PERE
A
Abkunft - päritolu
Adoptivkind – lapsendatud laps
Adoptivsohn – lapsendatud poeg
Adoptivtochter – lapsendatud tütar
Amme – amm
Aufz., Aufzögl., Aufzögling, Aufzügling, Zögling – kasvandik; van. kasupoeg/kasulaps.. Vanemates allikates kasutataksegi enam-vähem eranditult seda väljendit
åhr gammal – aastat vana
Änckian – vt. änka
änka – lesk
B
barn – väikelaps, laps, beebi
Base – algselt isa õde ehk sõtse, ema õde ehk tädi, hiljem lelletütar, onutütar, sõtsetütar, täditütar ehk nõbu, ka kaugemalt naissoost sugulane üldiselt
Bgm: Br. = Brautigam - peigmees
Braut – pruut
BrdS. = Brudersohn - vennapoeg
Br: Brud. = Bruder - vend
brud - pruut
Bruder - vend
Bräutigam – peigmees
Bröder – vennad
Bt: = Braut - pruut
C
Cousin – onupoeg, lellepoeg, tädipoeg, sõtsepoeg – nõbu
Cousine – onutütar, lelletütar, täditütar, sõtsetütar – nõbu
D
dessen – selle, tema
dotter - tütar
Döttrar – töövõimelised tütred
E
Ehe – abielu
Ehefrau – abikaasa (naine), abielunaine
Ehemann – abikaasa (mees)
Eheweib – abikaasa (naine), abielunaine
Elt. = Eltern - vanemad
Enkel – lapselaps
Еrwachsener Sohn - täisealine poeg
F
fader - isa
Familie – perekond
Findling - leidlaps
friare (fästman) – peigmees
Frühkind – laps, kes on sündinud varem, kui 9 kuud pärast vanemate abiellumist; enneaegne laps; varajane laps, isa-ema laulatusest on möödas vähem kui 9 kuud
Frühkinder - need lapsed, kelle vanemad küll abielus, kuid laulatusest lapse sünnini "liiga vähe" aega möödas (täpne tõlge "varajased lapsed")
G
Gatte – abikaasa (mees)
Gattin – abikaasa (naine)
Gebrüder - vennad
Geschwister – õed-vennad, õved
Gevatter – ristiisa, vader
Gevatterin – ristiema
Großmutter – vanaema
Großsohn – poja- või tütrepoeg
Großtochter – poja- või tütretütar
Großvater – vanaisa
H
Halb=Bruder, Halbbruder - poolvend
Hausgenossin [общ. член семьи; соседка по квартире; соседка по дому
уст. домочадец] - majuline, majaline, majaelanik, kodakondne (pere liige, ka teenija vms)
HK – vt. Hur-Kind
(ein) Hur-Kind (Hurenkind)- hooralaps
Das Hurkind, des -es, plur. die -er, in der harten Sprechart. 1) Im engsten Verstande, ein von einer öffentlichen Hure erzeugtes Kind, oder ein außer der Ehe erzeugtes Kind, dessen Vater die Mutter nicht mit Gewißheit anzugeben vermag. 2) In weiterer Bedeutung, ein uneheliches, außer der Ehe erzeugtes Kind; in der Deutschen Bibel Hurenkind, mit anständigern Ausdrücken, ein Beykind, Kebskind, Fallkind, Jungfernkind, wenn die Mutter vorher nicht verheirathet gewesen, im Alt-Fries. Hornink, Hörning; ehedem ein Liebkind, oder Liebeskind, ein Stichling. S. auch Bastard, Bankart und Mantelkind.
