Perekonnaajaloo foorum

küsisin selle kirje kohta ka "väljalugemise" foorumist ("vene keel").
tegu on tõesti mu sugulasega. vaarisa ema.
usutunnistust ma arvan ka teadvat- tema järeltulijad on õiget usku.
vanusest nii palju, et 1864 on tal sündinud poeg. kas esimene või viimane laps peres, ei tea.
tegelen praegu lõuna-eesti EAÕK meetrikatega 1864-st aastast. olen vaadanud läbi ka hulga hingeloendeid ja ajätkan ka sellega. siiani pole midagi leidnud.
1864 sündinud poja sünnikoht oli surmatunnistusel Tartu. sealsed meetrikad ei rääkinud mulle midagi...
vot selline lugu.

Paluks kommentaare nimele Truto (Hanni Simo + Truto = Jaan, 17.05.1750), no lihtsalt ei oska seda teisiti välja lugeda.
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?e=5& ... 1&curr=126
Kas ja kus on sellist nime esinenud enne 1750-t aastat. Nimelt on suguvõsas visalt püsiv legend, et puussepp Siim tuli Suure Saare pealt... ja Hanni Simo andmed kaovad kui vette. Pole ta seal sündinud, leeris käinud ega abiellunud. Vaid surm (1760, 40a.) ja kolm last, esimene neist 1.10.1750 dateeritud.

On tõesti Truto, mis on mugandunud Gertrud (a)

Minu teadmist mööda on see nimi olnud kasutuses enne 1750ndaid vähemalt kindlasti rootslastega asustatud aladel: Noarootsi, Vormis, Hiiumaa. Et Nissi sealt väga kaugel ei ole, siis võiks ju arvata, et ehk on naine just kusaglt sealt kandist pärit....

Aga see on puhas oletus.

Terv,

PR

Mina olen uurinud peamiselt kesk-Eestit ja viljandimaad ja Truto pole sugugi haruldane nimi. Ka Tallinna linnas olen sellist nime kohanud piisavalt tihti.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Minul on sugupuus sees üks Truto Larratsi tütar Saaremaalt Mustjala kandist,sündinud 1760.Erinevad allikad annavad sama inimese nime kirjapildiks ka Rudo,Ruuta,Ruta,Truuta.Niiet ka Saaremaal leidus küll sellenimelisi.

Ingale:
Kas ka Saaremaal polnud mitte rannarootslasi. Need rootslased asutati Eesti rannikule Rootsi kunni poolt ju selleks, et eesti poolpaganad laevu ei rööviks.
Assarile:
Kohata seda nime võib kindlasti, olen seda ka Nissis hiljem korduvalt kohanud, kuid enne ~1750-ndaid ei leia ühtegi - isegi esiema kadunud (aga see võib vabalt ka minu saamatus olla ).
Patrickule:
Ma tänan selle Gertrudi muganduse eest, kui mitte praktilises-, siis vähemalt harivas mõttes hea teada.
Aga endiselt on legend murdmata, nimelt Hanni Simo (sünd 1716??) isa ka Simo .

Uku Velbri kirjutas:Ingale:
Kas ka Saaremaal polnud mitte rannarootslasi. Need rootslased asutati Eesti rannikule Rootsi kunni poolt ju selleks, et eesti poolpaganad laevu ei rööviks.

On sellele väitele võimalik ajaloolist kinnitust leida?

Et kummale väitele - Kas Saaremaa omale või sellele, et rootslased istutati Soome ja Eesti rannikule selleks, et need paganatest vandiraiujad rannikult eemale suruda?

Uku,

laseme siis fantaasial pisut lennata ja kui see kõik mingil arusaamatul põhjusel ka tõeks peaks osutuma, teed mulle õlle välja

Kirjutad, et "Nimelt on suguvõsas visalt püsiv legend, et puussepp Siim tuli Suure Saare pealt... ja Hanni Simo andmed kaovad kui vette." Eesti mõistes oleksid vist suured saared Saaremaa ja Hiiumaa. Arvestades, et naise nimi oli Truto (=Gerdruta), püstitan hüpoteesi, et pere oli pärit Hiiumaalt, Reigi kihelkonnast Hänni külast.

