Küsitlus: Kaua oled tegelenud suguvõsauurimisega?
-
- Postitusi: 352
- Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 18:09:07
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
- Status: Eemal
Küsitlus: Kaua oled tegelenud suguvõsauurimisega?
Soovi korral võid vastata küsimusele "Kaua oled tegelenud suguvõsauurimisega?" Mõeldud on uurimise alustamist, mitte pidevalt aktiivset uurimisperioodi.
Viimati muutis fred.puss, Reede 02. September 2005, 14:34:09, muudetud 1 kord kokku.
Fred Puss
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee
Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee
Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee
-
- Postitusi: 13
- Liitunud: Neljapäev 01. September 2005, 00:54:09
- Asukoht: Helsingi
- Status: Eemal
Veidi sai algust tehtud juba paar aastat tagasi. Küsitud küsimusi tuttavate käest. Aga tõsiselt sai tegelema hakatud alles selle suve alguses. Ja seda just tänu sellele,et kuulsin kuidas raadios räägiti,et on olemas Saaga ja kuidas seda kasutada.
Seega olen päris algaja ja tore,et ka selline foorum on tehtud,kust ma oma võib olla rumalaid algajalikke küsimusi saan küsida
Seega olen päris algaja ja tore,et ka selline foorum on tehtud,kust ma oma võib olla rumalaid algajalikke küsimusi saan küsida
Amatöörist nuuskur, kes leiab kunagi üles selle mida otsib.Hetkel otsin kõige rohkem Ipsberg(Kambja) ja Toom (Otepää või täpsemalt Nõuni), et lüngad ära täita.
Minu seisukoht millegi tegemisele: kui midagi teha, siis teha hästi, kui hästi teha ei õnnestu, siis tuleb teha väga hästi .
Seni olen kogunud lähisugulaste mälestusi niipalju kui võimalik. Et midagi kaduma ei läheks. Mälestuste kogumine seni toimunud piltide vaatamise vormis koos ürituste videosalvestusega.
Kokku umbes 8 tundi musta materjali 2 aasta jooksul.
Seni olen kogunud lähisugulaste mälestusi niipalju kui võimalik. Et midagi kaduma ei läheks. Mälestuste kogumine seni toimunud piltide vaatamise vormis koos ürituste videosalvestusega.
Kokku umbes 8 tundi musta materjali 2 aasta jooksul.
Suulisi andmeid olen kogunud juba oma 10 aastat - kuniks oli vanemaid sugulasi elus. Täpse teabe kahjuks oli nende mälu kehvake ja teadmisedki lünklikud.
Vahepeal jäi asi seisma, aga tänu Saagale olen alustanud uuesti.
Materjalid on nii kättesaadavad, et vaikselt nokitsedes peaks ikka kuskile välja jõudma (või siis ummikusse).
Vahepeal jäi asi seisma, aga tänu Saagale olen alustanud uuesti.
Materjalid on nii kättesaadavad, et vaikselt nokitsedes peaks ikka kuskile välja jõudma (või siis ummikusse).
aktiivne tegevus on kestnud alla aasta. alustasin aasta alguses, enne SAAGA avanemist.aga mul on probleem, millest ei saa üle, ega ümber-nimelt Orajõe vald, kus mu esiisa sündis, on endine Liivimaa. praeguse Treimani küla inimesed ja sealt edasi Läti piiri poole, kuulusid Salatsi abikoguduse alla. Eestis nende kohta andmed puuduvad, ka mõisate hingeloendeist päris täpselt aru ei saa.jääb üle vaid Riiga sõita, siin tekivad jälle keeleprobleemid. Lätlaste IT-tase ei ole nii kõrge, kui meil, et ,arvuti taga istudes sotti saada.nii,et ei oskagi praegu kuskilt otsast jätkata. küsisin Tartu Ajaloo arhiivist ka järele, seal öeldi ,et ajaloolaste ringkonnas on juttu olnud, et Liivlaste andmed võiksid ka Eestis kättesaadavad olla, aga sinna tasemele see jutt on jäänudki.kahjuks ei ole arhiividel riikidevahelist koostööd. ma arvan, et minusuguseid on päris palju, kes ei pääse andmetele ligi ja ei saa tööd täiel määral jätkata.
