Perekonnaajaloo foorum

Jah, paistab, et peale 1811 küla ei eksisteeri. Allikad väidavad, et tegu on Viru-Nigula muinasnimega http://heli.eki.ee/roheline/index.php?k ... 685947&a=1 ja nähtavasti on Hagersthali talunimi Nugeri külas ainuke, milles jälg sellest säilinud.

Oi tänan! See Hagersthali talukoht jäi mul kuidagi kahe silma vahele. Vaat see sobib küll täitsa vanaks Haggeda/ll-ks

1)Mis siia Matsi ette küll kirjutatud on? Saaga EAA.1231.2.2:135?163,799,213,61,0
2) Mis nimi see on, Klementi ... Mahust Saaga EAA.1231.2.2:71?323,1409,115,70,0 abiellus Hinno Nigola lese Anno'ga, aga kust kohast Anno pärit?
3) Kas siin on kirjas "õndsa"? Saaga EAA.1231.2.2:76?1227,1241,151,70,0
Tänan!

1) Frey Baur - vaba talumees
2) Pawel, Anu on von Nemekl. - Neemekülast (praegu Mahu osa)
3) Ma loen välja pigem Juscha

Tere! See kord selline küsimus, et kas Saaremaal leiduv nimi Han või Hain võib ka Andrus olla? Nimelt ei leia ma ühe Han'i sündi, küll aga oleks sobiv sünnikanne kus laps ristiti Andrus'eks.

Üldiselt on kõigi kolme nime alus erinev – Hann tuleb Johannesest, Haini/Aini peetakse Heinrichi vormiks. Samas E. Rajandi ei välista Hanni segunemist Andrease lühivormidega nagu Ant või Ando. Kuidas just Saaremaal, ei oska öelda.

Hain~Ain tuletati Heinrichist heal juhul 19. sajandil, pigem seostuvad nimed tollases mõtteviisis. Hann oli ülemöödunud sajandi lõpuks kadunud, teisiti kui aastasada varem, mil häälduses peenendatust rõhutades kirjutati sageli Hain (nii ka, kuigi piiratumal alal Ott~Oit, Madli~Maidli). Segunemised kujudes Hant~Ant tulevad ette Võrumaal.
Üldiselt saab pidada vedamiseks, kui leitakse kirikuraamatus kanne. Päris suur protsent neid lihtsalt puudub, kui on kindel, kust keda otsida.

Tänan, Arkin ja Raivo!
Nüüd küsin taas vakuraamatu pealkirjade järjekorda. Saaga EAA.3.1.448:44?572,237,725,218,0 Peremees ja perenaine päris kindlalt teada, aga need viimased lahtrid pole ju lapsed või on? Selline tunne, et üheski peres pole ühtegi last.

Viimased kolm on koduloomad. Mina loeksin välja sedasi:
Gestorben - surnud
Alte Kerls - vanad mehed (ülalpeetava tähenduses)
Alte Weiber - vanad naised
Wirte - peremehed
Wirtin - perenaised
Söhne - (täisealised) pojad
Knechte - sulased
Töchter - (täisealised) tütred
Mägde - tüdrukud
Unmündige Söhne - alaealised pojad
Unmündige Töchter - alaealised tütred
Pferde - hobused
Oxsen - härjad
Kühe - lehmad

Tänan väga eelmiste ja tulevaste vastuste eest.
Palun öelge, mis kohtasid on mõeldud: Saaga EAA.1231.2.2:76?585,773,272,110,0 Alumine on vist Gross Holm, aga mida selle nimega tähistati (Viru-Nigula khk)?

Lava Holm ja Gross Holm
Peaks olema saared Soome lahes Lavassaar (Lavansaari, praegu Moštšnõi) ja Suursaar (Suursaari, Hogland)

Mis on naisel nimeks? Saaga EAA.1231.2.2:75?606,1154,144,75,0

Ma lugesin küll, et oleks nagu Lastik, aga no mis imenimi see selline... Mõistus tõrkus uskumast. Tänan!

Kas siin on kirjas lihtsalt mõisateenija või... ? Saaga EAA.1231.2.2:77?330,678,179,73,0

Ja veel üks imelik nimi, millest aru ei saa: Saaga EAA.1231.2.2:77?1460,204,153,68,0 ja veel üks Saaga EAA.1231.2.2:78?178,710,85,68,0

Hoffs Vieh Weib - mõisa karjanaine

Nimedeks pakun Detlof ja Oe Gustaf. Oe võiks olla nt Oja - Viru-Nigulast on Ojaküla üleskirjutus olnud mh ka Oeküll. Letipeal on nt Ohe[sope]

Tere!
Palun öelge, mis on Maddi taga ja vanuse 50 ees kirjas? Saaga EAA.1228.2.2:173?631,1091,431,65,0
Seal lõpus on ka kirjas aprill, aga ega surnut ju kuu aega ometi keegi hoidnud, miks ta siis alles 6. mai registreerimisega võib olla?