Hurkinder - abieluvälised lapsed
hustron – abikaasa, naine
hustru – vt- hustron
https://et.glosbe.com/sv/et/hustru
I
Issa odde - isaõde
J
jüngere Kinder - nooremad lapsed
K
Kasw: = Kaswandik - kasulaps
Kind (mitm. Kinder) – laps (mitm. lapsed)
Knabe - poeglaps
Kusin – onupoeg, lellepoeg, tädipoeg, sõtsepoeg – nõbu
Kusine – – onutütar, lelletütar, täditütar, sõtsetütar – nõbu
L
L. = lesk
Liide Schwieger- tähistab abielu kaudu nö. pojaks, tütreks, emaks või isaks saanut - väimeest, miniat, ämma või äia
M
moder - ema
Mtr. =Mutt. = Mutter - ema
Mutter – ema
Mädchen - tütarlaps
N
Naene - naine
nebst Familie - perega
Neffe – vennapoeg, õepoeg
neugeboren – ta on juurde sündinud (kahe revisjoni vahepeal), vastsündinu, peale eelmist revisjoni sündinu, revisjonide vaheajal sündinud
Nichte – vennatütar, õetütar
O
odde- õde
P
Pate – ristiisa
Patin – ristiema
Path. = Paten - vaderid ehk ristivanemad
PS. Vader – ristivanem, lapse sünni registreerimise tunnistaja. Ristiusu kirikus on vader lapse ristitaja, kes peab vastutama lapse usulise kasvatamise eest. Varaseim teade vaderite kohta pärineb 13. sajandist. Ristiusu kombe kohaselt oli vadereid kolm – tüdrukul 2 ristiema ja 1 ristiisa, poisil 2 ristiisa ja 1 ristiema. Eesti rahvakombestikus oli vaderite arv piiramatu – mida enam, seda uhkem. Vaderiks ei tohtinud olla pruut-peig, abielupaar, isa-poeg, ema-tütar, aga lubatud oli ema-poeg, isa-tütar. Vaderiks kutsuti sugukonna tuntumaid ja jõukamaid, sest vaderitel oli kohustusi – varrudel hambaraha, leeritamisel kingitused, orbude puhul pulmade korraldamine ja kaasavara andmine. Varrudel olid vaderid kesksed tegelased.
Pesso td. - pesutüdruk
Pflegekind – kasvandik, kasulaps, vt. Aufzögling
Pflegesohn v. -tochter - kasulaps, perre kasvatada võetud laps, kes pole kasupere vanemate laps. Õiguslikus mõttes ei ole sama, mis adopteeritud laps
Pflegetochter – kasutütar
Pige Barn – tütarlapsed
Poik - poeg
S
S. = Sohn (mitm. Söhne)- poeg (mitm. pojad)
Schwger = Schwager - mehevend ehk küdi, naisevend ehk nääl, õemees, naisevend
Schw: Schwester – õde
Schwester – õde
Schwieger – ämm, äi
Schwiegermutter – ämm
Schw. S. = Schwiegersohn - väimees
Schwiegertochter – minia
Schwiegervater – äi
Schwägerin – meheõde ehk nadu, naiseõde ehk käli, vennanaine, naise õde (elas vanema õe peres ja identifitseeriti peremehe järgi)
S/P - Sohn- poeg
Sohn (mitm. Söhne) – poeg (mitm. pojad)
Sone barn – poeglapsed
Soldatenkind - sõduripoeg, soldatipoeg
Stf.S - Stiefsohn - võõraspoeg
Stf.T - Stieftochter - võõrastütar
Stiefkinder - kasulapsed
Stiefmutter – kasuema, võõrasema (isa uus abikaasa)
Stiefsohn – kasupoeg, võõraspoeg (abikaasa poeg), abikaasa laps
Stieftochter – kasutütar, võõrastütar (abikaasa tütar), abikaasa laps
Stiefvater – kasuisa, võõrasisa (ema uus abikaasa)
Sullan - sulane
Söner – töövõimelised pojad
T
T - Tochter- tütar
Taufpate - ristiisa
td. - tüdruk
Tocht., Tr. = Tochter (mitm. Töchter) - tütar (mitm. tütred)
Tuttar - tütar
Töchterlein - tütreke[ne]
U
unehel. = unehelich - abieluväline
uneheliches Kind – abieluväline laps, vallaslaps
unehliches Weib – armuke, sohinaine, ebaseaduslik naine
uptagling - kasvandik
V
Vater – isa
Vaterbruder - isavend
Vaterbrudersohn - vennapoeg
verh. = verheiratet - abielus, abiellunud
verwittwete – lesestunud
verwittw: T (verwittwete Tochter) – lesestunud tütar
Vetter – algselt isa vend ehk lell, ema vend ehk onu, hiljem lellepoeg, onupoeg, sõtsepoeg, tädipoeg ehk nõbu, ka kaugemalt meessoost sugulane üldiselt; onu-, lelle-, tädi- või sõtsepoeg; aga varem oli sõna kasutamine palju avaram; üldiselt ka natuke kaugem sugulane
Vorkind - laps, kes on sündinud varem, kui 9 kuud pärast vanemate abiellumist; enneaegne laps; varajane laps, isa-ema laulatusest on möödas vähem kui 9 kuud
Vtr: Vat. = Vater - isa
W
Wb. = Weib - naine, talupojaseisusest naine, abielunaine, abikaasa
Wbs.Mttr . – Weibsmutter - ämm
Wittibe =Witwe – leksnaine
Wittw: Wtwe: Ww. = Wittwe - lesk, lesknaine
Wittwe - lesk, lesknaine
Witwer, Wwr – leskmees
Z
Zwill. = Zwillinge - kaksikud
Zögling – kasvandik, vt. Aufzögling
Ö
öd. - õde
Namsingu saksa-rootsi-eesti sõnastik PERE
Sõnaraamatud jms
-
- Postitusi: 73
- Liitunud: Kolmapäev 20. Jaanuar 2010, 08:29:01
- Status: Eemal
Re: Namsingu saksa-rootsi-eesti sõnastik PERE
Postitus Postitas LauriKreen »
Kas keegi oskaks siinsetele saksa/rootsi/eesti mõistetele kõigile ka venekeelsed, saksakeelsed ja ingliskeelsed vasted lisada? Oleks ka välismaa kasutajatel palju abi.