-
- Postitusi: 50
- Liitunud: Teisipäev 12. Veebruar 2008, 04:36:02
- Asukoht: Tallinn, Eestimaa
- Status: Eemal
. materjali olin ennegi kirja pannud, aga päris aktiivselt ja süsteemselt tegelen suguvõsa uurimisega alles pooleaasta ringis. huvitanud on see ajalugu ja inimesed aga terve elu. kui vanaema veel elas ja jutustas lugusid ja inimesi, need kõik on kuidagi meeles. isegi mu vanemad sugulased imestavad, et "mäletan" neist rohkem.
-
- Postitusi: 396
- Liitunud: Laupäev 13. Jaanuar 2007, 17:12:01
- Asukoht: Juuru
- Status: Eemal
Minu esimesed katsetused ehk esimesed lähisugulasi sisaldavad "sugupuu tabelid" said kirja umbes seitse aastat tagasi, kui olin 11-12 aastane poisiklutt. Genealoogiliste teadmiste ja samasuguse huvilise puudumise tõttu jäi aga töö õigepea soiku.
Ent 2 aastat tagasi seoses koolitööga (ülemineku eksamina tegin genealoogilise uurimustöö). Tärkas taas vana huvi - leidsin samasuguse huvilise ning kogusin ta abil teadmisi. Sellest ajast saati olengi uurimistööd koolitöö kõrvalt jõudu mööda teinud.
Ent 2 aastat tagasi seoses koolitööga (ülemineku eksamina tegin genealoogilise uurimustöö). Tärkas taas vana huvi - leidsin samasuguse huvilise ning kogusin ta abil teadmisi. Sellest ajast saati olengi uurimistööd koolitöö kõrvalt jõudu mööda teinud.
2005 aasta lõpul helistati mulle ja küsiti ema kohta andmeid.
Mõtlesin siis uurida oma vanaisa Roogeri suguvõsa,olin ka kuulnud siis juba Saagast.Oleks ma siis aimanud,millele ma oma sõrme annan.
Roogeri suguvõsa sai valmis ja siis otsisin midagi uut.
Praegu ma ei kujuta üldse ette,et ma mõnda suguvõsa ei uuriks,on ikka täielik sõltuvus tekkinud. Üks vana mees,kes tegeleb ka kaua suguvõsa uurimisega,ütles peale mõttepausi,et sellest enam lahti ei saa.
Aga ikkagi ääretult huvitav tegevus.
Helve Pihl
Mõtlesin siis uurida oma vanaisa Roogeri suguvõsa,olin ka kuulnud siis juba Saagast.Oleks ma siis aimanud,millele ma oma sõrme annan.
Roogeri suguvõsa sai valmis ja siis otsisin midagi uut.
Praegu ma ei kujuta üldse ette,et ma mõnda suguvõsa ei uuriks,on ikka täielik sõltuvus tekkinud. Üks vana mees,kes tegeleb ka kaua suguvõsa uurimisega,ütles peale mõttepausi,et sellest enam lahti ei saa.
Aga ikkagi ääretult huvitav tegevus.
Helve Pihl
Kui küsimus on selles, et mis ajal olid esimesed kokkupuuted, siis kindlasti väga ammu oma vanuse kohta. Täpselt küll ei mäleta, aga olin ikka päris pisike poiss siis, kui koos emaga sai mööda sugulasi käidud ja väikest uurimist tehtud. Eks muidugi põhiline uurija oli siis ikka ema, aga julgen öelda, et pisiku sain siis juba külge küll. Olin siis umbes 10 aastane (28 praegu).
Veidi tõsisema uurimisega sai algust tehtud vast 9 aastat tagasi ja juba omal käel. Aga endiselt oli see uurimine selline vahest natuke tegemine pikkade vahedega. Ning nüüd olen umbes 1,5 aastat juba päris tõsiselt asjaga tegelenud.
Veidi tõsisema uurimisega sai algust tehtud vast 9 aastat tagasi ja juba omal käel. Aga endiselt oli see uurimine selline vahest natuke tegemine pikkade vahedega. Ning nüüd olen umbes 1,5 aastat juba päris tõsiselt asjaga tegelenud.
