Unikaalsed perekonnanimed Tarvastu kihelkonnas

[Kalmerm]

Lisan siia teksti kordumatute perekonnanimede teema alt, kune see võib ehk Tarvastu teema all enam huvi pakkuda.
Kordumatuid (unikaalseid) perekonnanimesid Tarvastu kihelkonnast
Almers (Tarvastu Mõnnaste küla Arunde), Ardun, Püksnik (Büksnik), Jauram, Juder, Karuson, Kägar, Kobing (hiljem muutus Kobinaks, mida esines ka mujal), Koperai, Kresla, Kuglak, Kulpson, Kosseson, Lagastik, Lamson, Lillar, Loidap, Lüpsik, Mikats, Mädason, Mirka (varem ka Mirako), Morgenson, Moovits, Nahkel, Napritson, Neria, Nikopak, Niks, Nurmkana, Näks, Ojapeal, Osi, Palkus, Pausk, Pehap, Peks, Pelap, Perlus, Puhkason, Puirk (siin on just huvitav nime mulgipärase häälduse kirjapanek, hiljem muutus nö kirjakeelseks Purk, mida esines ka mujal), Purga; Pügi, Ralja, Reile (ka Reilson), Rimkis, Ristisaar (Ämmuste külas Ristisaare talu järgi), Roosiorg (Kuresaare mõis: Reeglina nii kauneid nimesid enne perekonnanimede eestistamist ei pandud), Rühka, Siibsin (hiljem Siibsen), Sutik, Taperson, Teiter, Tõllason, Tibboke, Toidu, Torpats, Tuksam (algselt ka Tukson). Tulits, Udso, Vaigu, Valdin, Vassus, Veiper; Vipp, Virda; Õmblus.
See pole küll ammendav loetelu.
Mitte kõik need kordumatud perekonnaimed polnud eriti kordumatud Tarvastu kihelkonna piires
Näiteks olid nimed Tuuksam, Tõllason Tarvastus suhteliselt levinud ja ilmselt polnud kõik selle nime saajad omavahel sugulased.
Loodan, et ehk tekitab see nimekiri mingeid mõtteid, tundeid või vastukajasid, mis aitaksid ehk ületada Tarvastu kihelkonna nukrat vaikust ja nö mahajäämust perekonnaloo foorumis.

[Katsa]

Kust Tarvastu kihelkonnas pandud nimede kohta andmeid saaks? 1826. a. revisjoni materjale enamiku mõisate osas Saagas ei ole. Minu huviks on hetkel Vassus ja Labus (ka Laban mõnedes allikates), ilmselt lisandab aja jooksul veel mõni nimi sellesse seltskonda.

[Kalmerm]

Peale Liivimaa talurahvaseaduse välja kuulutamist 1819.a. anti talupoegade vabaks- tunnistamise ja perekonnanimede andmise ettevalmistamiseks neli aastat aega. Alles 1822 a. 21. augusti ukaasiga andis Kubermanguvalitsus käsu, et 1823.a. jüripäevaks pidi olema priiks tunnistatud ja perekonnanimed antud pooltele talupoegadest ning 1824.a. jüripäevaks ülejäänud poolele taluperemeestest. Sulasmeeste ja mõisarahva peredest pidid esimene pool saama priiuse ja perekonnanimed 1825.a. ja ülejäänud pool 1826.a. jüripäevaks nõnda, et pääle 1826.a. jüripäeva Liivimaal enam ühtegi priikslaskmata ja perekonnanimeta hinge ei oleks.
Tarvastu kihelkonnas on andmed vaid Vana-Suislepa ja Vooru mõisate 1826. aasta vaherevisjoni kohta.
Kuid Tarvastu kihelkonnas pandud perekonnanimede ja nende leviku kohta annavad hea ülevaate 1834. aasta revisjoni ja 1834. aastal sisse seatud Tarvastu koguduse personaalraamatud. Vahel on küll kahe allika andmed vihastamapanevalt erinevad.
Vahepealset 8 aasta jooksul, mis oli möödunud perekonnanimede panekust ei olnud nimede leviku osas suuri muudatusi toimunud. Võõrast kihelkonnast tulnuid ja äraläinuid oli ilmselt väga vähe. Põhiline rahvaliikumine toimus sellel ajal seoses abiellumisega. Tarvastus oli sellel ajal ja hiljemgi tavaks, et abielu sõlmiti ikka oma valla (mõisa) inimeste vahel. Ainult üksikute erandina toodi naisi võõrast vallast. Hoopis erakordseks peeti sündmust, kui abielu oli sõlmitud isikuga võõrast kihelkonnast. Selles osas oli olukord täiesti erinev näit Virumaal, kus mõisa (valla) ja ka kihelkonna piir ei tundunud abielu sõlmimisel mingiks takistuseks.
1834. aasta hingeloendist ja personaalraamatutest on võimalik välja sõeluda sellise Labused:
Peremehed:
1. Jaak Labus . Ristisaare talu LIV Ämmuste külas Tarvastu mõisas, Saaga EAA.1288.1.17:3 ,
Saaga EAA.1288.1.17:4
Saaga EAA.1865.3.268/1:43
2. Jaan Labus, Vardja talu X, Pikru küla, Tarvastu mõis
Saaga EAA.1288.1.16:13
Saaga EAA.1865.3.268/1:13
3. Johann Labus, Simmi-Härma XCI, Ülensi külas Tarvastu mõisas.
Saaga EAA.1288.1.17:75
Saaga EAA.1865.3.268/1:66

