Namsingu saksa-rootsi-eesti sõnastik AMETID, SEISUSED, TIITLID

[turvamees]

AMETID, SEISUSED, TIITLID
http://www.der-familienstammbaum.de/ahn ... rufe-b.php
http://www.ra.ee/dgs/var/fileupl/ametid.pdf
http://www.balt-hiko.de/online-publikat ... terbuch/p/
A
Abbiwaim – abivaim, abitööline mõisa teol
Ackerbebauer – põlluharija
Ackerleute - talupojad
Amtmann – mõisavalitseja, opmann, vt. Disponent
Amtmanns Magd – opmanni teenijatüdruk
Apotheker – apteeker
Apothekergehülfe - apteekriabiline
Arbeiter – tööline
Arbeitsaufseher - tööde järelvaataja
Arbeitskerl – päeviline (päevapalga eest töötav maatööline)
Arbeitsmann - antvärk (käsitööline, ametimees)
Armenpflege - vaestehoolekanne
Arrendator – rentnik, tavaliselt kõrgemast seisusest
Assessor – aadli- või kodanikuseisusest kohtu kaasistuja, vt. Beysitzer
Aufseher – kubjas, järelvaataja mõisatöödel, valvur
Aufwärter - teenija
Aufz., Aufzögl., Aufzögling, Aufzügling, Zögling – kasvandik; van. kasupoeg/kasulaps. Vanemates allikates kasutataksegi enam-vähem eranditult seda väljendit
Auszügler – saunik (oma sauna mees/naine)
Der "Auszügler", wie wir ihn heute nennen, heißt früher "alter Pferdner", "Altpferdner", "alter Nachbar" usw. Übrigens konnten mitunter auch Häusler "Nachbarn" sein. Der Pferdner hatte die Verpflichtung, seinem Lehnsherrn oder dem Amte Pferdespannfuhren zu leisten.
Ein Bauer, der sein Gut an seine Erben übergeben oder an Dritte verkauft hatte und aufgrund seiner Auszugsrechte auf dem Altenteil des Hofes lebte, einem Geschoß des gleichen Hauses oder einem separaten Gebäude. Er wurde dort vom neuen Besitzer, meist Sohn oder Schwiegersohn, mit einer vertraglich vereinbarten Menge an Naturalien (dem Auszug) versorgt.
http://wiki-de.genealogy.net/Auszügler

B
Bad(t)stüber(in) (der seine eigene Stube hat)– saunik (oma sauna mees/naine)
Battstüber - vt. Badstüber
Bau(er) – talupoeg
Bauerjunge - talupoeg
Bauerkirchenvorsteher - talupojaseisusest kirikueestseisja, vöörmünder (kirikueestseisja abiline)
Baumeister – ehitusmeister, nii nimetati ka mistahes sakslasest puuseppa
Baurkerl - sulane
Beckergeselle - pagarisell
Bedienter – teener, teenija
Befehlshaber - see kes käsutab. Ehk siis ohvitser, komandör, sõjaväe juht jne.
Bettelweib - kerjus (naissoost)
Bettler – kerjus
Betlerin – kerjus (naissoost)
beurlaubter Soldat - soldat puhkusel
Beysitzer, Beisitzer – talupojaseisusest kohtu kaasistuja, vt. Assessor, hindaja
Beywohner (bey oder neben etwas wohnen) – elanik, manuline, üürnik, saunik. Vt. Einwohner
http://woerterbuchnetz.de/Adelung/call_ ... id=DB02373
Bezirksförster - piirkonnametsnik
Bombardier - bombardiir
bonde - talumees
Brandweinbrenner-viinapõletaja (e. viinameister)
Brauer –õllepruul(ija)
Burtneeks - aidamees
Buschw. = Buschwächter - metsavaht
Buschwächter – metsavaht, vt. Waldförstner
Böttcher - püttsepp
Bürger – kodanik
Bürgerhaupt - linnapea
Bürgerliches Standes - linnakodanik, väikekodanlane
Bürgerswittwe – kodaniku lesk

C
Cantonnist – kantonist ehk soldati sõjaväekohuslasest poeg
Cerl vt Kerl
Comisaire - komissar
Commerzienrath – majandusnõunik
Compater - ristivanem, vader
Conditor - kondiiter