-
- Postitusi: 393
- Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Esimene huvi tekkis aastaid tagasi, ma pakun, et ca 20-21 aastat tagasi, kui kunagise kaitseministri Andrus Ööveli isa minu vanatädi poole pöördus ning talle oma uurimistöö saatis. Sellest tööst tuli välja, kust minu perekonnanimi pärit on. Aastaid hiljem (praegusest hetkest mitte eriti kaua aega tagasi), võtsin ise asja käsile ja tõestasin enda jaoks dokumentaalselt seda, mida vanatädi sellest Ööveli tööst rääkis. Imetlusväärne on see, kuidas inimestel jätkus tahtmist kunagi tollastel oludes selle "hobiga" tegeleda. Müts maha hr. Ööveli ees!
-
- Postitusi: 91
- Liitunud: Kolmapäev 16. Jaanuar 2008, 13:44:01
- Asukoht: Pärnumaa
- Status: Eemal
suguvõsa uurimine
Hakkasin sellega tegelema eelmise aasta oktoobris.Tegelikult olin Saaga juba varem avastanud sel niisama surfanud aga see oli kõik.Ma ei teasegi mis kiiks tekkis,et hakkasin sellega tegelema. Tänu tõlkimise abile sain paika lapse kelle ma jätsin välja kuna isa oli nn võõras.See on väga tore et keegi leiab aega teisi aidata.Soovin kõigile visadust ja palju tahtmist Saagas surfamisel.
Leili
Leili
-
- Postitusi: 36
- Liitunud: Teisipäev 13. November 2007, 22:23:11
- Status: Eemal
-
- Postitusi: 2215
- Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
- Asukoht: Viljandi
- Kontakt:
- Status: Eemal
Tervist!
Mina olen suguvõsa uurinud ca. 15 aastat sh. üle 30 ma veel ei ole. Mis sugupuude koostamisesse puutub siis olen neid teinud niipalju ja selles ulatuses, mis on vajalik näitlikustamiseks, kuidas ma mõne kaugema või lähedasema inimesega suguluses olen. Enda tarvis pole ühtki sugupuud koostanud. Materjali illustreerimiseks sobivad fotod jms. palju paremini. Asja mõte on ikka andmekogumine ja analüüsimine. Kui graafika oleks eesmärk siis kreeka mütoloogia pakub selleks ammendamatuid võimalusi.
Samal ajal olen koostanud elulugusid, kogunenud on fotosid, originaal dokumente, vanu kaarte, vappe, raamatuid, ajalehe väljalõikeid jpm. mis seostuvad uuritavate suguvõsadega. Korrastatud ja süstematiseeritud on ka enda filmi ja fotokogu. Seda soovitan kõigile teistelegi teha.
Mis puutub suguvõsa uurimisse siis see on üsna perspektiivitu tegevus. Uurides välja kes on mu ema ja isa (2 inimest). Selgub, et neilgi olid vanemad ja mul on puudu veel 4 inimest. Saan nende nimed teada, selgub, et puudu on veel 8 inimest ja nii see jada geomeetriliselt kasvab. Lisaks on kõigil esivanemail veel pahatihti õed ja vennad, kelledel on järeltulijad kuni tänapäevani välja. Ma ei usu ealeski, et on keegi inimene, kes olemasolevate andmete piireski on suutnud kõik need inimesed välja uurida. Kas või mingi kuupäevalise seisuga.
Assar Järvekülg
Mina olen suguvõsa uurinud ca. 15 aastat sh. üle 30 ma veel ei ole. Mis sugupuude koostamisesse puutub siis olen neid teinud niipalju ja selles ulatuses, mis on vajalik näitlikustamiseks, kuidas ma mõne kaugema või lähedasema inimesega suguluses olen. Enda tarvis pole ühtki sugupuud koostanud. Materjali illustreerimiseks sobivad fotod jms. palju paremini. Asja mõte on ikka andmekogumine ja analüüsimine. Kui graafika oleks eesmärk siis kreeka mütoloogia pakub selleks ammendamatuid võimalusi.
Samal ajal olen koostanud elulugusid, kogunenud on fotosid, originaal dokumente, vanu kaarte, vappe, raamatuid, ajalehe väljalõikeid jpm. mis seostuvad uuritavate suguvõsadega. Korrastatud ja süstematiseeritud on ka enda filmi ja fotokogu. Seda soovitan kõigile teistelegi teha.