Muud Labus´ed, Kõik Tarvastu mõisast:
1. Sihwre XCI, Pikru külas (Hans Labus)
Saaga EAA.1865.3.268/1:24
2. Oja Märdi XXXVI, Pikru külas. (Villem Labus)
Saaga EAA.1865.3.268/1:32
3. Vanausse XC, Mustla küla, (Jaak Labus)
Saaga EAA.1865.3.268/1:66
4. Telve (Nenna Lemeti) CVII, Ülensi külas (Jaak, Hannus ja Hans Labus)
Saaga EAA.1865.3.268/1:75
Saaga EAA.1865.3.268/1:76
Saaga EAA.1288.1.17:107
5. Kärdi Pearna Mõmnnaste külas (ei leia viidet praegu)

Andmed on kõik meestekesksed. Üksikud naised (teenijatüdrukud jm) ei kajastu.
Vassustest, keda on hoopis vähem ja kontsentreeritumalt, hiljem.

Nagu paistab ei toimi üle poolte viidetest, kuigi ise toimisin õigesti. Siiski on nende järgi võimalik vajalikud andmed üles leida.

[Katsa]

Oi, aitäh nii põhjaliku ülevaate eest! Muide - linkide mittetoimimise põhjuseks paistab olevat, et esimene nurksulg [url=...] on kaduma läinud.

Labuste ja Vassuste liinist on minu põhihuvi praegu keskendunud neile, kes kuskil 1860-ndate kandis välja rändasid Kambja kihelkonda. Paistab, et üks neist oli selle Vardja talu Jaani tütar Marri, kes abiellus Ado Vassusega. Vihastama ajavad need allikad tõepoolest - lisaks kõigele ei vasta personaalraamatute andmed meetrikaraamatute andmetele. Inimesed on olemas, pole nad kuskilt mujalt tulnud ega mujale ka läinud - aga nad ei sünni ega sure...

[Kalmerm]

1. Andres Vassus Villemi p; Rehni (Rähni) LXXXA, Mustla küla Tarvastu mõis. Saaga EAA.1865.3.268/1:59
2. Ado Vassus Villemi p; Rehni (Rähni) LXXXB, Mustla küla Tarvastu mõis.
Saaga
EAA.1865.3.268/1:59 ja
Saaga
EAA.1865.3.268/1:60
3. 1934. aasta on samad Andres ja Ado läinud Nukki Matu tallu XLIII Ämmuste külas, kus Andres on saanud peremeheks
Saaga
EAA.1865.3.268/1:36.
Tarvastu rahva (nii Suislepa kui ka Tarvastu mõisast) rändamine Tartumaale saab alguse juba 1840. ja 1850. aastatel. Sealjuures ei asutud mitte Võrtsjärve taha Rannu kihelkonda vaid kaugemale, eelkõige Nõo, aga ka Kambja kihelkonda ja mujale. Mulle on selle rände põhjused jäänud segaseks. Sellel väljarändamisel ei saanud vist olla seost paljuräägitud mulkide taluostudega Tartumaal. 1860. aastatel võis selliseid taluoste küll juba esineda ? (Oma perepärimusest on legend esivanemate tulekust Suisleppa Tartumaa Meeri mõisast, mida aga kirjalikud allikad ei tõesta. Nagu pole Suislepas olemas müstilist Meeri talu, kui see just Moori pole. Küll aga toimunud liikumist vastupidises suunas).

