Riia kandja?

[Katsa]

Kas keegi oskab seletada, kesasi on Riia kandja - Rigischer Träger? Saaga EAA.567.3.150:42?2013,831,352,132,0

[andres73]

Ma ei tea, kas sellest abi on ja kas see üldse siin asjakohane on, aga vana Muret-Sandersi sõnastik (Muret-Sanders enzyklopädisches Wörterbuch der Englischen und Deutschen Sprache. Berlin – London – New York, 1901.) annab Träger'i vasteks teiste seas ka "representative" (esindaja).

[Katsa]

Tänan, see võib olla üks võimalikke tõlgendusi küll, iseasi, mille esindaja see mees siis oli. Mul endal lähevad mõtted mingi relvakandja vmt. peale. Taustast niipalju, et tegemist oli alamast soost tõenäoliselt mittesakslasega, kes pidas ennast vabaks inimeseks, kuid kelle järglased transformeerusid 18. sajandi lõpuks pärisorja seisundisse.

Siis veel selline küsimus - kas keegi teab, mis rahaühik võis olla see Saaga EAA.1281.3.1:7?767,1261,339,84,0? Weissen? Oleks nagu jäänuk Rootsi-aegsest monetaarsüsteemist, sest samades ühikutes on esitatud Rootsi ajast pärit pastori perekonnatoimingute hinnakiri: Saaga EAA.567.3.150:23?1342,769,1005,247,0. Lisaks on seal veel rahaühik Ett femps?, ja kui seda raha laulatamise eest anda pole, siis tuleb anda 1/2 WP? Carolin.

[Kirsti Ervola]

Tere,
raha on küll väga segane lugu. Rootsi riigis kasutati 17. ja 18. sajandil nii hõbe- kui ka vaskraha. Alates a.1665 oli nende väärtused suhtes 1:3. Sellepärast peaks teatama, kas hinnad tähendas vask- või hõberaha. Weiss Geld, vita mynt, valge raha tähendas minu arust üldse et hind oli hõberaha väärtuses.

Rootsi raha kuni a. 1776:
mark, vask või hõbe: 1 mark = 8 ööri,
öör (rundstükk), vask või hõbe: 1 öör = 24 penni, hõbeöör oli ’valge rundstükk’, Weiss Rundstück,
taaler, vask või hõbe: 1 taaler = 4 marka = 32 ööri, Eestis ’vasktaaler’, Thaler Kupfer Müntze,
karolin: hõberaha = 2 marka,
taalerkarolin: hõberaha = 4 marka, Eestis ehk ’vanataaler’,
riigitaaler: hõberaha väliskaubanduses, kaal ümbes 25,5 g. Väärtus ümbes 2 hõbetaalrit.
dukat: kuldraha, väärtus 2 riigitaalrit.

20 Weissen võib-olla 20 hõbeöörit. Hinnakirjast loen välja 1 ltt Flachs, üks nael lina, ja selle ½ W.. Carolin lühendiks ½ Wß Carolin, pool hõbekarolinit.

Allikad:
Tiima, tiu, tynnyri, 2003, ISBN 951-595-089-9
Eesti rahva ajaloost põhjasõja aastail 1700-1721, Tallinn 1960

[Katsa]

Suur tänu selgituste eest!

Mis sellesse kandjasse puutub, siis selgus, et tõepoolest oli olemas selline elukutse, mille esindajad lausa tsunftidesse kuulusid. Elukutse sisu on lahti seletatud SIIN