Mis puutub suguvõsa uurimisse siis see on üsna perspektiivitu tegevus. Uurides välja kes on mu ema ja isa (2 inimest). Selgub, et neilgi olid vanemad ja mul on puudu veel 4 inimest. Saan nende nimed teada, selgub, et puudu on veel 8 inimest ja nii see jada geomeetriliselt kasvab. Lisaks on kõigil esivanemail veel pahatihti õed ja vennad, kelledel on järeltulijad kuni tänapäevani välja. Ma ei usu ealeski, et on keegi inimene, kes olemasolevate andmete piireski on suutnud kõik need inimesed välja uurida. Kas või mingi kuupäevalise seisuga.
Assar Järvekülg
Alustasin suguvõsa pärimusega kuskil põhikooli ja keskkooli vahepeal, kui veel viimased olulised informandid elus ja mälus olid. Pere kollektiivne mälu ulatub kenasti 19. sajandi keskpaika, sellest oli suur abi hiljem arhiivipõhises töös ja hüpoteeside püstitamisel. Lisandub puht-Võrumaine värk: siinkandis on analoogselt saartega vähem sisserännanuid, tähtis on teada-tunda sugulasi. Niisiis: kogemust koguneb vahedega üle 20 aasta. Kahjuks pole professionaalsust saavutanud
Kadri
Kadri
-
- Postitusi: 30
- Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 22:52:07
- Status: Eemal
Veidi üle viie aasta. Jõudsin sellele oma mälestuste kirjapaneku kaudu (mida alustasin pisitükk-haaval 30 aastat tagasi). 70 aastat tagasi kuulsin oma isalt, et mu vanavana...ema oli küla nõid. Alles vanaeas hakkasin aru saama, mida see tähendas: maausuline; taimetundja (nagu ma isegi); ravitseja; küla oluline isik...
Lisaks enda ja oma naise eellaste vastu genealoogilise huvi tundmisega olen käinud nende ammustes elukohtades - et ehk on loodusesse, varemetesse, metsakasvanud taludesse jäänud midagi nende elu mõistmiseks. Kirikuraamatuid sirvides olen lugenud ka sugulaste tuttavate, nende küla elust. Raamatud jutustavad - kaudselt - emade murelikust elust, kelle lastest suurem osa väiksena suri; vanaisadest, kes 60-aastaselt surid luuvalusse; 150 aastat tagasi möllanud nakkushaigustest, mis külad lastest lagedaks tegid; sellest, kustkohalt noormees naise leidis ja kes katsikule tulid. Sellest, kuidas lapsed said alguses ilusaid nimesti Caddry, Röt, Mads, hiljem peeneid väljamaa nimesid, ja kuidas mõni mees elu jooksul mitmeid eri nimesid kandis - kord kirjapanejate kuulmist ja kirjaoskust mööda, kord oma seisuse (ja usutunnistuse) muutumisega kooskõlas. Genealoogia pole mitte ainult nimede jada ega oma pere siseasi.
Erast Parmasto
Lisaks enda ja oma naise eellaste vastu genealoogilise huvi tundmisega olen käinud nende ammustes elukohtades - et ehk on loodusesse, varemetesse, metsakasvanud taludesse jäänud midagi nende elu mõistmiseks. Kirikuraamatuid sirvides olen lugenud ka sugulaste tuttavate, nende küla elust. Raamatud jutustavad - kaudselt - emade murelikust elust, kelle lastest suurem osa väiksena suri; vanaisadest, kes 60-aastaselt surid luuvalusse; 150 aastat tagasi möllanud nakkushaigustest, mis külad lastest lagedaks tegid; sellest, kustkohalt noormees naise leidis ja kes katsikule tulid. Sellest, kuidas lapsed said alguses ilusaid nimesti Caddry, Röt, Mads, hiljem peeneid väljamaa nimesid, ja kuidas mõni mees elu jooksul mitmeid eri nimesid kandis - kord kirjapanejate kuulmist ja kirjaoskust mööda, kord oma seisuse (ja usutunnistuse) muutumisega kooskõlas. Genealoogia pole mitte ainult nimede jada ega oma pere siseasi.