D
Delinquent - ‎õigusrikkuja
Dem. = Demoiselle - preili
Demoiselle - preili
Deputatknecht - moonakas (mõisas peamiselt moona eest töötav põllutööline, moonamees)
Deputatist – talupoeg või päevatööline, kes rahalise palga asemel saab palka natuuras, näiteks jahu, soola ja heeringaid
deutscher Hofschauspieler - saksa õukonnateatri näitleja vmt.
Diener bei der Creditcasse - teener krediidikassa juures
Dienstmagd – teenijatüdruk
Dirne – (teenija) tüdruk; hoor
https://et.glosbe.com/de/et/Dirne
http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php ... 205#p50205
http://www.duden.de/rechtschreibung/Dirne
Disponent – mõisavalitseja, vt. ka Inspector, Verwalter, Hopmann, Amtmann
Dorfsgärtner - külaaednik
Dorffshüter – külakarjane, karjus
Dorfsschulmeister – külakoolmeister
drengen - sulane
dräng - sulane
Durchgewanderte - läbirännanud

E
ehemaliger Wirth - endine peremees
Einw: Einwohn. = Einwohner – elanik, manuline, üürnik, saunik (ei ole sageli sugulane ega sulane).
ein.w. = ein wohner(in)= Einwohner (in) - elanik, manuline, üürnik
Einwohn. = Einwohner - elanik
Einwohner – elanik, manuline, üürnik, saunik. Kõige otsesemalt tõlgitud, kuid siin ka vabadik, saunik jne. Isikud, kes elasid kellegi juures, omamata ei maad ega eluaset. Neil ei olnud ka mingit teenistussuhet sellega, kelle juures nad elasid. Vanad inimesed, invaliidid, töövõimetud isikud.
Einwohnerin - naissoost manuline, (nais)elanik, -üürnik, saunik
Entl.(assener) Matrose - reservi(erru?)lastud madrus
Erbbesitzer – pärusomanik
Erbgut – pärusmõis
Erbherr - pärusomanik
Erbjunge – pärusnoormees
Erbkerl - pärussulane
Erbknecht – pärussulane
Erbleute - pärisorine talurahvas (mõisarahvas, kes on pärusomand, nt pärussulased jne.)
Erbmagd - pärussulane

F
Fasel Magd – karjanaine; karjaskäivate tüdrukute järelvaataja
Fasel Weib - karjanaine; karjaskäivate tüdrukute järelvaataja
nt Puddo lojus Klein Vieh u Fasel
http://www.folklor
Feldscher - velsker
Feldwächter - põlluvaht
Flachsbracker – linasortija
flicka - teenijatüdruk
Fr. = Frau - proua
Frau – proua, naine, talupojaseisusest naise kohta öeldi alati Weib
(ein) freyer Cerl – vaba mees/inimene
Freigelassen - vabaks lasted
Freikerl - vabamees
Freiwilliger – vabatahtlik
Frey Kerl – vaba mees
(ein) freyer Bauer - vaba talupoeg, koormisest vabaks ostnud, olid end koormistest raha eest lahti ostnud.
Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest.
Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel, kellel oli igasuguseid kohustusi, sealhulgas teotöö. Et teotöö osakaal keskaja jooksul suurenes, siis hakkasid vabatalupojad 16. sajandi keskpaiku kaduma.
https://et.wikipedia.org/wiki/Vabatalupoeg
frälsebönder - aadlitalupojad
frälselandbon – vabadikud
Fräul. = Fräulein- preili
Fräulein – preili
Förster - metsnik
Fuhrmann – voorimees

G
Geldzähler in d. Credit Casse - rahalugeja krediidikassas
Gemeindeälteste – vallavanem
Gemeinderichter - vallakohtunik
Gemeindeschreiber – vallakirjutaja
Gerbergesell - parkalisell
Gesell(e) – sell
Gesindes Leute - talu inimesed
Gesindes Wirth – talu peremees
Gev. – Gevattern - vaderid
Gläsergesell - klaasisepasell
Glöckner – kellamees
Goldarb.=Goldarbeiter, Goldschmidt - kullassepp
Gutsbesitzer – mõisaomanik
Gärtner – aednik
Gärtner Junge – aedniku õpipoiss, abiline

