Eesnimedest

[passer urbanus]

Karula 1758-1772 - ca 3200 registreeritud sündi:

An, Ann - 176 (5,5%)
Lis, Liis - 162 (5,1%)
Kattri - 142 (4,4%)
Juck, Juk - 139 (4,4%)
Johann - 128
Karl - 121

huvitav on Cölestin, Coelestin - esineb 39 korral (pastor oli selle nimega)
Hebbo, Ibbo, Hendo, Jewa, Jakum, Jockum, Juckum, Jukum, Kadde, Kilian, Kottard, Lorent, Mango (ainult 1 kord!), Meus, Mikkil, Nilus, Tarti, Toffer, Toots, Waltin

[kattre]

Pere asi, jah, ikka! Meil seal ka.

See Kottri kõlab nagu mugandus Gottfridist

a mis sa Mango vasteks pakud?

Mango vaste ongi Urvaste kandis ilmselt Mango 1750. aastatel sai kooliõpetajaks ja köstriks Urvastes Mango Hans, kes tõlkis eesti keelde hernhuutlikku kirjandust ja oli lihtrahva seas ilmselt väga populaarne (Mango oli sealkandis väga levinud eesnimi ka 19. saj. ja isegi 20.saj. alguses).

Ei tea, kui täpselt Geni seda statistikat väljastab aga otsestest esivanematest (nii Lääne-, Võru- kui Raplamaalt kokku) toob kõige levinumate nimedena välja Mari, Karli, Kattre ja Jaani. Kattre puhul olen hoidnud lahus kirjapildid Kattre ja Kattri, seega on neid ilmselt kõige enam. Tihedalt esineb veresugulaste hulgas veel Liisu, Anna, Kustas, Jüri, Mart, Rein, Ado, Eva.

Rein oli minu jaoks küll üllatus - 18. saj. ja Urvaste kogudus. Sealtkandist on lisaks Mangole ja Reinule veel sellised toredad nimed esindatud nagu Marged/Margred, Kristin, Lotta (ka tihedalt esinev), Hell, Hipp, Madle, Hebbo, Isak, Jukkum, Manglus, Samul, Zölestin, Meos ja 18. saj. alguse meetrikast suutis mind üllatada nime Andrus leidmine.
Minu kogemused ütlevad, et Lõuna-Eesti nimede valik Urvaste ja natuke ka Karula allikatele tuginedes on laiem ja nimede hulgas on rohkem üllatusi. Raplamaalt on põhiliselt Jüri, Jaan, Jakob, Liiso, Mari ja Trino. Aga eks see on subjektiivne.

[kattre]

Ja kasutan kohe teemat ka küsimiseks ära. Kas allpool oleval lehel (rohelises kastis) on Jüri isanimeks tõesti Hann? Kui jah, siis on see taas üks omapärane nimi Urvaste kihelkonnast. Ilmselt mugandus Johannesest või Johannist.
Saaga EAA.1270.2.7:346?1098,1190,1023,95,0

[passer urbanus]

Andrus ja Andres on Karulas 18 saj suht tavaline - nimetatud ajavahemikul Andrust 108 ja Andrest 6, Reinu 10.

Han on Karulas samuti olemas - mul indekseeritud ajavahemikul kül ainult 1: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1034,141,0" onclick="window.open(this.href);return false; - see on aga ka kirjutajale päävalu valmistanud - julgen siiski väita, et nimi on Han, sest vader on samuti Han

see Zölestin Urvastest - saad sa pln tema sündi viidata - millal ja kes on vaderiks. Karula Cölestinidel on kõigil vaderiks kohalik pastor ...

[kattre]

Samuti on mul kahtlusi, et mõnes paigas olid Ann ja Anno üks ja sama nimi. Sest Pranglil näiteks ei ole 18. sajandil ühtegi Anni olnud, kõik olid Annod. Aga 19. sajandi algul sündinud Annod muutusid mõnekümne aastaga Ann'ideks ja Annadeks.
Samuti peaks Põhja-Eesti Mariad kõik Mariadeks jätma, mitte Marideks tegema. Sest Põhja-Eestis hääldati seda nime kolmandas vältes ja rõhk esimesel silbil: Marrja (soomlane kirjutaks Marja). Mõni kirikhärra on seda tugevat rõhku esimesel silbil tajudes kirjutanud Maarja.

Pidasin ka kõiki Annosid, Annesid ja Annasid üheks ja samaks nimeks, aga vat mis just silma jäi:

Saaga EAA.1865.2.132/14:22?1387,794,990,226,0

Anno on siis ehk pigem Anu?