Tänan!

Madi uppus jões - im Bach ertrunken
vanust oli umbes 50 - ohngefehr 50 Jahr
Kui jõgi viis ära, siis surnukeha ei pruugitud kohe leida. Teiseks, ebaharilikud surmad tavaliselt menetleti sillakohtus vmt, kõik see võttis aega.

Palun öelge, mida see im dispens seal Ewa järgi tähendab? Saaga EAA.1228.2.3:21?1323,1157,215,88,0

Tänan!

Palun tõlget mõlema, nii ema kui ka tütre surma kohta [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,385,142,0 Saaga EAA.1228.2.3:168?1976,1482,385,142,0]

kas tõesti keegi ei oska aidata?

Musi-küsimusi...

Ema kohta sks k: Ward einer Tochter entbunden, starb aber selbst unmittelbar darauf / ta sünnitas tütre, aga ise suri otsekohe ära mahasaamist peale

Tütre kohta: Starb gleich nach der Nothtaufe / ta suri otsekohe pärast hädaristmist

Aitäh, Turvamees!
Aga küsimus enne seda Ewa kohta, palun sinna ka selgust!

Ewa Aidust im Dispens - Eval Aidu mõisast on olemas abielu sõlmimiseks eriluba
http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Aidu&F=M&C06=ru

Aitäh!
Ma ehk niipea enam ei küsi musi. Aidu oli mul selge niigi, seda piirkonda ma tunnen hästi.
Või kui siis ehk seda, et miks tol ajal oli vaja seda eriluba abiellumiseks?

Kui mees oli näiteks ära kadunud, lasi jalga jne.

Minu arvates on sama lugu e põhjus siin
viewtopic.php?f=15&t=13414&p=57127#p57127

PS. Need küsi, musi... Nisuke armas keel seal kandis on.
Kahjuks rääkisin aint lapsepõlves ning vene armees, unustatud on nüüd täiesti...

PPS. Sks k https://de.wikipedia.org/wiki/Dispens
ning vene k https://www.multitran.com/m.exe?l1=3&l2 ... 0Ehesachen

Jõudu!

Mis sugulusseos siin kirjas on? Saaga EAA.3.1.451:85?665,233,573,74,0

Mis mõisast see Kokka Juhan on pärit ja mis seal viimases kastis kirjas on? Saaga EAA.1228.2.3:88?1421,400,920,214,0

Tänan!

<...> und von St. Jürgen biß Michaelis 4 Tage zu Fuß
...ja Jüripäevast (23.aprill) kuni Mihklipäevani (29.september) [töötab] 4 jalapäevi

PS. Suve aega arvestati (suvehooaega on tavaliselt peetud) jüripäevast (23.aprill) kuni mihkli päevani (29.september).

Erras. Kokka Jaan. Einig. 70 Jahr alt. Starb an vor Entkräftung
Erra mõis. Kokka Jaan, üksik, suri 70 - aastaselt jõuetusse (nõrkusse) ära
http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Erras&F=M&C06=ru
http://mois.ee/viru/erra.shtml

Ja mina arvasin, et mingi Jürgeni poeg Mihkel... Mis erilist tööd ta siis tegi, et andis ka muud moodi (hobusega järelikult, muid variante nagu polnud sel ajal vist) seda teha kui jalgsi?

Iga talu pidi teokohustusena saatma mõisa aasta läbi kas igal argipäeval või kindlaks määratud päevadel mehe paari härgadega või hobusega [nn hobusepäevad], suvel ka jalateolisi [nn jalapäevad].
Nt 17.sajandi lõpuks oli adramaa asustatud talu, mis suutis töötada aadlimehe (mõisahärra) juures kogu nädala ühe paari härgadega või hobusega (6 hobusepäeva nädalas).

Kogu lõik on nisuke:
<...> 2 Tage Arbeit mit Anspan; und von St. Jürgen biß Michaelis 4 Tage zu Fuß, und im Winter ein Tag mit Anspann.

...2 hobusepäevi; ja Jüripäevast (23.aprill) kuni Mihklipäevani (29.september) 4 jalapäevi, ja talvel üks hobusepäev

PS. 75-aastane Kusta Marus teoorjuse kohta:
"<...> Heinamaad, mille eest tegi mõisale aastas 183 jalamehe päeva. Kui teenis hobusega, siis arvati hobusepäev ühe jalamehe päeva ette. Üle nõutud arvu päevade eest makseti rahas: jalamehe päev 30 kop. ja jalamees hobusega päev 60 kop."
http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist ... argla.html