Tormilind

Meremehed, laevnikud
Vasta
Katsa
Postitusi: 3730
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Tormilind

Postitus Postitas Katsa »

Kas kellelgi on fotosid purjekast "Tormilind"? Ehitati 1922. a. Käsmus ja lasti 1944. a. Kieli kanalis põhja.
Katrin H.
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 »

1920. aastal alustati Hara rannas purjelaeva "Tormilind" ehitamist. Ehituskoht valiti sinna, sest lähedal olid head ehitusmetsad. Käsmus sobivat laevaehitusmetsa polnud. Ehitusmeistriteks olid isa ja peg Aadu ja Peeter Sepp Saaremaalt- tuntud laevaehitasmeistrid mõlemad. "Tormilinnu pikkus oli 45,7 m, laius 10,3m. "Tormilind" oli väga heade meresõiduomadustega, toreda kere ja purjestusega laev. Teda peeti eesti ilusaimaks purjelaevaks ning ta äratas tähelepanu igas sadamas. Laev purjetas mitu korda üle Atlandi ookeani.

Ühel reedesel ööl vastu 11. detsembrit 1937. aastal, olles teel Kopenhaagenist Soome, jooksis "Tormilind" Soome rannikul veealusele kaljule ja sai vigastada. Põhjatormis ja lumesajus triivides ning tugevasti lekkides läks laev lõpuks külili. Üheksast meeskonnaliikmest pääses kuus paadiga Hiiumaa randa. Küljelivajunud laev pukseeriti hankosse ja järgmisel kevadel sealt kodumaale. Pärast remonti sai temast mootorpurjekas. Viimased teated "Tormilinnust" on 1944 a.suvest Kieli kanalist. "Tormilind" oli viimane Käsmu meeste ehitatud purjelaev. Osteti küll veel mõned purjekad, kuid pldiselt oli nende aeg möödas ning asemele tulid aurulaevad.

TEKST KÄSMU MEREMUUSEUMI TOIMETISTEST.
http://issuu.com/rufus394/docs/annekurepalukasmu
lehekülg 59 foto "Tormilinnu meeskonnast 20.07.1925
tagareas paremalt esimene laevapoiss Ahto Valter
foto ka Tormilinnu esimesest kaptenist Rudolf Paalbergist
lk. 54 foto Tormilinnust


siin veel pildimaterjali-
Londonis
Juuni 1930
foto autor teadmata.

Publisher: John Oxley Library, State Library of Queensland
Image number: 179739
Digital ID: picqld-citrix07--2004-10-11-12-26
Rights: This image is free of copyright restrictions. For further information http://www.slq.qld.gov.au/legals.htm
Source: Item is held by John Oxley Library, State Library of Queensland.
SUUR PILT
http://enc.slq.qld.gov.au/slq/neg/resea ... 79738r.jpg

Pilt




Pilt

allikas- eesti post
Pilt

postkaart 1979
Pilt



Saksa keelt ei oska, aga siin on nats veel infi- keegi hea inimene võiks ära tõlkida- google transi ei usalda...