Lauka mõisa all asus mingi aeg Hänni küla, mis kadus juba 1782. aasta hingerevisjoniks - seda ennekõike seetõttu, et Reigi khk rootslaste Ukrainasse küüditamisega oli vaja täita nendest tühjaks jäänud talud. Miks selline talupoegade ümberasustamine hea oli (Hännist jt Lauka mõisa, aga ka Kõpuotsa küladest, ei oskagi öelda). Igaljuhul on Hänni küla inimesed kenasti jälgitavad Reigi khk vanimates meetrikates 1728 - 1764 (siis tuleb meetrikates auk kuni aastani 1780). Niisiis, Hänni küla poiss Siim abiellus rootsi päritolu tüdruku Gerdrutaga (suhteliselt haruldane sündmus, et nii varasel ajal oleks segaabielu sõlmitud, aga selliseid juhtumeid on olnud, nii et hüpoteesina sobib) enne aastat 1750 ja mingi aeg pärast seda kolisid noored Nissi khk, kus neil sündisid ka lapsed.

Nüüd ka mõned tõsisemad mõtted:

a) kas Hanni Simo on leitav ka adramaarevisjonidest - mõnikord on seal kirjas, kust isik on tulnud / kust ta pärit on, kui ta pole kohapeal sündinud

b) Sinu 03.11 postituses tekitab minus üks asi segadust. Kirjas on "Truto (Hanni Simo + Truto = Jaan, 17.05.1750)" ja veidi hiljem "kolm last, esimene neist 1.10.1750 dateeritud." Millal siis Jaan sündis, mais või oktoobris? Kui oktoobris, siis kahtlustaksin mina, et vanemad abiellusid 1749 talvel / 1750 varakevadel (sageli sünnib esimene laps abiellumisele järgneva aasta sügisel). Siis oleks ehk mõttekas vaadata üle naaberkihelkondade selle ajajärgu abielumeetrikad, sest tavaliselt abielluti pruudi kodukihelkonnas.

Terv,

PR

Uku Velbri kirjutas:Et kummale väitele - Kas Saaremaa omale või sellele, et rootslased istutati Soome ja Eesti rannikule selleks, et need paganatest vandiraiujad rannikult eemale suruda?

Saaremaal oli rannarootslasi kindlasti, kuid mind huvitab just see väide, et rootslased saadeti siia poole Läänemerd Rootsi kuninga soovil. Kui juttu on paganatest, siis võiks eeldada, et kirjeldad muinasaega?

Rannarootsi asustus on pärit 13. saj 2. poolest ja Uku väide peaks vett pidama küll. Küll aga kuulen ma esimest korda, et noid ka Saaremaale sattus, sest üldiselt asusid rootslased eestlastest asustamata/hõredalt asustatud väiksematele saartele - Hiiumaa välisküljele, Vormsile, Noarootsi (toona ju ka saar), looderannikule jne. Saaremaa seevastu oli tolle aja kohta ikka väga asustatud koht (sakslaste vallutus lahendas heal juhul ülerahvastatuse probleemi) ja sinna polnud Rootsi kunni alamatel ka eriti mingit asja.

wahur kirjutas:Rannarootsi asustus on pärit 13. saj 2. poolest ja Uku väide peaks vett pidama küll. Küll aga kuulen ma esimest korda, et noid ka Saaremaale sattus, sest üldiselt asusid rootslased eestlastest asustamata/hõredalt asustatud väiksematele saartele - Hiiumaa välisküljele, Vormsile, Noarootsi (toona ju ka saar), looderannikule jne. Saaremaa seevastu oli tolle aja kohta ikka väga asustatud koht (sakslaste vallutus lahendas heal juhul ülerahvastatuse probleemi) ja sinna polnud Rootsi kunni alamatel ka eriti mingit asja.

Lähme küll käesolevast teemast välja, kuid mis mõte oli asustada väiksemate saarte rannaalasid? Saaremaa rannad kubisesid endiselt kohalikust rahvast, kes lääne kaupmehi häirisid

No Saaremaa randa tulek oleks tähendanud sõda saarlastega, kes sel hetkel olid juba ontlikud-vähem ontlikud ordu alamad. Seda täiemõõdulist sõda rootslane endale küll lubada ei saanud. Seevastu tühjadele saartele ja rannaaladele omainimeste paigutamine tähendas ohutuid baase, lojaalseid silmi-kõrvu-lootse. Saare-Lääne piiskopil uute korralike ja juba viksilt ristitud alamate vastu midagi olla ei saanud, seega ilmselt kõik olid rahul. Head materjali ei leidnud aga ingliskeelne Wikipeedia pisut räägib teemast.

