nimemuutus seoses taluvahetusega?

[Kalev]

Kas 1700 teisel poolel kui talupere liikus ühest talust teise toimus ka
nimemuutus? nt. Kärna Jürist mindi Wentre tallu. Kas vastavalt muutus ka
inimeste nimi. Puudutab Karula kihelkonda Võrumaal

[Evelin Vares]

Mina olen küll aru saanud, et tol ajal, kui perekonnanimesid inimestel polnud üldiselt, nimetati neid talu nime järgi ja sestap ka kolimisel uus nimi saadi. Aga võibolla mõni asjatundlikum inimene kommenteerib ka.

[mlauri]

Nimedega polnud asi ühene. Mul on tekkinud mulje, et kui inimese nimi oli pandud talu järgi ja inimene oli seal vaid lühikest aega elanud, siis tema nimi muutus suhteliselt kergesti. Eriti käis see teenijarahva kohta. Kui inimene oli mingis talus elanud pikka aega, siis see nimi võis temale kinnituda ja uude tallu elama asudes "võttis" ta nime kaasa ning võis isegi uues elukohas talule nime anda (muidugi kui ta peremees oli).
Isiklikkumat laadi nimed aga üldiselt ei muutunud, kuigi võisid vahel endale ka elukoha järgi lisandi saada (nt sain Pikk Antsust Jaani Pikk Ants, Rätsepa Tõnu võis saada lisandi küla järgi: Tõrve Rätsepa Tõnu, Ilvese Rätsepa Tõnu).
Kohanimelised (külad, vallad, maakonnad, linnad) nimed olid üldiselt suhteliselt püsivad, kui inimene vahetas küla/valda/kihelkonda jne. Näiteks Tartu Jaan, Ingeri Adam, Harju Peeter jne. Samuti rahvuselised nimed (venelane, soomlane, lätlane) või siis rahvuspärastest eesnimedest tekkinud nimed (nt Ivaski Jaak, Ivask<Ivan jne).
Ilmselt sõltus see kõik ka mingis ulatuses kohalikust tavast.

[anu.jarv]

Kas sellist võimalust ka on, et sama perekonnanimi pandi ühes vallas/kihelkonnas isikutele, kes polnud omavahel sugulased? Kas talu pärandus tavaliselt järglastele, 18.saj lõpus ilmselt enamikus rendikohad, või võis sinna näiteks uus Jaan või Jüri asemele tulla, kui eelmine ei suutnud näit. renti maksta?

[mlauri]

Seda ei tohtinud juhtuda, aga nagu ikka, vahel juhtus
Mõnikord on revisjonikirjades pandud üksikutele või vanadele inimestele pererahvaga üks nimi. Segadust võis juhtuda sarnaste nimedega nt. Jõgi / Jõe, Luht/Luha, Mölder /Möldri jne.
Vahel on juhtunud ka, et nimede panek on toimunud ilmselt vahetult enne mõne uue pere tulekut kihelkonda. Ja nii on kaks sarnase perenimega perekonda: nö põline ja uustulnukate oma. Siis veel vallad/mõisad, mis jäid kahe kihelkonna piirile. Seal võis samuti suurema tõenäosusega segadusi tulla.
Talu pärandumisega 18. sajandil pole asi kindel. Mul on jäänud mulje, et sajandi alguses, kui rahvaarv oli väike, siis võis talu minna laste kätte. Eriti kui lapsed isa surres juba ise pereinimesed olid. Ka hajatalud tunduvad suhteliselt stabiilselt vanematelt lastele minevat, sj vahel on talu poolitatud.
18.sajandi lõpus oli asi väga ebakindel. Aga ilmselt sõltus see mõisast, külast ja eelkõige rahvaarvust.
Vahel võis suuremate mäsuperioodide järel täheldada suhteliselt ulatuslikku peremeeste vahetust. Nt. Puurmani mõisas vahetusid sajandi lõpus hilisema Härjanurme mõisa aladel (Puurmani jaotati kaheks) vist enam kui pool peremeestest vaatamata sellele, et mehed olid täisealised või olid neil täisealised abielus pojad /peremees pidi abielus olema, seetõttu võtsid peremehed naiste surres kiiresti uue naise/.

[Eike Riis]

Kas see, et peremehed pidid abielus olema, oli mingi tolleaegse seadusega paik pandud?

[fred.puss]

Kas see, et peremehed pidid abielus olema, oli mingi tolleaegse seadusega paik pandud?

Ei ole seda eraldi uurinud, aga ei usu. Nähtavasti olid peremehed lihtsalt sellepärast tavaliselt abielumehed, et siis oli järelkasv rohkem garanteeritud, oli tööjõudu võimalik laste näol kasutada ning neile ka talu jätta.