Tere!
Kas mõistan asja õieti: Apukalna (Apekalns, Oppekaln) on endisaegne kihelkond praegusel Lätimaal, mille alla kuuluva Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) valla/piirkonna inimesi kuulus ka Rõuge koguduse alla?
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 408&curr=1
Kas see oli rahvusega seotud? Või kuulus Vana-Laitsna mingil perioodil ka Rõuge kihelkonna alla?
Kust otsida andmeid inimeste kohta, kellest on teada, et kuulusid Apukalna kogudusse (igaks juhuks kontrollisin järgi - Rõuge all neid pole)?
Ette tänades,
Riina Kallas
Apukalna
-
Riina.Kallas
- Postitusi: 925
- Liitunud: Reede 07. Aprill 2006, 19:03:04
- Asukoht: Tartu
- Status: Eemal
-
Assar
- Postitusi: 2215
- Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
- Asukoht: Viljandi
- Kontakt:
- Status: Eemal
Oskan vaid nii palju öelda, et Apukalna või Opekalns asub tänapäeval Lätis ja see on tuntud ka kui Ape linn.
Piirialadel (siis seal piiri muidugi polnud) võis ikka juhtuda, et osa inimesi käis ka Lätis, aga rahvusega arvan on see vaid nii palju seotud, et luteri koguduste õpetajad loevad emakeelseid jutlusi. Kui Apukalna inimesed tegid seda läti keeles siis eestlasel oli üsna raske seda mõista ja vastupidi. Võimalik, et peeti mitmekeelseid jutlusi või teid huvitavad inimesed oskasid läti keelt või saksa keel (ilmselt saksakeelseid jutlusi peeti nii või teisiti). Ma ei usu et kedagi lausa ära aeti.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Piirialadel (siis seal piiri muidugi polnud) võis ikka juhtuda, et osa inimesi käis ka Lätis, aga rahvusega arvan on see vaid nii palju seotud, et luteri koguduste õpetajad loevad emakeelseid jutlusi. Kui Apukalna inimesed tegid seda läti keeles siis eestlasel oli üsna raske seda mõista ja vastupidi. Võimalik, et peeti mitmekeelseid jutlusi või teid huvitavad inimesed oskasid läti keelt või saksa keel (ilmselt saksakeelseid jutlusi peeti nii või teisiti). Ma ei usu et kedagi lausa ära aeti.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Apukalna (Oppekaln) ei ole praegune Ape (Hopa), tegemist on erinevate asustatud punktidega. Oppekalni kirik asub Pihkva-Riia maantee ääres Vana-Laitsna ja Vastse-Laitsna vahel.
Vana-Laitsna (läti k - Veclaicene) vald kuulus ajalooliselt Rõuge koguduse alla. 1920.a Läti-Eesti piiri määramisega jäi enamus Vana-Laitsna vallast Läti Vabariigile.
"Kui Vabadussõja järel läks kahe riigi vahel piiride tõmbamiseks, oli Vana-Laitsna vald suureks vaidlusküsimuseks Eesti ja Läti vahel. Mõlemad pidasid seda omaks. Algselt määrati vald Võru maakonda ja seda tunnistas isegi Läti, kuid hiljem taganes lepingust.
Piiriküsimused anti lahendada Briti koloneli Tallentsi juhitud komisjonile. Kuigi algselt plaaniti rahvahääletust, seda ei tehtud. Küll loeti üle hinged, mis näitas eestlaste selget ülekaalu: 1092 eestlast ja 885 lätlast. Paraku otsustas Tallents vaid kaks väikest osa vallast Eestile anda, kogu ülejäänu aga Lätile."
vt Maalehe artikkel: http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=arti ... ikkel=1224
Apukalna koguduse materjalid on üsna tõenäoliselt kusagil Läti arhiivides.
Vana-Laitsna (läti k - Veclaicene) vald kuulus ajalooliselt Rõuge koguduse alla. 1920.a Läti-Eesti piiri määramisega jäi enamus Vana-Laitsna vallast Läti Vabariigile.
"Kui Vabadussõja järel läks kahe riigi vahel piiride tõmbamiseks, oli Vana-Laitsna vald suureks vaidlusküsimuseks Eesti ja Läti vahel. Mõlemad pidasid seda omaks. Algselt määrati vald Võru maakonda ja seda tunnistas isegi Läti, kuid hiljem taganes lepingust.
Piiriküsimused anti lahendada Briti koloneli Tallentsi juhitud komisjonile. Kuigi algselt plaaniti rahvahääletust, seda ei tehtud. Küll loeti üle hinged, mis näitas eestlaste selget ülekaalu: 1092 eestlast ja 885 lätlast. Paraku otsustas Tallents vaid kaks väikest osa vallast Eestile anda, kogu ülejäänu aga Lätile."
vt Maalehe artikkel: http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=arti ... ikkel=1224
Apukalna koguduse materjalid on üsna tõenäoliselt kusagil Läti arhiivides.