Samas peres sama revisjoni ajalt pilt meeste poolelt:
Saaga EAA.1865.2.132/14:22?190,889,1039,159,0

Pojad Hans ja Ans, viimane on siis ikka Ants, aga kui esimene vend poleks Hans olnud, oleks ma Ansu pigem Hansuks kui Antsuks pidanud.
Revisjonidest saadud nimed olen ma esialgu küll nii üles kirjutanud, nagu revisjonis on ja hiljem sünnimeetrika järgi korrigeerinud.

[kattre]

Andrus ja Andres on Karulas 18 saj suht tavaline - nimetatud ajavahemikul Andrust 108 ja Andrest 6, Reinu 10.

Han on Karulas samuti olemas - mul indekseeritud ajavahemikul kül ainult 1: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1034,141,0" onclick="window.open(this.href);return false; - see on aga ka kirjutajale päävalu valmistanud - julgen siiski väita, et nimi on Han, sest vader on samuti Han

see Zölestin Urvastest - saad sa pln tema sündi viidata - millal ja kes on vaderiks. Karula Cölestinidel on kõigil vaderiks kohalik pastor ...

Aitäh! Panen siis Hanni (Hani) kirja ära.
Andrus ja Rein - olin neid uuema aja nimedeks millegipärast pidanud.

Zölestini kohta on Sul õigus. Mitte Urvaste, vaid Karula (kohutavalt tülikas, et Antsla kant kahe praostkonna, kogudustest rääkimata, vahel jagunes). Ja Zölestine on Karulas väga palju.
Zölestini sünnikirje:
Saaga EAA.1297.2.4:274?54,1368,1049,135,0

Lisaks olen leidnud tema kohta Vaabina mõisa vallakirjadest selle:
Saaga EAA.3368.1.167:172?740,1699,1362,168,0

Et siis Zölestinist sai vallakirjades saj. II poolel Ziepo /Zille.

[passer urbanus]

Ann (An) ja Anno (Ano, Anu) on kohe päris kindlasti erinevad nimed.

Anne't julgen ka erinevana käsitleda.

Vennad Hans ja Ans on päris kummaline - kas on kindel, et neil sama ema on?

...

Too Zölestin on hilisem ... Ziepo / Zille - kas see lätipärane pole?

...

Keda sa Karulas uurid pääle Antsov

[kattre]

Karulast üritasin leida Värtoneid ja nii sattusin Antsowite (Anzovite) peale. Juhuslikult on näpuotsatäis Treumuthe (ka Reimuut). Aga Antsovitega sattusin ma veidi rappa (neid on nii palju).

Eesnime teemasse - Karula kandis esines naisenimi Eva sagedasti ka Jawa kujul ja üks mainimata jäänud naisenimi on veel Äddo.

[Mari.Sarv]

Kullamaal on ka mõni Hann/Ann/Ain - mumeelest 18. sajandi jooksul see nimi vaikselt kaob ära.

[atsriis]

Minu üks esivanematest oli samuti nimega Hann (Urvaste khk, Kärgula) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 6,227,46,0" onclick="window.open(this.href);return false;. Samuti olen ma tähele pannud seda nime ka Rõuge kihelkonna kirikuraamatutes.

Ats

[seint]

Pole küll kokku lugenud, aga minu sugupuus esineb palju selliseid nimesid nagu Jüri, Tönnis, Rein, Ado, Jaak, Hans, Mari, Ann(o), Li(e)so, Leena.

Üks esiema aga kandis nime Lay (sündinud kuskil 17. saj teises pooles). Kusjuures kohtasin sellist nime tolle aja meetrikaid lapates veel (Ridala khk). Huvitav, mis nime tuletus see olla võiks.
Samas piirkonnas abiellus 18. saj esimeses pooles suguvõsa üks neiu mehega, kel nimeks Laws. Too oli mingi asjapulk mõisas (kahjuks ei osanud täpselt välja lugeda, kes siis) - võibolla ei olnud tegu inimesega kohaliku rahva hulgast. Kummaline on ka see, et meest hakati abielludes naise nn perenime järgi nimetama.
Palju segadust tekitab ka samas piirkonnas samas ajajärgus suguvõsas kasutusel olnud Laus(e), Klaas, La(a)so, mis kõik ju Klausi erivormid. Keeruline pihta saada, kas meetrikasündmuste kirjapanemisel on pastor oma äranägemise järgi nime kirja pannud või ongi tegu erinevate isikutega.

