suured talud,
1896 aastal oli Sillakubja talu suurus 30 dessatiini ja sama perekonna käes.
Kuid Sillakubja talu oli kuni 1852. aastani Silla talu nime all!

Niimoodi tundub ikka, et peremees võis mõisas tähtsas ametis (kubjas jmt) olla ja seetõttu osadest koormistest vabastatud. Vanemates vakuraamatutes see kupja puhul üsna tihti ette jäänud.