Põlistallinlased

Vasta
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Põlistallinlased

Postitus Postitas Kalmerm »

Uustallinlasena olen huvitatud põlistallinlastest või muudest Eesti inimestest, kelle esivanemad elasid Tallinnas 18. saj lõpul.
Konkreetseks lähtekohaks võiks olla aastad 1786 ja 1787.
Ajavahemik 1786-96 oli nimelt ainuke periood Tallinna ajaloos, millal linnakodanikuks võis põhimõtteliselt saada iga vaba ja iseseisvat majapidamist omav Tallinna elanik (lisaks veel pärisorja staatuses olevad vene Kadrioru lossitalupojad jt vene riigitalupojad). Seda võimalust kasutas või sai kasutada ligi kolmandik Tallinna eestlastest.
Tollasesse kodanikeraamatusse kanti maksimaalselt (rootslaste ja eestlaste eristamine perekonnanime järgi pole alati võimalik) umbes 260 eestlast (koos pereliikmetega 880). Need olid nn mittesaksa käsitöölised: müürsepad, kivimurdjad, puusepad, kasukategijad, voorimehed, mündrikud ja lihtsalt töömehed ning ka mitmesugused linnateenijad: turupühkijad, surnumatjad, karjused, linapraakijad, kirikuteenrid jm.
Nende isikute kohta sisaldab kodanikeraamat küllalt üksikasjalikke ja täpseid andmeid: kodaniku ja tema pereliikmete nimed, vanused, päritolu, andmed elukoha, omandi ja tegevusala kohta. Need andmed on seda hinnatavamad, et 1782 hingeloendid Tallinna kohta pole säilinud ja 1795. aasta Tallinna hingeloenditest (mis nüüd on „Saagas” nähtavad) on registrite puudumisel suhteliselt raske ülevaadet saada. Samuti esineb 18. saj lõpul ja 19. saj algul lünki Tallinna Pühavaimu koguduse meetrikaraamatuis.
Muidugi oli eestlasi 18. saj lõpul Tallinnas rohkem – ehk umbes 1/3 all-linna elanikest, (1795. aastal umbes 2700). Kõik vabad, oma majapidamisega, eestlased 1786-96 linnakodanikeks siiski ei saanud. Igal juhul oli kodanikuõigustest olid ilma jäetud peremehe majas elavad majateenijad, kellest paljud võisid olla ka pärisorjad. Nende täpset arvu ei fikseeritud ka hingeloenduste käigus. Majateenijate puhul oli iseloomulik, et naisi (teenijatüdrukuid) oli linnas ligi kaks korda rohkem kui meesteenijaid. Näit oli 1754. aastal Tallinna all-linnas hinnanguliselt 700 teenijatüdrukut ja 400 sulast. Majateenijad olid valdavalt vallalised. Teenijatüdrukuil sündis neil aastail igal aastal 30-50 vallaslast.
Teenijarahvas oli väga liikuv: nad võisid minna maale tagasi, uue peremehe teenistusse või parimal juhul abielluda ja laua linnas oma majapidamine. Tavaliselt puudusid neil ka perekonnanimed. Sellepärast on nende isikute perekonnaloo uurimine väga keeruline ja sageli ka võimatu.
Ka 20 eestlasest linnakodanikul 1786/87 puudusid perekonnanimed või pole neid märgitud. Eestlastest linnakodanike perekonnanimed olid peaaegu eranditult nn mitteunikaalsed: Jakobson, Michelson, Madisson, Anderson, Hindrikson, Tennisson, Martenson, Jürgenson, Hanssson, Thomasson jne. Erandlikud ehk ainult Jostid (voorimehed) Ladod ja Ambrosiused.

Linnakodanikest eestlastest enamus oli abielus, kuid sündivus oli väga väike – umbes 1,5 last peres. Pisut suurem – 2,3 last, oli sündivus jõukaimate linnaeestlaste – voorimeeste, peredes. (Saksa käsitöölistel oli keskmiselt 2,5 ja kaupmeestel 3 last peres). Siiski pole usutav, et 18. saj lõpu linnaeestlased suridki täielikult välja või saksastusid. Nad ei elanud isoleeritult, vaid maalt tuli uut rahvast pidevalt juurde ja kindlasti võib mõni tollaste eestlasest linnakodanike järeltulijaid olemas olla.
Paraku pole ma selliseid inimesi kohanud, ega neist ka midagi kuulnud. Pean silmas just eestlasi, kuna sakslaste, rootslaste, venelaste, soomlaste, ameeriklaste ja vist isegi grusiinlastega, kelle esivanemad 18. saj Tallinnas elasid on kokkupuuteid olnud.
Ühele isikule, kes suudab tõestada, et ta on 1786. aasta eestlasest linnakodaniku (või ka mittekodanikust eestlasest linnaelaniku) järeltulija soovin kinkida möödunud aasta lõpul ilmunud raamatu: Tallinna kodanikeraamat 1786-1796. Koostanud Czabo Janos Kenez. (Hind raamatukauplustes ca 250 kr).Raamat on saksakeelne, kuid eestikeelse sissejuhatusega: Andmed kodanike kohta on esitatud sarnase vormi kohaselt nii, et see on üpris arusaadav ka inimesele, kes saksa keelt ei oska. (On arusaamatu, miks selline raamat võiks huvi pakkuda vaid Saksamaal. Tallinn polnud ju 1786-96 ainult saklaste linn.)
Huvi korral võin anda lisainfot ja jõudumööda uurimisele ka kaasa aidata.
Samuti oleks siin teretulnud arvamuseavaldused Tallinna eeslaste (või üldse linnaeestlaste) vanema perekonnajaloost, selle uurimisest või uurimise puudumisest.