[Katsa]

Igatahes too Ado Vassus, kes oma vahmiiliga Kambja kihelkonda rändab, ilmub 1862. aastal Kambja meetrikatesse kui Wirth ja koos temaga on sinnasamasse (Unipiha, Visnapuu küla) rännanud hulk Labuseid - ehk siis naise sugulasi arvatavasti. Edaspidi esineb Ado Vassuse laste vaderitena teisigi nimesid, keda kahtlustan Tarvastu päritolu olevat (Wirthin Liis Morgenson näiteks 1863. a. sünnimeetrikas).

Minu huviorbiiti on lisandunud ka nimi Kosseson. Huvitav, kas see nimi on tuletatud talunimest? Leidsin neid Kossesone pesitsevat Saaremõisa all Kaddaritse talus. Siit kohe ka küsimus - kas Saaremõis kui niisugune moodustati/eraldati 19. sajandil? Varasemates kirikuraamatutes sellist üksust ma ei leia, Kaddaritse (Kaddaritsa) talugi on hoopis vist Tarvastu mõisa all.

Ja siis veel nimi Kopperai Tammelaane talust/metsavahikohast.

[Kalmerm]

Tarvastu temaatika teeb muidugi rõõmu.
Võibolla on siin ebatäpsusi, kuid olen Saaremõisa ajaloost aru saanud selliselt:
Kadaritsa oli üks väheseid talunimesid Tarvastust, mis pärineb veel Poola ajast. 1599. aasta Poola revisjonis märgitakse 4-taluga Kadarasth´i küla nimi Tarvastus, mis seejärel küll allikatest mõneks ajaks kaob. Uuesti ilmub see nimi samas piirkonnas Rootsi aja lõpul Kadaritzi talutena. 1697. asta näljahäda ajal suri Tarvastu Väluste külas nälga Kadaritz Mert. Nii on Tarvastu mõisas 1699 aastal Kadaritz´i Hinriko ja Thom´i talud. 1704. aastal märgitakse Kadaritse Jaani. 1730. aastal oli külakubjas (Mõnnaste küla?) ilmselt tema poeg Kadaritze Jaagu Jüri.
Olen lugenud kusagilt, et Saare mõis eraldati Tarvastust 18. saj algul. See pole aga ilmselt tõsi ja Tarvastu vakuraamatuis ei näi see kajastuvat.
Igatahes on 1782. aasta hingeloendis kõik neli hilisemat Saaremõisa Kadarittzi (Kaddaritze Tõnis, Tõnise Jaan, Jaak ja Jaagu Jaan) veel Tarvastu mõisa all.
23. mail 1801 anti osa Tarvastu mõisast ukaasiga kapten St Jules´ile. Selles mõisas oli 6 taluperet ja 57 meeshinge ja maad kokku 1 adramaad, mis täpselt sobib Saaremõisaga.
1805 aastast on olemas ka (Tarvastu) Saaremõiisa (esimene) vakuraamat (Wackenbuch für das Gut Saaremois. EAA.567.1.440) aga "Saagas" seda avaldatud ei ole või ei oska ma leida ?
Saaremõisa talukohad olid 1834. aastal: Lauri, Mulgi, Undi (kõrts) ja 4 Kadaritze talu. Numbritega III, IV, V ja VI. Neist viimane oli ilmselt Kossesonide algkodu, kust mõned neist läksid III ja IV Kadaritze tallu. Viimases oli 1834. aastal peremeheks Jaan Kosseson. (1930. aastatel Kossesonid, kas kõik või osaliselt, eestistasid oma perekonnanime Kosemaa´ks).
1816. aastal oli riigile kuuluva Saaremõisa rentnikuks Reinhold von Jürgenson1842-1851 oli mõis riiginõumik von Cube kasutuses1863.