Et aga on-topic püsida, siis minu Rannu esivanemate seas oli üksvahe (nii 18. saj II pool) igavesti popp (mehe)nimi Tohver/Tohwer/Towwer. Igavesti vahva nimi, mida minu silm küll esmakordselt nägi. Kes mulle päritolu seletab, sellele jään õlle sisse Ja Taanielist oli suupäraselt Tanni tehtud.

wahur kirjutas: igavesti popp (mehe)nimi Tohver/Tohwer/Towwer.

käisin just Londoni Toweris ja see nimi seostubki kohe toweriga (eriti viimane variant)
aga miks ka mitte, äkki oli suurt kasvu mees.

p.s. õlut joon küll

Tohver on Kristohver, ka kunagi kasutatud, kuigi tänapäeval osatakse seda nime kirjutada ainult Kristofer´i, kui mitte Christopher´i kujul. Laen otse alamsaksast (Stoffer), kuigi pole väga vana, või tulenenud hiljem Kristofer´ist.
Tower´iga küll vaid väline sarnasus, see pärineb vanaprantsuse sõnast tähendusega "torn", < ladina turris.

wahur kirjutas:No Saaremaa randa tulek oleks tähendanud sõda saarlastega, kes sel hetkel olid juba ontlikud-vähem ontlikud ordu alamad. Seda täiemõõdulist sõda rootslane endale küll lubada ei saanud. Seevastu tühjadele saartele ja rannaaladele omainimeste paigutamine tähendas ohutuid baase, lojaalseid silmi-kõrvu-lootse. Saare-Lääne piiskopil uute korralike ja juba viksilt ristitud alamate vastu midagi olla ei saanud, seega ilmselt kõik olid rahul. Head materjali ei leidnud aga ingliskeelne Wikipeedia pisut räägib teemast.

Väga põnev. Ühel hetkel katsun end käsile võtta ja asja uurida.

Patrickule:
Su teooria on kasti õlut väärt 8) , kuid SELLE Siimu osalt langes see ilus unistus kahjuks kokku ja suuresti Sinu enda soovituse pärast - otsida laulatust pruudi võimaliku asukoha järgi. Kullamaalt nad leidsingi. Aga võimalus tasuta õlut juua Sulle ikkagi jääb, sest Hanni Siimo isaks oli Hani Siem .
Edit: Ahjaa, vabandan, Jaani sünniaasta oli 1756 .

Andrus A kirjutas:

Uku Velbri kirjutas:Et kummale väitele - Kas Saaremaa omale või sellele, et rootslased istutati Soome ja Eesti rannikule selleks, et need paganatest vandiraiujad rannikult eemale suruda?

Saaremaal oli rannarootslasi kindlasti, kuid mind huvitab just see väide, et rootslased saadeti siia poole Läänemerd Rootsi kuninga soovil. Kui juttu on paganatest, siis võiks eeldada, et kirjeldad muinasaega?

SRY, ma olen insener, mitte ajaloolane, võin vabalt terminitega puusse panna, aga minu arusaama järgi ei muutunud eestlane pärast sunniviisilist ristimist sugugi mitte ligemisearmastajaks, vaid röövis, ajastule kohaselt, kõike ja kõiki mis ligi sattus. Ja seda, et Eesti ja Soome rannikule istutati kristlasi, olen ma kuskilt ajalooallikatest lugenud, kui need leian, siis kommin täpsemalt .

wahur kirjutas:No Saaremaa randa tulek oleks tähendanud sõda saarlastega, kes sel hetkel olid juba ontlikud-vähem ontlikud ordu alamad. Seda täiemõõdulist sõda rootslane endale küll lubada ei saanud. Seevastu tühjadele saartele ja rannaaladele omainimeste paigutamine tähendas ohutuid baase ....

Oot, et mida - saarlased ja ontlikud alamad, et kust selline info ? Ma arvan, et ontlikke alamaid, ehk siis rootslastest kristlasi, oli vaja nii Ordul, Hansa kaupmeestel, kui ka kõigil Läänemerel purjetajatel, sest selle aja kaupmeeste paadid olid rannasõidu omad, ning neid oli piis ohv keik röövida . Aga andke tuld, kui eksin 8) .