------------
1922: Erbaut als Viermastschoner TORMILIND für R. Pahlberg,
G. Kristenbrunn und A. Hanko, Kaspervik.
1924: Alleineigentümer ist Rudolf Pahlberg.
1927: Heimathafen nach Käsmu verlegt. O. Tiedemann übernimmt die Bereederung.
1930: TORMILIND wird in die Käsmu Laeva Omanikud ( G .Kristenbrunn, R. Pahlber und A.
Tiedemann ) eingebracht.
1940: Nach der Eingliederung Estlands in die UdSSR wird der Segler von der Staatlichen estnischen Schiffahrtsgesellschaft Reval (Tallinn) übernommen.
1941, Jun./Juli: Von den Sowjets in Schlepp für Versorgungsfahrten nach Hangö, Harikuri, Triigi usw. eingesetzt.
1.Sep. : Von der sowj. Kriegsmarine in Hiiumaa beschlagnahmt.
11.Sep. : Mit 300 sowj. Soldaten an Bord nach Baltischport (seit 29.Aug. deutsch besetzt) geflohen. Der Segler wird nach dem Einlaufen von der Hüst. Baltischport zur Prise erklärt.
20.Sep. : Nach Reval verlegt und dort vom Wirtschaftskommando Reval eingesetzt.
25.Nov. : Erfaßt von der KMD Reval für den Seetransportchef Ost. Einsatz unter estnischer Flagge durch die Estnische Staatsreederei, Reval.
1942,23.Jun. : Erfaßt durch die KMD Hamburg in Hamburg für den Befehlshaber der Sicherung Ostsee als Wachschiff. Die Reederei Leth & Co., Hamburg erhält TORMILIND zur Bereederung zugewiesen,
24.Juni: In Hamburg wird eine Besatzung für das in Reval liegende Schiff zusammen gestellt um es zur Umbauwerft ( Werft Buschmann in Hamburg ) zu überführen.
13.Aug.: Zu Umbauarbeiten an die Afrika – Werkstätten, Hamburg verlegt.
24.Nov. : Indienststellung nach der Probefahrt als Funkmeßbeobachtungs- und Flakschutzschiff für die 19. Vorpostenflottille im großen Belt. Die Zuführung des Schiffes wird bis zum Einbau eines Motors verschoben.
10.Dez. : Nach Motoreinbau als VP 1916 geführt.
11.Dez. : Von Hamburg nach Kiel ausgelaufen, auf den Marsch Anschießen der Geschütze auf der Unterelbe. 1943: Von der 16. Vorpostenflottille übernommen, jedoch nicht wie vorgesehen als VP 1604 bzw. VP 1601 in Dienst gestellt, sondern als VP 1614.
15.Sep. : Ausgelegt zur Flugzeugbeobachtung in der Ostsee unter der Bezeichnung TORMILIND /
VP 1614
1944: An die 9. Sicherungsflottille als Vs 909 abgegeben.
19.Okt. : In der Aalborg-Bucht nach Minentreffer ohne Personalverluste gesunken.
-------------------
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;
Katsa
Postitusi: 3730
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Postitus Postitas Katsa »

Suur tänu! Väga hea materjal - ja ma näen siin seda, mida näha tahtsin :D

Tõlke saksa keelest katsun lähiajal tekitada - kui keegi just ette ei jõua :)
Katrin H.
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 »

Tegelikult tekitasid sa täitsa uudishimu- mis on see, mida sa teada tahtsid?
igalhuhul mõningaid aineseid veel-

Tormilinnu päevaraamat
22.07.1939-05.10.1940
ERA.1091.1.1756

Samuti olemas Tormilinnu musterrollid aastatest 1929-1942
arhiivis.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Tormilind

Postitus Postitas vibu11 »

Eesti Ekspress
17.02.2005
Pekka Erelt
Murtud tiibadega “Tormilind”

Kuigi purjelaevade aeg maailmas oli läbi, ehitati Eestis neid veel ka pärast Vabadussõda. Kusjuures väga suursuguseid. Eriti suur ja uhke oli Käsmus ehitatud neljamastiline barkantiin “Tormilind”.

“Tormilinnu” lasi ehitada kapten Rudolf Pahlberg. Laev valmis Saaremaa kuulsa laevaehitaja Aadu Sepa käe all augustis 1922. Ainuüksi purjede õmblemiseks kulus neljal-viiel mehel aasta.

“Kus sadamais ka “Tormilind” ei peatunud, kõikjal käis hulgana rahvast eesti meeste meistriteost imetlemas ja kiitmas,” kirjutati laevast. “Tormilind” oli esimene, kes viis Eesti lipu üle ekvaatori lõunapoolkerale, talvel 1925/26.