Hiljem läks mõisa sissetulek Suislepa õigeusu preestrile (teiste andmetel Tuhalaane vene õigeusu preestrile) ja sinna anti maad neile, kes läksid luteri usust üle vene-usku. (Talude ostmise ajal sai Saarevalla kuuest väiketalukohast vaid ühe kohalik talupoeg. Ülejäänud anti Tarvastu mõisast sisserännanutele. 3 talu müüdi 1876. ja 2 1882. aastal. Seoses talude ostmise ja kruntiajamisega kadus käibelt ajalooline Kadaritze nimi.)
Saaremõisa vald (rahvakeeles ka Saarevald) oli 1866-1893 eraldi vald oma vallavalitsuse, vallakohtu ja vangimajaga (Viimane oli nõuk aja lõpul veel olemas). 1893 liideti Saarevald Kuresaare vallaga ja viimane 1902 Tarvastu vallaga.
Saaremõis asus Mustlast või siis Tarvastu mõisast ja kirikust 4-5 km põhja pool Väluste teed mööda. Osa maid jäi teest ida poole aga mõisa põhiosa koos Kadaritza taludega teest lääne poole Väluste ja Mõnnaste külade vahele. Praegu ei meenu nende hilisemate talude nimed, mis seal asusid.
Saaremõis oli niivõrd väike mõis, et abielu vaid oma mõisa piires, nagu see ehk Tarvastus sellel ajal kombeks oli polnud võimalik. Sellepärast esines siin perekondlike sidemeid Tarvastu mõisa Väluste ja Mõnnaste küla rahvaga. Sellised nö unikaalsed Saaremõisa perekonnanimed, mis 1834. aastaks veel Tarvastu mõisa küladesse polnud jõudnud või vastupidi olid: Reile (Reilson), Taiva, Reinert, Kintso, Kreos ja Pabba. Ilmselt Saaremõisa päritoluga Kossesone leidus juba ka Tarvastu Väluste Punako talus.

[Katsa]

Tänan nii põhjaliku info eest!

Toda Saaremõisa 1805. a. vakuraamat tõepoolest (veel?) Saagas ei leidu. Hingeloendites paistab Saaremõisa eraldamine Tarvastust kajastuvat 1811. a. siin: Saaga EAA.1865.3.265/11:52?1323,293,565,1634,0

Kadaritsa nimi tundub olevat praeguselt maastikult kadunud, aga seal läheduses leidub Kose katastriüksus - seostub Kossesoniga ehk?

Minu uurimisaluste talude nimekirjas on praegu igatahes Kuppataja, Ranso/Rantso, Tammelaane, Ristisaare, Rähni, Vardja, Nopli, Nahküla, Nukki Matto, Kaddaritsa, Puido ... ja kindlasti tuleb neid veel juurde

[tets]

Tere,

mind ka huvitab Tarvastu, paraku tunnen ise seda kanti halvasti. Minu emapoolse vanaema mõlemad vanemad on aga pärit sealt kihelkonnast - - Mirka, Tiro (ka Thiro ja Thiroson nimetatud), Ristisaar.
Lugesin, et Katsa uurib muuhulgas ka Ristisaare talu, minu vana-vana-vana-vanaema Ann Ristisaar (Mihkli ja Epu tütar) abiellus Jaan Tiroga.
Ega Sul Katsa, äkki rohkem andmeid selle talu asukate kohta pole?

Tervitades
Lea

[Katsa]

Ma olen selle talu enda jaoks nö. ära kaardistanud - jälginud teda hingeloendites ja personaalraamatutes. Tegemist on minu abikaasa esivanematega, seega siis ka minu laste esivanematega. Olen praegu liikunud pikki otseseid esivanemaid ajas kaugemale, jättes esialgu kõrvale kõikvõimalikud õed-vennad, teised-kolmandad naised-mehed jne. Eks ma jõuan millalgi nendeni ka.