Erast Parmasto
-
- Postitusi: 93
- Liitunud: Laupäev 02. Veebruar 2008, 12:45:02
- Asukoht: Tartumaa Rannu vald
- Status: Eemal
See oli üle 20 a. tagasi, kui mu ema veel elas. Hakkasin temalt pärima esivanemate kohta ja tema oli selles osas nagu elav entsüklopeedia, kuigi minevikku siis vanavanematest palju kaugemale ei jõudnud. Aga need andmed olid hindamatu väärtusega baasiks, kust kaugemale minevikku minna Saaga abiga. Saaga avastasin 2006.a. sügisel ja olen sellest ajast sõltlane. Algus oli raske, sest vilets internetiühendus ja vana Saaga röövisid meeletult aega, et midagigi leida. Nüüd on hea ühendus ja uus Saaga, nii et töö on palju kiirem - vaid sirvi. Vahetevahel teen ka pikemaid pause, et materjali seedida ja süstematiseerida. Tahan kirjutada järeltulijatele perekonnalood. Kaugeimad leitud esivanemad on sündinud 17. sajandil. Olen südamest tänulik selle foorumi loojatele ja nendele paljudele huvikaaslastele, kes abivalmilt aitavad lünki täita. Eks püüan võimeid mööda ise samaga vastata.
-
- Postitusi: 1105
- Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
- Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
- Status: Eemal
Ühinen selle rõõmsa tänuga. Tore on ka näha, et foorumi aktiivsus kasvab iga päevaga .Arvi Sepp kirjutas:...Olen südamest tänulik selle foorumi loojatele ja nendele paljudele huvikaaslastele, kes abivalmilt aitavad lünki täita. Eks püüan võimeid mööda ise samaga vastata.
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
-
- Postitusi: 1105
- Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
- Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
- Status: Eemal
Minu suguvõsauuringud on kestnud 2002.a. Vanavanemate jutud ja meenutused õhutasid huvi mineviku vastu ja Saaga oli suureks leiuks. Esimene, kelle leidsin oli minu vanaisa ning see innustas otsima edasi st kaugemasse minevikku. Algul oli venekeelset sissekannet lugeda ning sellest aru saada raske, kuid nüüd olen juba harjunud. Siinne foorum on tohutuks abiks olnud ja loen siinseid sissekandeid huviga ning selgitused, mis on antud teistele, on olnud abiks ka minule. Imetlen ja suhtun suure lugupidamisega ning tänutundega neise, kes on siin abiks teistele.
-
- Postitusi: 93
- Liitunud: Laupäev 02. Veebruar 2008, 12:45:02
- Asukoht: Tartumaa Rannu vald
- Status: Eemal
Selles uurimistöös on minu jaoks peale nimede ja kuupäevade leidmise isegi mõnevõrra huvitavam suund suguvõsa geograafia avastamine, s.t. esivanemate sünni- ja elukohtade leidmine, kaardistamine ja pildistamine. Olen teada saanud palju kohti, mille suhtes polnud varem aimugi, et mu suguvõsa on nende kohtadega kuidagi seotud. Nagu kirjutas ka Erast Parmasto, on põnev mõnes metsatukas otsida vana, ammulagunenud elukoha jälgi, kasvõi vundamendikive. Selles on palju kaotusvalu, kui näed, kuidas esivanemate korralikest taludest on jäänud vaid mõni kivi või lillepuhmas, mis on elanud tänaseni. Mullu kevadel kõige kaunimal õiteajal korraldasin retke esivanemate maale, käisin läbi kõik teadasaadud kohad (nüüd on neid jälle lisandunud ja tuleb korrata) ja siis tundsin kõigi meeltega sidet oma suguvõsaga. Ilusaim elamus oli Jõgevamaal Pikknurmes, kus seisin kaugeimate kõige "isasemate" (isa isade) esivanemate maal ja lähedal põõsastikus laulis ööbik. Jäädvustasin selle oma digifotokaga videolõiguks ja see näiliselt tühine klipp on nüüd kaunis reliikvia. Harras tunne on seista ka kirikutes, kus esivanemaid on laulatatud ja leeritatud. Neid kohti on võimalik avastada selles uurimistöös ja see lisab kogu tegevusele oma võlu.