Novembri lõpus 1937 sõitis “Tormilind” Kopenhaagenist merele. Sihtpunktiks oli Kotka, kust tuli metsamaterjal peale võtta. Meri oli tormine, poolel teel Gotlandist Hiiumaale paisus tuul nii kõvaks, et laeval tuli Gotlandi saare tagant tormivarju otsida. Õnneks tuul peagi pöördus ja “Tormilind” sai edasi purjetada. Kuni saabus saatuslik 10. detsembri õhtu.

Paksu lumetuisu tõttu polnud midagi näha ning laeva kapten Harri Pahlberg otsustas Soome rannikule enam mitte lähemale sõita ja otsa ringi keerata. “Tormilind” ei olnud kaugel Hiiumaast, kui manööver kell kaheksa õhtul algas. “Laev oli keeranud umbes 90 kraadi ja sõitis suure kiirusega allatuult, kui korraga vööri alla käis tugev tõuge, visates laevanina uuesti paremale. Teine tugev tõuge käis ahtri alla,” selgitas kapten hiljem mereprotestis.

Laev oli läinud üle madaliku. Kas õnnelikult? Laevaruumi üle vaadates aga selgus, et vööris oli leke – sealt oli kuulda veesolinat. Tuli kiiresti tegutseda. “Tormilind” võttis kursi Tahkuna suunas ning kiiruse suurendamiseks tõmmati täis grootseil peale. Meeskond asus kohe vett välja pumpama. Töötas ainult üks pump, teine oli saanud vigastada. Kella poole seitsmeni hommikul võideldi laeva tungiva veega, kuid siis otsustas kapten päästepaadi vette lasta. “Tormilindu” ähvardas ümberminek. Tahkunani oli jäänud veel vaid 7-8 miili.

Ometi saabus lõpp arvatust varem ja kiiresti. Tugev tuuleiil ja samal ajal suur laine viskasid “Tormilinnu” vasakule küljele. Sel hetkel oli Vendelin Tüll masti raa otsas ning Jalmar Heinakroon ja Evald Kristenbrun meeskonnaruumis. “Laev hakkas rohkem ja rohkem viltu vajuma ning kaldus järsku mastidega vastu vett, kusjuures meeskonnaruum ühes seesolijatega jäi täiesti vee alla.”

Heinakroonil õnnestus siiski meeskonnaruumist välja rabelda. Juba haarasid meeskonnakaaslaste käed tema palitust kinni, kui äkki libises Heinakroon palitust välja ja kadus meeste silme all sügavikku. Päästepaat püüdis ka läheneda vette kukkunud Tüllile, kuid aerude puudumisel osutus see võimatuks ja ka ohtlikuks. Lähenemise asemel tuli hoopis hoida paati laevast eemal, lauatükkide ja muu käepärasega, et lained ei viskaks paati vastu laevakeret. Nii tuli ööpimeduses kuulata hukkuva Tülli hädakarjeid ja appihüüdu, ilma et oleks suudetud midagigi ette võtta.

Pääsenud jõudsid Lehtma lähistel Hiiumaa randa 11. detsembri pärastlõunal. Õnnetus oli nõudnud kolme noore meremehe elud. Vigastatud laev pukseeriti Soome Hangösse, kus ta jäi kogu talveks. Kevadel 1938 tõi Rudolf Pahlberg “Tormilinnu” Soomest Tallinna ning see ehitati ümber mootorlaevaks. Laeva veepinnale tõstes leiti ruhvist Kristenbruni surnukeha. Endist hiilgust “Tormilind” enam tagasi ei saanud. Ta oli justkui murtud tiibadega lind, sest laeva maste täies kõrguses ei taastatud.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Tormilind

Postitus Postitas vibu11 »

Laeva sünnist räägib pikalt ka järgmine link:

"TORMILINNU" sünd
autor: kapten R. Pahlberg

http://issuu.com/rufus394/docs/toimetised_6
algus leheküljelt 15
lehekülg 16 foto
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Tormilind

Postitus Postitas vibu11 »

Pilt

Pildi eest suured tänud INGA LIGIle, kelle fotoarhiivist see pärit on.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;
Vasta

Mine “Merendus”