Ristisaare talu on jälgitav hingeloendites:

1782 Saaga EAA.1865.3.265/3:21

1811 Saaga EAA.1865.3.265/11:15

1816 Saaga EAA.1865.3.266/5:47

1834 Saaga EAA.1865.3.268/1:43

Personaalraamatutes:

1761-1815 Saaga EAA.1288.2.6:201

1834-1839 Saaga EAA.1288.1.17:3

1833-1850 Saaga EAA.1288.1.270:107

1856-1875 (selleks ajaks on kõik Ristisaare-nimelised sealt talust vist laiali valgunud) Saaga EAA.1288.1.273:115

Ja lõpuks laste loetamise raamatus (täielik peavalu )
Saaga EAA.1288.1.181:4

Kas Sinu Mihkel ja Epp on need? Saaga EAA.1288.1.270:107?189,855,353,115,0 Kui jah – siis minu meelest peaksime olema kaugelt sugulased (mitte küll mina otseselt, küll aga minu abikaasa). Millal see Ann sündis – siin teda kirjas pole? Ja paistab, et kirikuõpetaja on Mihkli isa nime valesti kirjutanud, see peaks olema Juhan. Vähemalt kõik muud allikad justkui näitavad nii. Mihkli vend Jaak on 1811 ja 1816 revisjoni ajal talu peremees ja temast põlvneb minu abikaasa. Nende isa Juhan on eelmise peremehe Tõnise vend ja talus sulane. Huvitav on see, et millegipärast saavad vennad erinevad nimed. Mihkel ja kolmas vend Hans on Ristisaared, peremees Jaagu (kes sureb revisjoni andmetel 1817) lapsed aga Labused. On olemas veel vähemalt üks pere, kes saab Labuse nime, nimelt Tarvastu mõisa Orava talus (varem on see talu Kuressaare mõisa all). Ma ei ole jõudnud selgitada, kuidas nood Labused ja Ristisaared omavahel seotud on. Oletan, et Jaagu lesk abiellus Jüri Labusega (kes tuleb Ristisaare tallu järgmiseks peremeheks) ja nii saab selle nime ka kasupoeg. Kuid pean seda teooriat kontrollima. Teistsuguse nime võtavad ka kõige esimese peremehe Tõnise (hingerevisjonide mõttes) järeltulijad. Vähemalt osa neist saab nimeks Kallas.

[tets]

Tere,
tänud linkide eest, saan nüüd edasi pusida

Kas Sinu Mihkel ja Epp on need? Saaga EAA.1288.1.270:107?189,855,353,115,0 Kui jah – siis minu meelest peaksime olema kaugelt sugulased (mitte küll mina otseselt, küll aga minu abikaasa). Millal see Ann sündis – siin teda kirjas pole?

Ann sündis 03.12.1821 ja on sellel lehel kirjas ka, Liisi all, leidsin ka ta sünnikande, aga mu lingid praegu ei avane, igatahes on sünnikandes vanemad Mihkel ja Epp, nii et arvan, et need Mihkel ja Epp seal personaalias on tema vanemad

Tervitades
Lea

[Kalmerm]

See ei paku ehk otsest huvi, aga ikkagi huvitav ja minu jaoks seletamatu segadus
Ristisaare talu peremeeste osas
Saaga EAA.567.2.1185:4
1811 oli talu peremees Ristisaare Tõnise venna Juhani poeg Jaak ja vahepeal (1795-1811) või ka samaaegselt (nn poolemees) Tõnise poeg Juhan.
1805 aasta vakuraamatus on aga Ristisaare talu peremeheks hoopis Kadri ? See saab olla vist ainult Jaagu ema ja sulase Juhani (Tõnise venna) naine Nahkle (Nahkülla) Tanni tütar Kadri.
Sellel ajal võis talu peremehe lesestunud naine küll mõnda aega nö talu peremehe kohusetäitjaks olla. Pole andmeid, et Tõnise vend Juhan, kes suri 1802. aastal, oleks Ristisaare peremeheks olnud ja pealegi oli 1805. aastal talus 5 täisealist, töövõimelist meest.

