Re: Onomastika NET
Postitatud: Neljapäev 16. Juuni 2011, 12:12:06
Kommenteeriksin vastuseks siin olnud arutelule mõnda asja arhiivi poole pealt lähemalt:
Rahvusarhiivi roll uue onomastika juures on eelkõige tehniline. Et programmeerimiseks oli vajalik andmete sidumine Rahvusarhiivi haldusüksuste struktuuriga, võtsime ajalooarhiivis ette töö onomastikas olevate mõisanimede ja meie haldusüksuste struktuuri ühildamiseks. Seetõttu on hetkel nimede panemise osast puudu ca 1500 nime, mille puhul ei olnud ühildamine võimalik põhjaliku uurimistööta. Probleemid on erinevad, põhiliselt seisnevad need kahest algallikas koos esinevast mõisast ühes pandud nimede teistest eristamise keerukuses (sellised on Kogula-Võisa, Maidla-Rääsa, Püssi-Purtse) ning vaid kihelkonnaga piirduvate kohamääratluste (selliseid nimesid on Vastseliina, Pöide, Viru-Nigula, Laiuse ja veel mõnes kihelkonnas) täpsustamises. Teades kasutajate suurt huvi, pidasime paremaks andmebaasi olemasoleval kujul kasutatavaks teha. Kuna arendame ja täiendame paralleelselt erinevaid andmebaase (nt. kaardiandmebaas, Fotis), ootab onomastika praegu järgmist vabamat hetke, et korrastustöid ja tehnilisi arendustöid jätkata. Kindlasti arvestatakse ka siin foorumis läbi käinud mõtteid. Tuleb kihelkondade kaart nimepaneku näitlikustamiseks ja ka uuena alternatiivse kihelkonna ja koha täpsustuse lahtrid. Täpsustuse lahtrisse tulevad praeguses andmestikus olemasolevad mõisast madalama tasandi määratlused - saared, külad jms. Alternatiivse kihelkonna lahter on vajalik seepärast, et mõisa kihelkondlik kuuluvus erinevates allikates varieerub.
Palju on tähelepanu juhitud vigadele nimekujudes. Kuna omalajal on andmebaas tehtud väga kiiresti ja mitme erineva inimese (sealhulgas tudengite) poolt sisestatud, tuleb loomulikult ette lihtsalt väljalugemise vigu. Ka normaliseeritud kuju ei pruugi olla selline, nagu nimi tegelikult hiljem muutus. Silmas tuleks pidada, et andmebaasi eesmärk on võimaldada teha otsinguid algallikate üleselt, et kasutaja leiaks lihtsa vaevaga kihelkonna ja mõisa ning teaks millistest kirikuraamatutest ja hingeloenditest edasi otsida. Normaliseeritud kuju on ebamäärane ja oletatav, selle tuletamise metoodikat võiks minu arvates ehk kirjeldada kui toonase kirjapildi tänapäevasesse kirjakeelde panemist või ka lihtsalt tunnetust. See ei saagi peegeldada nime hilisemat muutumist.
Parandusi on võimalik sisse viia, kuid Rahvusarhiiv kokkuleppe kohaselt seda kohustust üle ei võtnud, kuna tegemist on Tartu ülikooli arhiivinduse õppetooli ja professor Aadu Musta loodud andmekoguga. Ka laekuv tagasiside, kui see ei puuduta tehnilisi või andmekorrastusega kaasnevat, edastatakse arhiivinduse õppetooli. Rõhutan, et varem adminliides puudus ja parandusi ei olnudki võimalik sisse viia. Nüüd on see olemas ja ettepanekuid on kindlasti mõtet esitada. Paikkondlikke traditsioone tundvate kohaloo huviliste teadmised on hinnalised, samuti tehtud töö algallikate ja onomastikasse sisestatu võrdlemisel. Sellist põhjalikku tagasisidet on juba ka laekunud.
Head kasutamist soovides,
Kadri
Rahvusarhiivi roll uue onomastika juures on eelkõige tehniline. Et programmeerimiseks oli vajalik andmete sidumine Rahvusarhiivi haldusüksuste struktuuriga, võtsime ajalooarhiivis ette töö onomastikas olevate mõisanimede ja meie haldusüksuste struktuuri ühildamiseks. Seetõttu on hetkel nimede panemise osast puudu ca 1500 nime, mille puhul ei olnud ühildamine võimalik põhjaliku uurimistööta. Probleemid on erinevad, põhiliselt seisnevad need kahest algallikas koos esinevast mõisast ühes pandud nimede teistest eristamise keerukuses (sellised on Kogula-Võisa, Maidla-Rääsa, Püssi-Purtse) ning vaid kihelkonnaga piirduvate kohamääratluste (selliseid nimesid on Vastseliina, Pöide, Viru-Nigula, Laiuse ja veel mõnes kihelkonnas) täpsustamises. Teades kasutajate suurt huvi, pidasime paremaks andmebaasi olemasoleval kujul kasutatavaks teha. Kuna arendame ja täiendame paralleelselt erinevaid andmebaase (nt. kaardiandmebaas, Fotis), ootab onomastika praegu järgmist vabamat hetke, et korrastustöid ja tehnilisi arendustöid jätkata. Kindlasti arvestatakse ka siin foorumis läbi käinud mõtteid. Tuleb kihelkondade kaart nimepaneku näitlikustamiseks ja ka uuena alternatiivse kihelkonna ja koha täpsustuse lahtrid. Täpsustuse lahtrisse tulevad praeguses andmestikus olemasolevad mõisast madalama tasandi määratlused - saared, külad jms. Alternatiivse kihelkonna lahter on vajalik seepärast, et mõisa kihelkondlik kuuluvus erinevates allikates varieerub.
Palju on tähelepanu juhitud vigadele nimekujudes. Kuna omalajal on andmebaas tehtud väga kiiresti ja mitme erineva inimese (sealhulgas tudengite) poolt sisestatud, tuleb loomulikult ette lihtsalt väljalugemise vigu. Ka normaliseeritud kuju ei pruugi olla selline, nagu nimi tegelikult hiljem muutus. Silmas tuleks pidada, et andmebaasi eesmärk on võimaldada teha otsinguid algallikate üleselt, et kasutaja leiaks lihtsa vaevaga kihelkonna ja mõisa ning teaks millistest kirikuraamatutest ja hingeloenditest edasi otsida. Normaliseeritud kuju on ebamäärane ja oletatav, selle tuletamise metoodikat võiks minu arvates ehk kirjeldada kui toonase kirjapildi tänapäevasesse kirjakeelde panemist või ka lihtsalt tunnetust. See ei saagi peegeldada nime hilisemat muutumist.
Parandusi on võimalik sisse viia, kuid Rahvusarhiiv kokkuleppe kohaselt seda kohustust üle ei võtnud, kuna tegemist on Tartu ülikooli arhiivinduse õppetooli ja professor Aadu Musta loodud andmekoguga. Ka laekuv tagasiside, kui see ei puuduta tehnilisi või andmekorrastusega kaasnevat, edastatakse arhiivinduse õppetooli. Rõhutan, et varem adminliides puudus ja parandusi ei olnudki võimalik sisse viia. Nüüd on see olemas ja ettepanekuid on kindlasti mõtet esitada. Paikkondlikke traditsioone tundvate kohaloo huviliste teadmised on hinnalised, samuti tehtud töö algallikate ja onomastikasse sisestatu võrdlemisel. Sellist põhjalikku tagasisidet on juba ka laekunud.
Head kasutamist soovides,
Kadri