Kuskil kohtasin sugupuus naisenimena Aal, mida mulle mujal silma ei ole seni hakanud. Tegu siis Hiiumaaga 19. saj.

Üks veider juhtum Hiiumaalt ka. Ühes peres anti sündinud tütarlapsele kolmel korral nimeks Gertrud. Kui esimene Gertrud 1-aastasena suri, siis ülejärgmisele sündinud naishingele anti taaskord sama nimi - paraku suri ka see Gertrud sama noorelt. Kui siis jälle tüdruk sündis, siis ikka Gertrud, kes vaid 4-kuuseks elas. Kõik tütred, kes sündides muud nimed said, kasvasid kenasti suureks.

[fossiil]

See, et Ann ja Anno (Anu) on algselt sama nime erinevad kirjapildid, võib vabalt olla Prangli (ja Jõelähtme kihelkonna) piirkondlik eripära. Sest nagu ma ütlesin, 18. sajandil on sama inimese nimeks kirjutatud kord Anno, kord Ann. 19. sajandil on need aga juba selgelt erinevad nimed - kes on sünnikandes Ann, see on ka leeris, laulatusel ja surmas Ann, kes sünnist saati Anno, see surmani Anno. Aga sajand varem seda vahet ei ole tehtud, sama inimene on mõnes sissekandes Anno, mõnes jälle Ann. Sellest ma arvangi, et sealkandis kujunes ühest nimest alles 19. sajandil kaks erinevat nime.

Tegelikult on minus palju enam segadusi tekitanud see, et sündimisel on antud lapsele peen kahest nimest koosnev nimi, aga kogu ülejäänud elu on ta olnud lihtsalt Ann või Mari.
Nõnda olen kukalt kratsima jäänud, et lapsele on nimeks antud Anna Christina, aga pärast pole selle pere laste hulgas ühtegi sellise nimega tütarlast, küll aga on sama sünniaastaga Trino.
Ühe Brighitta Margaretha'ga ma sel moel jälje kaotasingi - Pühavaimus on sellise nimega laps kirjas, aga pärast Pranglil pole teda enam kuskil ja märget, et ta ära surnud oleks, ka ei leia. Mis nimega see tüdruk oma elu ära elas, jäigi mõistatuseks.

[Mari.Sarv]

Seint, ehk viitsid mõne lingi Lay-de kohta panna?

[whosol]

Üks esiema aga kandis nime Lay (sündinud kuskil 17. saj teises pooles). Kusjuures kohtasin sellist nime tolle aja meetrikaid lapates veel (Ridala khk). Huvitav, mis nime tuletus see olla võiks.

Siin on üks "Lay":
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 4,113,71,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Tegelikult on seal ikkaki k täht ja naise nimi seega Kai.

[seint]

Üks esiema aga kandis nime Lay (sündinud kuskil 17. saj teises pooles). Kusjuures kohtasin sellist nime tolle aja meetrikaid lapates veel (Ridala khk). Huvitav, mis nime tuletus see olla võiks.

Siin on üks "Lay":
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 4,113,71,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Tegelikult on seal ikkaki k täht ja naise nimi seega Kai.

Ehee... kui ma nüüd Gooti tähestiku kõrvale võtan ja neid tähti lähemalt vaatan, siis tõesti-tõesti on see esimene täht täiega K, mitte mingi L. Vat see on, kui usaldad kellegi teise sama sugupuu uurijate poolt kirjapandut ega sea seda kahtluse alla. Läksin mugavaks ja kaotasin valvsuse.

Suurimad tänud Marile ja whosolile kahtluse äratamise ja tähelepanu juhtimise eest!

[männiku]

Minul on Kolga-Jaani Wõisiku meetrikaid uurides ette tulnud nimi Mangul? Mis see võiks olla?

[Raivo Seppo]

Mangul on teisend Mangold´ist.

[kattre]

Ühe eesnimega probleem - ei suuda kuidagi välja lugeda. St. et midagi välja loen, aga raske uskuda. Kas tõesti võib 1762 personaalraamatus esineda eesnimi Tommi? Lõuna-Eesti puhul ei ole ka nimi Tormi sugugi reaalsem. Lingil asukoht Mai ja Liso vahel. Oskab keegi välja lugeda või midagi pakkuda?