H
Haakengericht – haagikohus
Ha(a)kenrichter – haagikohtunik, adrakohtunik
Halbhäckner - poole adramaa talupoeg. Tema varustus: kaks aderi, kaks äket jne.
Halbkörner (Knecht, der einen Acker gegen die Hälfte der Ernte pachtet) - pooleteramees. Pooleteramees on talupoeg, kes kasutatava maa (rendimaa) eest annab maaomanikule poole oma viljasaagist. s.t maksab pooleterarenti
Halbner – pooleteramees, poolemaamees. Pooleteramees on talupoeg, kes kasutatava maa (rendimaa) eest annab maaomanikule poole oma viljasaagist. s.t maksab pooleterarenti
Handlungsgehilfe – Kommis - Prikastschik (russ.) (vene keeles приказчик) - poesell, poepoiss ((van) kaupmehe abiline, noorem meesmüüja), kaubandustöötaja, kaubandustegelane
Handlungscommis - kauba raamatupidaja või kaubareisija ehk poesell, poepoiss ((van) kaupmehe abiline, noorem meesmüüja), kaubandustöötaja, kaubandustegelane
Hausbediente – majateener (kes teeb kõike, mida on vaja, puhastas nõud lapiga jne)
Hausbesitzer - majaomanik
Hauskerl - majateener
Hebamme - ämmaemand
Herrschaftliche Bediente, die frey sind - vabad mõisateenijad
Heuschlägewächter - heinamaavaht
Hirsnik – talupojaseisusest adrakohtu liige; järelvaataja, kes oli ka külavanem
HL, Hofsleute - mõisarahvas, mõisatööline/teenistuja
Hofesfeldwächter – mõisa põlluvaht
Hoffwet wagtkarl – on mõisas vaht
Hofs Aufseher - mõisakubjas (järelvaataja mõisatöödel, valvur)
Hofsbediente(r) - mõisateenija
Hofs Brauer – mõisa õllepruul(ija)
Hofschmidt – mõisa sepp
Hofs=erb=Leute - pärisorine talurahvas (mõisarahvas, kes on pärusomand, nt pärussulased jne.)
Hofsgärtner – mõisaaednik
Hofshüter – mõisakarjus (valvas pudulojuseid)
Hofsjunge – mõisapoiss
Hofs Kerl – mõisa alamast seisusest täiskasvanud mees
Hofskoch – mõisakokk
Hofs(knecht) - mõisa sulane
Hofskrüger - mõisakõrtsmik
Hofskubjas (Hofs Cubias) - mõisakubjas
Hofsleute – mõisarahvas,mõisatööline/teenistuja
Hofs Magd – mõisa teenijatüdruk
Hofsmüller - mõisamölder
Hofstalljunge – mõisa tallipoiss
Hofstischler - mõisatisler
Hofstischlerjunge - mõisa tisleri õpilane
Hoofsköchin - mõisakokk
Hofs Satler - mõisa sadulsepp
Hofs Schmidt – mõisa sepp
Hofs Stubenjung - mõisa toapoiss
Hofstischler - mõisatisler
Hofstischlerjunge - mõisa tisleri õpilane
Hofswachtkerl - mõisavaht, valvur; tegi kõige raskemaid töid mõisas – oli öövaht, küttis ahjusid, kandis vett, puhastas korstnaid ja käimlaid jne.
Hofs Weber – mõisa kangur
Hofsweib – mõisanaine
Hofs=Wächter - mõisavaht, valvur
Ho(о)fs Magd – mõisa teenijatüdruk
Hoofs Richter – mõisakohtunik (nt „Kohus oli mõisas ja süüalusel talli juures karistus kohe kätte niisugusel määral, kui mõisakohtunik arvas.“)
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=e ... 421006.2.8
Hopmann – mõisa valitseja, opmann, vt. Disponent
Hutmacher (Meister) – kübarategija, kübarseppmeister
Hälftner – pooleteramees, poolemaamees. Pooleteramees on talupoeg, kes kasutatava maa (rendimaa) eest annab maaomanikule poole oma viljasaagist, st maksab pooleterarenti.
Häusler (Dorfbewohner, der ein Haus ohne oder mit nur wenig Feld besitzt) – vabadik. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis.
Ein Häusler war ein Kleinbauer mit wenig Land. Es gab in diesen Berufen mehre Abstufungen. Der Häusler besaß ein Wohnhaus mit wenig Grund (Gemüsegarten) dabei. Gelegentlich werden sie als Hausleute und Hausmänner bezeichnet. Als Inhaber eines Gutes oder Wohnhauses ist der Häusler Mitglied der "Allgemeinde" und damit "Nachbar".
Abbauer (Pächter mit kleinem Eigenbesitz). - Ackerer Anspänner (Vollbauer oder Tagelöhner der die Pferde pflegt. - Baumann Beständer (Pächter) Einspänner (Vollbauer) Häusler (Kleinbauer mit einem Haus und wenig Land - Hintersasser (Kleinbauer)
Häuslerei
Haus nebst landwirtschaftlich genutztem Boden eines Häuslers. Häuslereien wurden sowohl auf --> Hofesland als auch auf --> Bauerland angelegt, wenn ständige feste Arbeitskräfte anstelle von Jahresknechten erwünscht waren. Sie waren bei der Landbevölkerung beliebt, weil dem Häusler eine ständige Wohngelegenheit geboten wurde statt der meist gedrängten Unterbringung im Wohnhaus des Bauernhofes oder dessen Badstube (--> Badstüber) oder in den kasernenartigen Knechtshäusern der Güter. Zudem lieferte die H. dem Häusler die Erzeugnisse seines eigenen Bedarfs.
http://www.balt-hiko.de/online-publikat ... terbuch/h/
https://de.wikipedia.org/wiki/Häusler
http://www.andreas-karstens.de/alte-beg ... uchstabe=H
Hüter – karjane, karjus
Hüterjunge - karjapoiss
Hütermagd - karjatüdruk