-
- Postitusi: 255
- Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
- Status: Eemal
Mind ajas alguses tagant teadmatus, mis juhtus mu vanavanaisaga. Oli viidud kodunt minema ja edasi tume maa. Paari aasta eest uurisin ka igasuguseid lehekülgi, aga tulemust ei olnud. Ükskord leidsin Okupatsioonimuuseumi lehelt kande vanavanaisa arreteerimise kohta. Seal oli andmeid ka tema naise ja laste kohta. Siis tahtsin juba teada kuidas tema naine, mu vanavanaema, Eestisse saatus. Ja kes olid vanavanaisa vanemad. Kuna nimi oli eestipärane, arvasin, et tema ema oli kusagilt laugemalt pärit. Aga võta näpust- eestipärane nimi tuli lapsendamise käigus. Kokkuvõtteks tõdesin- mu vanaemas voolas saksa, vene, ukraina veri ja mitte tilkagi eesti oma. Ometi oli ta Eestis tunnustatud kultuuritegelane (kahjuks ainult Nõukogude ajal,s est ta suri suhteliselt noorena), tegeles Eesti rahvatantsu- ja -muusikaga. Vot see on integratsioon!
Edasi hakkasin vanaisa jutustatud legendi järgi otsima Rootsi sõdureid, kes omal ajal teinud algust Malvade suguvõsa arendamisega Kahjuks pole leidnud muud, kui üksiku teismelise poisi, kes elas kasuperes ja liikus perest peresse sulasena.
Kohtadest nii palju, et üllatuseks avastasin end uurimas ka Pärnu-, Tartu-, Võru- ja Valgamaa kirikuraamatuid. Lisaks Viljandimaale ja Lääne-Virule. Palju peab kasutama õigeusu kirikuraamatuid. Ühel hetkel peaks uuringuga suunduma Riiga, võibolla Saksamaale ja kindlasti kusagile Venemaa avarustesse. Ukraina ei anna eriti lootust...
Aga põnev on. Ja lõppu ei näi tulevat.
8)
Edasi hakkasin vanaisa jutustatud legendi järgi otsima Rootsi sõdureid, kes omal ajal teinud algust Malvade suguvõsa arendamisega Kahjuks pole leidnud muud, kui üksiku teismelise poisi, kes elas kasuperes ja liikus perest peresse sulasena.
Kohtadest nii palju, et üllatuseks avastasin end uurimas ka Pärnu-, Tartu-, Võru- ja Valgamaa kirikuraamatuid. Lisaks Viljandimaale ja Lääne-Virule. Palju peab kasutama õigeusu kirikuraamatuid. Ühel hetkel peaks uuringuga suunduma Riiga, võibolla Saksamaale ja kindlasti kusagile Venemaa avarustesse. Ukraina ei anna eriti lootust...
Aga põnev on. Ja lõppu ei näi tulevat.
8)
-
- Postitusi: 49
- Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 23:24:07
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
-
- Postitusi: 11
- Liitunud: Kolmapäev 21. Veebruar 2007, 11:11:02
- Status: Eemal
Huvi suguvõsa vastu tekitas vanaema oma juttudega üle 30 aasta tagasi. Kirjud elud ja saatused. Sai niipalju esivanemaid ja sugulasi kirja pandud, kui ta mäletas, samuti vanadele ühisfotodele inimeste nimed taha kirjutatud. Vanaisa talu aidapealselt leitud Vastne Testament aastast 1722 (ei tea mis aegse ähvardava sissekirjutusega: Kes selle ärra varrastap on sure trahvi veart) on käegakatsutav side ühtede esivanematega.
Saaga uurimist alustasin poolteist aastat tagasi ja lõppu pole näha. Aitäh kõigile, kes on aidanud Saagast väljalugemisel!
Saaga uurimist alustasin poolteist aastat tagasi ja lõppu pole näha. Aitäh kõigile, kes on aidanud Saagast väljalugemisel!