Kalmer
fred.puss
Postitusi: 352
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 18:09:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas fred.puss »

Üks põlistallinlaste suguvõsa liige oli Miliza Korjus, kes põlvneb Kalamaja Korjustest. Olen veidi uurinud Kalamaja Grabide (Grabby) suguvõsa, aga pole väga põhjalikult uurinud ega enne 1797 kaugemale jõudnud.
Fred Puss
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee

Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Kalmerm »

fred.puss kirjutas:Üks põlistallinlaste suguvõsa liige oli Miliza Korjus, kes põlvneb Kalamaja Korjustest. Olen veidi uurinud Kalamaja Grabide (Grabby) suguvõsa, aga pole väga põhjalikult uurinud ega enne 1797 kaugemale jõudnud.
Jah, Korjuste (vanemal ajal vist ka Korguste) puhul mingi järjepidevus näib olevat. Asehaldusajal ei ole neid linnakodanike hulgas ega tule vist ka muud moodi ilmsiks, aga varem, 1772. a on teada kaaluja Thomas Korgus. 19. sajani algusest on jälle Korjuseid teada. Miliza Korjuse järeltulijad pole küll vist enam eriti eestlased kuid see selleks.
Pole asja uurinud, kuid kusagilt on nagu meelde jäänud, et neid 18. ja 19. saj. Tallinna Korjuseid, Miliza esivanemaid, on kangesti püütud rootslasteks teha. Mulle näib siiski, et olen neid ka Pühavaimu koguduses meetrikaraamatuis kohanud.
Assar
Postitusi: 2215
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Rahvusprobleem

Postitus Postitas Assar »

Mulle on selline mulje, et rahvuslikku kuuluvust pole omal ajal oluliseks peetud. Kui just oli teada, et mees tuli Gruusiast siis oli ta grusiin. Grusiinide jaoks aga ei utle see mitte midagi, sest nemad eristavad veel paljusid erinevaid etnilisi gruppe iseseisvate rahvustena. Aga siin kohapeal sundinutega on palju raskem. Kirikutel olid kull enamasti pihtkonnad sakslastele ja eestlastele v6i mittesakslastele. Aga need saksa pihtkonna omad v6isid olla sama hasti ka rootsi, poola, vene jms taustaga. Oli saksa talupoegi ka eesti pihtkonnas jne. Hingerevisionide tegijaid pole ka rahvus huvitanud - kui siis v6ib olla usk.
Ka balti-saksa kasitooliste "toodangut" vaadata, siis ei eristu see oluliselt eestlaste "naputoost". Kui veel sugupuid uurida, siis selgub t6siasi, et eristamiseks pole ka p6hjust. Kultuurilist erisust pole ka m6tet otsida. Balti-saksa koorekihi jaoks olid rahvuskaaslastest kasitoolised samad "maakad", kes Undeutschen. See t6ttu neist hiljem eestlased nii lihtsalt saidki.
Tundub, et EW ajal kui meil oli juba oma riik t6usis paevakorrale rahvuskusimus. Poliitikud 6hutasid vene vaenu, nagu tanagi, propageerisid rassi puhtust ja kutsusid inimesi nimesid eestistama. Kes seda ei teinud nende elu kergeks ei kujunenud. Ma tean kolme venda, kellest uks oli minu vanaisa. EW ajal sai uhest eestlane, kuna Vene riigi kukkudes ei maleatnud teda enam keegi ja kannatas ka vabaduss6ja ajal nende tegevuse t6ttu, teine tuli parast vabaduss6da venemaalt tagasi ja oli era6petaja. Kuna teda riigikoolidesse toole ei v6etud / sinna v6eti vaid Vabaduss6ja veterane ja kindlasti mitte neid kes olid Venemaalt tulnud. Trotsist t6rjumise vastu sai minu vanaisast ametlikult venelane. N liidu saabudes usun v6is minu vanaisa end kergemalt tundma hakata. Noorim vend tootas Tallinnas uhes speditsiooni firmas Systema arijuhina. Parast s6da ei p6genenud ta kuhugi ja keegi teda ei represseeinud ka. Ta elas terve NL aja uhkelt rootslasena ja tal 6nnestus sellelt ka kasu l6igata. Kuna tol ajal oli Eestis valismaalaste kultus sai ta teatud teenuseid kvaliteesemal kujul. Suri vaid m]ned aastad enne taasiseseisvumist.
See naide naitab, et ilmselt polnud raske end kirja panna mis tahes rahvuse esindajana. 3 venda voivad olla ju maksimaalselt kahe rahvuse esindajad mitte kolme erineva. Siis tekibki kusimus, kes v6ib uldse ennast eestlaseks pidada. Kui seda teaks kullap siis leiaks ka mone Tallinna poliseestlase, kes ka tanapaeval Tallinnas elab. On olemas vaid reaalsed inimesed, kes tana end eestlaseks peavad, kas sellest piisab?

Lugupidamisega:
Assar Jarevkulg
mariamaria
Postitusi: 18
Liitunud: Kolmapäev 05. September 2007, 16:14:09
Status: Eemal

Grabby

Postitus Postitas mariamaria »

fred.puss kirjutas:Üks põlistallinlaste suguvõsa liige oli Miliza Korjus, kes põlvneb Kalamaja Korjustest. Olen veidi uurinud Kalamaja Grabide (Grabby) suguvõsa, aga pole väga põhjalikult uurinud ega enne 1797 kaugemale jõudnud.
Oleks huvitatud kas need Grabby'd keda te olete uurinud on Samuel Grabby,August-Ehrenfried Grabby(1822-1893) ja Johannes Grabby?
Vasta

Mine “Tallinna linn”