Kas keegi oskab selgitada, miks on Helme kihelkonna nt 1823 aasta leerilaste nimekirjas niipalju "poisse" ja "tüdrukuid" võrreldes "poegade" ja "tütardega". http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1296.1.193:60" onclick="window.open(this.href);return false;
Kas see oli tavaline, et noored olid leerieaks enamasti juba teistes taludes tööl sulase-teenijana ja mitte oma vanematetalus? Või kirjutati saunikuperede ja sulaste-teenijate lapsed taluperemehe kaudu leerinimekirja?
Ja milline taust võiks olla "Woeraspois'il" http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 5,810,60,0" onclick="window.open(this.href);return false;, samas kui on olemas ka "woeraspoeg" ja "woerastüttar". Mis ikka on "Pois" ja "Poeg" erinevus sel ajal Helmes?
Poeg/pois, võõraspois jt mõisted leerilaste nimekirjas 1823
Re: Poeg/pois, võõraspois jt mõisted leerilaste nimekirjas 1
Ma arvan, et see oli vägagi tavaline, et leeriealised tööd tegid mh. väljaspool kodutalu. Asi lihtsalt selles - mulle tundub - et sealtkandi pastorid tavatsesid inimesi üles tähendada pigem töösuhte kui põlvnemise järgi. Helmet ma väga ei tea, ent näiteks Halliste, Saarde, Viljandi koguduste puhul olen pidanud ikka ja jälle kiruma pastoreid, kes kohe kuidagi ei märkinud üles, kes on kelle poeg või tütar, vaid muudkui poiss, tüdruk, sulane jne. Sugupuu-uurimise seisukohalt vihastama- ja ahastamapanev komme.
Võõraspoisi osas arvan, et tegemist on näpukaga, õige oleks ikka võõraspoeg. Mingit sisu sel võõraspoisil minu teada küll pole.
Võõraspoisi osas arvan, et tegemist on näpukaga, õige oleks ikka võõraspoeg. Mingit sisu sel võõraspoisil minu teada küll pole.
Katrin H.
Re: Poeg/pois, võõraspois jt mõisted leerilaste nimekirjas 1
Tänan, jõudsin samale seisukohale, aga lootsin, et kellelgi on olnud juba varem põhjust sel teemal juurelda.