Saaga EAA.1270.1.264:58?1400,249,261,54,0

[arkin]

Ühe eesnimega probleem - ei suuda kuidagi välja lugeda. St. et midagi välja loen, aga raske uskuda. Kas tõesti võib 1762 personaalraamatus esineda eesnimi Tommi? Lõuna-Eesti puhul ei ole ka nimi Tormi sugugi reaalsem. Lingil asukoht Mai ja Liso vahel. Oskab keegi välja lugeda või midagi pakkuda?

Küllaltki tavaline Tomas on siiski

[kattre]

Ühe eesnimega probleem - ei suuda kuidagi välja lugeda. St. et midagi välja loen, aga raske uskuda. Kas tõesti võib 1762 personaalraamatus esineda eesnimi Tommi? Lõuna-Eesti puhul ei ole ka nimi Tormi sugugi reaalsem. Lingil asukoht Mai ja Liso vahel. Oskab keegi välja lugeda või midagi pakkuda?

Küllaltki tavaline Tomas on siiski

Aitäh!

[fossiil]

Mul on ka nüüd eesnime väljalugemise küsimus - kas teie loete ka siit välja poisinime Janne:

Saaga EAA.1212.1.22:74?599,686,611,138,0

???

[fossiil]

Ja veel üks hämmastavavõitu eesnimi: Maalu

Saaga EAA.1212.1.22:65?655,1059,511,95,0

[arkin]

Päris tavatu see Maalu ei ole. Alutagusel olen mitmeid sellenimelisi kohanud, üks näide Malo. Paistab, et see on Maali üks teisendustest.

Mis puudutab Jannet, siis tõesti loeks nii välja. Kui just esimene n pole h, siis võiks aimata mingit Jaani mutatsiooni

[fossiil]

Arvestades sellega, et isanimi - Jaani Jaan Lambot - on kirjutatud ilma h-tähte kasutamata, võib arvata, et Jaani mutatsiooniga siin siiski tegemist ei ole.

Maalu oli siis järelikult ainult minule üllatusleiuks.

[mlauri]

Esivanemate naisnimede edetabel: Mari 32 + Maria + Marie 2; Ann 26; Kadri 14; Anu 13; Kai 11; Mai ja Maie 11;... üks kord: Anne, Annika, Erika, Ingel, Kristi, Loviisa, Maarja, Mare, Maret, Needu, Piret. Kokku 179 nime
Meesnimede edetabel: Jaan 26, Jüri 17 (+ Jürg 1); Toomas 16; Ants 14; Mihkel 12; Mart 11 ... üks kord: Andrei, Anton, Eerik, Eevert, Helmut, Hinno, Härm, Iisak, Hindrik/Indrik, Karp, Kustav, Käsper, Laur, Lauri (võiks lugeda eelmisega ka kokku), Nigulas, Otto, Peep, Peet, Priidik, Tiit, Tõnis, Tõnn. Kokku 206 nime
Kihelkondlikult on erinevused aga päris olulised

[kattre]

Lisan ühe huvitava poisslapse nime Harjumaalt, mida ma varem kohanud pole:
1749. a Hageri koguduses on üks poiss saanud nime Juhko. Ristiisa kannab sama nime.

Saaga EAA.3154.2.2:201?1179,1029,1000,108,0

[passer urbanus]

Juhko - Joachim tuletis (vt. vadereid) - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1081,163,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[kattre]

Juhko - Joachim tuletis (vt. vadereid) - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1081,163,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Aitäh, ma endamisi juba arutasin, et kas omapärane variant Jukust vmt. Joachimi peale ma polekski tulnud. Huvitav kas see nimekuju on mujal ka peale Hageri khk levinud? Mõlemad näited ju sealt.

[passer urbanus]

Juk om Liivimaa (kagu) nimi ... Hageris on mingi Rootsi juurikas sees - too Joakim (selge Rootsi nimi) - Hageris 3 sündinud Juhko't (Karulas, Liivimaal, oli ca samal ajal (~1770) köster Juhkum) ...

[whosol]

Juk om Liivimaa (kagu) nimi ... Hageris on mingi Rootsi juurikas sees - too Joakim (selge Rootsi nimi) - Hageris 3 sündinud Juhko't (Karulas, Liivimaal, oli ca samal ajal (~1770) köster Juhkum) ...

No näiteks Läänemaal Karuse kihelkonnas esineb seda ikka ka päris palju. Vanas kirjaviisis kirjutati Joachim või Juchum vms.
Kõnekeeles oli Juhkum/Juhkam. Juhku võiks pigem olla tuletis (diminutiiv) Juhanist, vähemalt nii pakub Wiedemann.