Ma olen selle talu enda jaoks nö. ära kaardistanud - jälginud teda hingeloendites ja personaalraamatutes. Tegemist on minu abikaasa esivanematega, seega siis ka minu laste esivanematega. Olen praegu liikunud pikki otseseid esivanemaid ajas kaugemale, jättes esialgu kõrvale kõikvõimalikud õed-vennad, teised-kolmandad naised-mehed jne. Eks ma jõuan millalgi nendeni ka.

Ristisaare talu on jälgitav hingeloendites:

1782 Saaga EAA.1865.3.265/3:21

1811 Saaga EAA.1865.3.265/11:15

1816 Saaga EAA.1865.3.266/5:47

1834 Saaga EAA.1865.3.268/1:43

Personaalraamatutes:

1761-1815 Saaga EAA.1288.2.6:201

1834-1839 Saaga EAA.1288.1.17:3

1833-1850 Saaga EAA.1288.1.270:107

1856-1875 (selleks ajaks on kõik Ristisaare-nimelised sealt talust vist laiali valgunud) Saaga EAA.1288.1.273:115

Ja lõpuks laste loetamise raamatus (täielik peavalu )
Saaga EAA.1288.1.181:4

Kas Sinu Mihkel ja Epp on need? Saaga EAA.1288.1.270:107?189,855,353,115,0 Kui jah – siis minu meelest peaksime olema kaugelt sugulased (mitte küll mina otseselt, küll aga minu abikaasa). Millal see Ann sündis – siin teda kirjas pole? Ja paistab, et kirikuõpetaja on Mihkli isa nime valesti kirjutanud, see peaks olema Juhan. Vähemalt kõik muud allikad justkui näitavad nii. Mihkli vend Jaak on 1811 ja 1816 revisjoni ajal talu peremees ja temast põlvneb minu abikaasa. Nende isa Juhan on eelmise peremehe Tõnise vend ja talus sulane. Huvitav on see, et millegipärast saavad vennad erinevad nimed. Mihkel ja kolmas vend Hans on Ristisaared, peremees Jaagu (kes sureb revisjoni andmetel 1817) lapsed aga Labused. On olemas veel vähemalt üks pere, kes saab Labuse nime, nimelt Tarvastu mõisa Orava talus (varem on see talu Kuressaare mõisa all). Ma ei ole jõudnud selgitada, kuidas nood Labused ja Ristisaared omavahel seotud on. Oletan, et Jaagu lesk abiellus Jüri Labusega (kes tuleb Ristisaare tallu järgmiseks peremeheks) ja nii saab selle nime ka kasupoeg. Kuid pean seda teooriat kontrollima. Teistsuguse nime võtavad ka kõige esimese peremehe Tõnise (hingerevisjonide mõttes) järeltulijad. Vähemalt osa neist saab nimeks Kallas.

[Katsa]

Aitäh, see Kadri peremeheks olemine oli mul kahe silma vahel jäänud. Ilmselt on tõepoolest tegemist Juhani lesega ja Nahküla Tanni tütrega (tema sünnikannet just otsisin - tulutult...), ühtki muud Kadrit sel ajal talus ei paista elavat. Võimalik, et peale vend Tõnise surma sai Juhan lühikeseks ajaks peremeheks - näiteks laste loetamise raamatus on ta talus esikohale märgitud? Tõnise pojad on seal alles allpool.

Nais-peremehi tuleb mujalgi taludes sealkandis ette, üks näide, millele komistasin, on siin - talu nr. 35 ja 37:
Saaga EAA.1865.3.265/3:14
Kummaski neist ei paista puudust olevat täisealistest meestest, ometi on peremeesteks naised. Ju siis olid väärt naised

[Kalmerm]