Hüppa
- Perekonna ajalugu
- ↳ Perekonna ajalugu (üldküsimused)
- ↳ Arhiivimaterjalidest välja lugemine
- ↳ Abistavad materjalid
- ↳ Suguvõsa kokkutulekud
- ↳ Vanad fotod
- ↳ Vanad kaardid
- Foorumist - About the forum
- ↳ Foorumi korraldus
- ↳ How to use this forum
- Genealoogia ja arvuti
- ↳ Arvutiprogrammid
- ↳ Sugupuud internetis
- ↳ Kasulikke linke
- Tegevusalad
- ↳ Merendus
- ↳ Mõisnikud
- ↳ Vaimulikud
- ↳ Kõrgharidus
- ↳ Haridus
- ↳ Sõjaväelased
- Rahvusarhiivi ühisloome
- ↳ Eestlased Esimeses maailmasõjas
- Harjumaa
- ↳ Hageri kihelkond
- ↳ Harju-Jaani kihelkond
- ↳ Harju-Madise kihelkond
- ↳ Juuru kihelkond
- ↳ Jõelähtme kihelkond
- ↳ Jüri kihelkond
- ↳ Keila kihelkond
- ↳ Kose kihelkond
- ↳ Kuusalu kihelkond
- ↳ Nissi kihelkond
- ↳ Rapla kihelkond
- ↳ Risti kihelkond
- ↳ Tallinna linn
- ↳ Harjumaa üldküsimused
- Hiiumaa
- ↳ Emmaste kihelkond
- ↳ Käina kihelkond
- ↳ Pühalepa kihelkond
- ↳ Reigi kihelkond
- ↳ Hiiumaa üldküsimused
- Järvamaa
- ↳ Ambla kihelkond
- ↳ Anna kihelkond
- ↳ Järva-Jaani kihelkond
- ↳ Järva-Madise kihelkond
- ↳ Koeru kihelkond
- ↳ Paide kihelkond ja linn
- ↳ Peetri kihelkond
- ↳ Türi kihelkond
- ↳ Järvamaa üldküsimused
- Läänemaa
- ↳ Haapsalu linn
- ↳ Hanila kihelkond
- ↳ Karuse kihelkond
- ↳ Kirbla kihelkond
- ↳ Kullamaa kihelkond
- ↳ Lihula kihelkond
- ↳ Lääne-Nigula kihelkond
- ↳ Martna kihelkond
- ↳ Märjamaa kihelkond
- ↳ Noarootsi kihelkond
- ↳ Ridala kihelkond
- ↳ Varbla kihelkond
- ↳ Vigala kihelkond
- ↳ Vormsi kihelkond
- ↳ Läänemaa üldküsimused
- Pärnumaa
- ↳ Audru kihelkond
- ↳ Halliste kihelkond
- ↳ Häädemeeste kihelkond
- ↳ Karksi kihelkond
- ↳ Mihkli kihelkond
- ↳ Pärnu-Jaagupi kihelkond
- ↳ Pärnu kihelkond
- ↳ Pärnu linn
- ↳ Saarde kihelkond
- ↳ Tori kihelkond
- ↳ Tõstamaa kihelkond
- ↳ Vändra kihelkond
- ↳ Pärnumaa üldküsimused
- Saaremaa
- ↳ Saaremaa üldküsimused
- ↳ Anseküla kihelkond
- ↳ Jaani kihelkond
- ↳ Jämaja kihelkond
- ↳ Kaarma kihelkond
- ↳ Karja kihelkond
- ↳ Kihelkonna kihelkond
- ↳ Kuressaare linn
- ↳ Kärla kihelkond
- ↳ Muhu kihelkond
- ↳ Mustjala kihelkond