-
- Postitusi: 96
- Liitunud: Kolmapäev 06. Juuni 2007, 09:14:06
- Asukoht: Norway
- Status: Eemal
Uurimine algas 1990-nda aastatel siis kui Eesti vabaks sai. Alles siis sain sugulasi külastada nende kodudes ja seal sai siis pikemalt koos olla ja perekonna ajaloost rääkida ja ka kohti näha kus mu vanemad ja esivanemad olid elanud. Olen peale seda puhkustel Eestis ringi sõitnud ja vanu talukohti otsinud - ja leidnud. Saga uurimisega algasin paar aastat tagasi. Personaalraamatude "leidmine" ja arusaamine oli suur edusamm. Kas need on tänu Rootslastele kuna Rootsis on sarnased raamatud ka olemas. Muide Saaga on hea kasutada võrreldes Taani, Norra ja Rootsi (mõned osad maksulised) baasidega.
Alustasin uurimist umbes ´2000 aastal, kuid huvi tundsin juba aastaid varem.
Kuna enda emal oli osa eeltööd juba tehtud, oli kergem seda tööd edasi teha. Vahepeal oli ka periood, kus üldse andmeid ei leidnud ja ka laiskus tuli peale. Kuid viimane paar aastat on olnud nüüd aktiivsem uurimine käsil. Põhilisteks abimaterjalideks olid telefoniraamatud.
Kuna tegutsen mitmel rindel korraga erinevaid suguvõsaharusid uurides, pole ka eriti kaugele jõudnud aga olen uhke selle yle et nüüd (Tänud Kirsti Ervolale ) jooksevad, minu uuritava suguvõsad kõik järjest, nii et võin hakata natuke kaugemale vaatama.
Kõige suurem raskus on ikkagi need vanad kirikukirjad, mis kipuvad olema nii loetamatus kirjas, et ei ole võimalik peale osalise perekonnanime välja lugeda. Seega tuleb tuletada.
Igatahes on olnud väga huvitav oma juuri otsida, ning ei kavatse seda kasulikku hobi kindlasti kõrvale heita.
Kuna enda emal oli osa eeltööd juba tehtud, oli kergem seda tööd edasi teha. Vahepeal oli ka periood, kus üldse andmeid ei leidnud ja ka laiskus tuli peale. Kuid viimane paar aastat on olnud nüüd aktiivsem uurimine käsil. Põhilisteks abimaterjalideks olid telefoniraamatud.
Kuna tegutsen mitmel rindel korraga erinevaid suguvõsaharusid uurides, pole ka eriti kaugele jõudnud aga olen uhke selle yle et nüüd (Tänud Kirsti Ervolale ) jooksevad, minu uuritava suguvõsad kõik järjest, nii et võin hakata natuke kaugemale vaatama.
Kõige suurem raskus on ikkagi need vanad kirikukirjad, mis kipuvad olema nii loetamatus kirjas, et ei ole võimalik peale osalise perekonnanime välja lugeda. Seega tuleb tuletada.
Igatahes on olnud väga huvitav oma juuri otsida, ning ei kavatse seda kasulikku hobi kindlasti kõrvale heita.
-
- Postitusi: 1
- Liitunud: Neljapäev 21. Juuli 2005, 15:55:07
- Status: Eemal
Küsitlus: Kaua oled tegelenud suguvõsauurimisega?
Esimest korda käisin Ajalooarhiivis 1978.a. Kuigi suguvõsa uurimine oli keelatud, ei näidatud mulle kohe ust, vaid suunati ülemuse juurde (juhataja?). Tema (keskeas meeldiv meesterahvas, jalast invaliid – nime kahjuks ei tea) soovitas võtta Saaremaa muuseumist soovituse midagi uurida. Teemaks sai „Saaremaa asustuse ajalugu”. Kõigil säilikutel (originaalidel) oli ees registreerimisleht, kuhu tuli nimi kirja panna. Kasutajaid oli väga vähe, mõnel lehel vaid minu kodukülast Tartus õppiva tudengi nimi. Sain aru, et mul oli kõvasti vedanud. 1987.a. tegime koduõues ka I kokkutuleku ca 130 osavõtjaga. Vahepeal oli ca 15 a. pausi.
Kes oli see heategija Tartu arhiivist? Kui keegi teab, siis palju tänu ja head tervist!
Kes oli see heategija Tartu arhiivist? Kui keegi teab, siis palju tänu ja head tervist!