Ristisaare talu ei mäleta ilmselt keegi, kuna seda pole enam umbes viimase 140 aasta jooksul enam olemas olnud. Samuti polnud Ristisaare talu veel Rootsi aja lõpul.
Esimest korda märgitakse Ristisaare talu vist 1724. aasta adramaarevisjonis: Rehesar või Vacka talu. 1747. aasta vakuraamatus,on Risti Rihesar Jakobi maa tühi (asustamata). (Nimetus meenutab nimetust Ristirehe, mis oli Tarvastu mõisale kuuluv suur rehi Pikru külas Mustla-Pikasilla tee ääres ja Tarvastu tondi ning kummitusjuttude keskne tegevuspaik. Mingit seost siin aga nagu olla ei saaks).
Tarvastu mõisas Ämmuste külas asuv Ristisaare talu jäi kihelkonna edelanurkas. Umbes 7,5 km Tarvastu (Mustla) – Kärstna teed mööda Kärstna poole jääb paremat kätt (endine) Nahkle
(vanasti Nahkülla) veski Tarvastu jõel. Seal on kinnikasvanud ja tühjaksjooksnud Nahkle paisjärve jäänused. Nahkest viib tee loode suunas Lamba talude juurde (esimene teadaolev Lamba peremees Hans oli moskoviit ?). Umbes kilomeeter Nahklelt Lamba suunas, Nahkle ja Tepaski talu vahel asuski kunagi Ristisaare talu.
1870. aastal ostis endine Ristisaare talu peremees La(a)bus, Andres 4200 rubla eest endale päriseks Pilli talu nr 75, mis oli välja mõõdetud peamiselt ilmselt endise Risisaare talu maadest. Praegu on Pilli talusid kaks, kummalgi pool Nahkle-Lamba teed. 1870. aastal ostetud Pilli ja ilmselt ka Vana Risisaarte talu hooned olid Nahkle-Lamba teest paarsada meetrit paremal (kirde pool) Tarvastu jõe lähedal. Täpsemalt saab seda uurida muidugi Ajalooarhiivis hoitavatest vanematest Tarvastu mõisa kaartidelt.

Tere,

mind ka huvitab Tarvastu, paraku tunnen ise seda kanti halvasti. Minu emapoolse vanaema mõlemad vanemad on aga pärit sealt kihelkonnast - - Mirka, Tiro (ka Thiro ja Thiroson nimetatud), Ristisaar.
Lugesin, et Katsa uurib muuhulgas ka Ristisaare talu, minu vana-vana-vana-vanaema Ann Ristisaar (Mihkli ja Epu tütar) abiellus Jaan Tiroga.
Ega Sul Katsa, äkki rohkem andmeid selle talu asukate kohta pole?

Tervitades
Lea

[Kalmerm]

Mälestusi ja tähelepanekuid Ristisaartest.
Mustlas algkoolis oli minu klassivennaks mõned aastad A(a)vo Ristisaar.
See oli köstrikoolis, nagu seda maja tollal rahvasuus kutsuti. Õppisin seal siiski mitte ülemöödunud sajandil vaid möödunud sajandi 60 aastate lõpupoole.
Tegemist oli ajaloolise Tarvastu poeglaste kihelkonnakooli hoonega, Kool asutati 1843, kuid (praegu veel) olemasolev koolihoone valmis 1883. Kuigi tegemist on kultuurilooliselt vägagi olulise (riikliku kultuurimälestiste vääriliseks pole seda küll peetud) hoonega, on see viimase 15 aasta jooksul, tänu erastamistele või vaatamata sellele, vist nüüd juba lootusetult ära laguneda lastud.
Avol oli aasta vanem vend, keda mäletan kauem. Tema nimi oli vist Henno. Keskkooli ei tulnud ta aga samuti. Vendadest mõni aasta noorem õde Marge, imeilus blondiin siis ja praegu, oli Mustla Keskkooli (praeguse Tarvastu gümnaasiumi) ajaloo suurimas — 28. lennus.
Vendade lapsed on samas koolis ka hiljem õppinud ja nüüd vist kõik selle lõpetanud

[Katsa]

See oli väga armas mälestuskild! Need Ristisaared on siis kõigi eelduste kohaselt minu abikaasa sugulased, ja nende ühised esivanemad sündisid millalgi 18 saj. keskpaiku Nüüd siis tean kindlalt, et Labuseks said vanema venna Jaagu (Ristisaare Johani ja Kadri poeg) lapsed seetõttu, et nende ema, Jaagu lesk, abiellus Jüriga Simmi Härma talust ja selle Jüri suguvõsa sai nimeks Labus.