Uku Velbri kirjutas:

wahur kirjutas:No Saaremaa randa tulek oleks tähendanud sõda saarlastega, kes sel hetkel olid juba ontlikud-vähem ontlikud ordu alamad. Seda täiemõõdulist sõda rootslane endale küll lubada ei saanud. Seevastu tühjadele saartele ja rannaaladele omainimeste paigutamine tähendas ohutuid baase ....

Oot, et mida - saarlased ja ontlikud alamad, et kust selline info ? Ma arvan, et ontlikke alamaid, ehk siis rootslastest kristlasi, oli vaja nii Ordul, Hansa kaupmeestel, kui ka kõigil Läänemerel purjetajatel, sest selle aja kaupmeeste paadid olid rannasõidu omad, ning neid oli piis ohv keik röövida . Aga andke tuld, kui eksin 8) .

Saarlased võib isegi asjast välja jätta kuid Ordu jaoks oleks see sõjakuulutamine olnud, kellele Saaremaa siis enamvähem kuulus.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Tohver oli ka 19 sajandil Rannus üpris sage. Pea igas suguvõsas mõni. Samas teiselpool järve ja ehk ka mujal Tartumaalgi haruldasemi. Tohver peaks olema lühend nimest Kristofer või Kristofor. Ei tea, kas Rannus oli Kolumbus nii tuntud tegelane, et tema eesnimi moodi läks või kust selle nime panekul eeskuju saadi ? (Venelastel näib on nimi Hristofor suhteliselt harvaesinev).
Selle nime omaaegset levikuk peegeldab ilmselt ka perekonnanime "Tohver" võtmine või panek. Rannus see, aga perekonnanimena käibele ei läinud.

Nojah, kas Nissis või Kulllamaal või kusagil sealkandis pandi Kristoferi, mis hilisemates meetrikates Tohvriks muutus juba 18 saj alguses ja Kristoferina kirjas just vanemates meetrikates. Arvan, et kolumbusega pistmist pole, pigem mõne sellenimelise mõisasaksa või mingi muu sellise tegelasega.

No vaevalt seal Kolumbusega suurt pistmist oli, pigem ikka Püha Kristoforusega. Mingi puulõige on meelde jäänud - Kristoforus viib Jeesus-lapse läbi vee . Ja Nissis pole küll Tohvri nime eriti näha.

Veel toredatest eesnimedest... Üks viimase aja vahvamaid elamusi oli sattuda Alatskivi hingeloenditesse ja leida ohtrasti nimesid, mis ei ole just laia levikuga: Hinn, Nilis, Annuck, Mayri, Caddi, Kadde jm ja nende kõikvõimalikud erisused. Lisan ühe suht suvalise lingi, kust võib huvi korral vaadata ja edasi-tagasi lehitseda:
Saaga EAA.1865.2.23/5:22
Päikest, Mailis

Just nüüdsama kohtasin päris huvitavat nime Viljandis. Pole küll ilmselt sugulane aga siiski:
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 85&curr=61

Kes on Peter Ringi neljas laps? Kas Cirilei? tütar igal juhul.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Pigem siiski Emilie. Üsna sarnaselt on kirjutatud Emilie Hinriksoni nimi Viljandi sünnimeetrikas 1861. aastal.

Aga võrrelge samalt lehelt naisenimesid Els ja Ello. See pole sama täht. Alt kolmas rida on ka üks Caroline kellega on sarnasus tuntavam.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Tere, päris ebatavaline nimi, ja personaaraamatus natuke valesti kirjutatu! Peaks olema Cäcilie, tüdruki 1. vaaderi, Fräulein Cäcilie von Siversi järgi (EELK 3149.1.75, kaader 5).

Tõepoolest Cäcilie Amalie Pauline on meetrikas kirjas.
Sakslased panid selliseid nimesid vist iga üle päeva.
Huvitav, mis selle nime "normaalne" kuju olla võiks?!

Ma juba lootsin, et leidsin midagi väärilist Tedsi kõrvale, sest teisi nagu oli natuke rohkem kuulnud

Aga jah, mis siis ikka teha!
Elu on keeruline

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Tere,
tavaline kirjutusviis on Cecilia, kes oli roomlane pühak. Variatsiooneid on palju: Coecilia, Caecilia, Cesilia, Sesilia, Cécile, Cecily, Celia, Cilla, Cilly, Sissy. . . Tedsi on küll täiesti tundmatu.