- ↳ Pöide kihelkond
- ↳ Püha kihelkond
- ↳ Ruhnu kihelkond
- ↳ Valjala kihelkond
- Setumaa
- ↳ Setumaa üldküsimused
- ↳ Irboska kihelkond
- ↳ Kolpino kihelkond
- ↳ Mõla kihelkond
- ↳ Obinitsa kihelkond
- ↳ Pankjavitsa kihelkond
- ↳ Petseri kihelkond
- ↳ Tailova kihelkond
- ↳ Zalesje kihelkond
- ↳ Štšemeritsõ kihelkond
- ↳ Satserinna kihelkond
- ↳ Värska kihelkond
- Tartumaa
- ↳ Tartumaa üldküsimused
- ↳ Kambja kihelkond
- ↳ Kodavere kihelkond
- ↳ Kursi kihelkond
- ↳ Laiuse kihelkond
- ↳ Maarja-Magdaleena kihelkond
- ↳ Nõo kihelkond
- ↳ Otepää kihelkond
- ↳ Palamuse kihelkond
- ↳ Puhja kihelkond
- ↳ Rannu kihelkond
- ↳ Rõngu kihelkond
- ↳ Sangaste kihelkond
- ↳ Tartu-Maarja kihelkond
- ↳ Tartu linn
- ↳ Torma kihelkond
- ↳ Võnnu kihelkond
- ↳ Äksi kihelkond
- Valga linn ja seda ümbritsevad eesti asustusega alad
- ↳ Valga linn ja seda ümbritsevad eesti asustusega alad
- Viljandimaa
- ↳ Viljandimaa üldküsimused
- ↳ Helme kihelkond
- ↳ Kolga-Jaani kihelkond
- ↳ Kõpu kihelkond
- ↳ Paistu kihelkond
- ↳ Pilistvere kihelkond
- ↳ Põltsamaa kihelkond
- ↳ Suure-Jaani kihelkond
- ↳ Tarvastu kihelkond
- ↳ Viljandi linn ja kihelkond
- Virumaa
- ↳ Iisaku kihelkond
- ↳ Jõhvi kihelkond
- ↳ Haljala kihelkond
- ↳ Kadrina kihelkond
- ↳ Lüganuse kihelkond
- ↳ Narva linn
- ↳ Rakvere kihelkond ja linn
- ↳ Simuna kihelkond
- ↳ Vaivara kihelkond
- ↳ Viru-Jaagupi kihelkond
- ↳ Viru-Nigula kihelkond
- ↳ Väike-Maarja kihelkond
- ↳ Virumaa üldküsimused
- Võrumaa
- ↳ Võrumaa üldküsimused
- ↳ Hargla kihelkond
- ↳ Kanepi kihelkond
- ↳ Karula kihelkond
- ↳ Põlva kihelkond
- ↳ Rõuge kihelkond
- ↳ Räpina kihelkond
- ↳ Urvaste kihelkond
- ↳ Vastseliina kihelkond
- ↳ Võru linn
- Eestlased välismaal
- ↳ Austraalia
- ↳ Kanada
- ↳ Suurbritannia
- ↳ USA
- ↳ Rootsi
- ↳ Läti
- ↳ Muu Euroopa (v.a Läti, Soome, Rootsi, Suurbritannia)
- ↳ Soome
- ↳ Endine Vene tsaaririigi territoorium
- ↳ Ladina-Ameerika
- ↳ Üldküsimused
- Vähemusrahvused Eestis
- ↳ Sakslased
- ↳ Venelased
- ↳ Rootslased
- ↳ Juudid
- ↳ Lätlased
- ↳ Soomlased
- ↳ Ingerisoomlased
- ↳ Muud vähemusrahvused