Mõtlesingi millalgi küsida, kus see Ristisaare talu asuda võis, nüüd sain kaarte uurides enam-vähem selge pildi.

[helfin]

Oli huvitav teada saada, et nime Napritson' i unikaalseks peetakse. Minu vanavanaisa Juhan Hendrikson (hiljem Heinaru) abiellus Liisa Napritsoniga. Liisa vanemad olid Jaan Napritson (1872) ja Ann (?) . Jaani vanemad olid Liis (Lup) ja Hindrik Napritson .
Perekonnanimi esineb nii Nabritson kui ka Napritson....
Eks annan teada kui veel moni huvitav, uus nimi ette sattub....

Tundub, et minu varasemad andmed ei ole oiged. Nimelt leidsin Saagast, et Jaan Napritson abiellus Mai Peks'iga mitte Ann'iga, nende lapsed ehk teine tytar ongi Liisa Napritson.
Seega on perekonnanimi Peks meie sugupuus ka olemas...

[ants60]

Mina elan Tarvastu vallas Mustla alevikus. Enne elasin Kuressaare külas Mängle talus. Meie naabertalu nimi oli Jaurama ja perenaiseks oli seal peenaine Ann Jauram. Tema mees oli kärner e.aednik Jaan Frosch , hilisem nimi Roosma.
Teseks naabertaluks oli Matto, praegu Matu talu ja seal elasid Vassused. Vassuse nimi oli tulnud sellest , et kui anti perekonnanimesid ja küsiti , mis prinimeks saab , vastatud , et mul läks sii nimi vassu - sellest siis perekonnanimi Vassus.
Nahküla on praegu Ämmuste külas asuv Nahkle talu ja selle talu juures oli ka vesiveski. Pikru külas on veel Nuki talu , seal on praegu OÜ Nukike, kes kasvatab sigu.
Nopli talu jääb siis Kärstna külla.
Taperson elas Ämmuste külas Lamba talus ja uueks nimeks sai Tapersoo.
Johannes Pausk oli mu vanatädi Emilie Kleini abikaasa, kes suri vanglas.
Mu netiaadress ants60@gmail.com , kõne GSM 56134187

[ants60]

Veel talu nimedest. Paljud Tarvastu inimesed teavad seda lugu. Kui ühelt taluteenijalt (mehelt) , küsiti , kus talus ta on teeninud , siis vastas ta nii.

Oina, Munni, Soone, Kõva
Lamba, Saba, Liigutaja
Tulitse, Nuudi , Kupataja.
See rumala nimega talu on nüüd Piiskari. Piiskar oli selle talu peremehe nimi olnud.
Veel sellised talud nagu Pilli ja Pasuna. Sõra. Vanasti öeldi , et Sõralt Sabani on 25 versta.
Veel sellised talud nagu Juudi ja Mustlase. Katsaku, Kadastiku ja Pedastiku. Mõru, Roti , Hiire.
Asu talu nimi tuli arvatamisti asundustalust. Roodu talu nimi olevat tulnud sellest , et seal olevat Põhjasõja ajal olnud rood sõdureid. Kõrvaltalu Tommu tulnud nime "tomu" - tähendust täpselt ei tea.
Savi talu maadel leidus palju savi.
Mängle talu nimi tulnud arvatavasti saksakeelsest sõnadst - mangel - puudus. Vanast ikka oli talus millestki puudu.

[ants60]

Täienduseks veel , et Tommu talu nimi tuleb venekeelsest sõnast dõm - suits

[ants60]

Veel on olnud üks huvitav perekonnanimi. Mu ema kooliõe nimi oli Liisa Pull.

[ants60]

Unikaalne perekonnanimi on ka Lihu. On olnud isegi nimesid nagu Pull, Munn ja veel muid selliseid nimesid

[ants60]

Veel on huviatvad nimed nagu Nali, Tali , Tubli ,Laisk