I
Inhyses = elanik, nagu Einwohner
Inspector – suurema mõisa valitseja, vt. Disponent
Instrumentenmacher - (muusika)instrumentide tegija
Invalide - invaliid
Inwånare – elanikud. Isikud, kes elasid kellegi juures, omamata ei maad ega eluaset. Neil ei olnud ka mingit teenistussuhet sellega, kelle juures nad elasid. Vanad inimesed, invaliidid, töövõimetud isikud.

J
jetztiger Wirth - praegune peremees
Junge – õpipoiss või noor meessoost taluteenija, poiss, vallaline sulane
Jungf. = Jungfer - neiu, preili
Jungfer – neiu, preili
Jüngling - vallaline sulane

K
Kalkbrenner-lubjapõletaja
Kam[m]erherr - kammerhärra
Kammerdiener - kammerteener
Kammerjung - kammerteener
Kammerjungfer – kammerneitsi
Kaufgeselle - kaubasell
Kaufmann (Kfm.)– kaupmees
Kerl – alamast seisusest täiskasvanud mees
Kerl
Dienender Mann niederen Standes sowohl in der Stadt wie auf dem Land, Hausknecht, Knecht. So gab es den Bauernkerl, Riegenkerl, Mühlenkerl, Kleetenkerl, Wach(t)kerl wie auch den Kirchenkerl, der die schlafenden Gemeindeglieder zu wecken hatte, die Glocke läutete und die Kirche säuberte.--> Dienstboten, --> Gesindevertrag
Gutzeit II 28, 41, 52.
http://www.balt-hiko.de/online-publikat ... terbuch/k/
Kfm. = Kaufmann - kaupmees
Kinder Magd - lapsehoidja
Kirch. Vorm.= Khv. = Kirchenvormund - kirikuvöörmünder
Kirchenarmer – kirikukerjus, kirikusant, kirikuvaene
Kirchenbettler(in) – kirikukerjus, kes on saanud kiriku juures kerjamiseks pastorilt loa; kirikusant
Kirchendiener - kirikuteener
Kirchenkerl – kellalööja, kelle ülesandeks on ka näiteks jumalateenistuse ajal magama jäänud talupoegi üles ajada, kellamees; kirikumees (sulane)
Kirchenkrüger (Kirchen Krüger) – kiriku kõrtsmik
Kirchenvormünder (Kirch.Vorm. Khv. Kirchenvormund) – talupojaseisusest kirikueestseisja, vöörmünder (kirikueestseisja abiline)
Kirchenvorsteher (Kirchen - Vorsteher) – kirikueestseisja (kirikueestseisja abiline), diakon, vöörmünder
Kirchspielsrichter - kihelkonnakohtunik
Kletenaufseher - aidamees (nt „Der Kletenaufseher und die Ratte kennen keinen Hunger“ e „Aidamees ja rott ei tunne nälga.“)
Kle(e)t(h)enkerl – aidamees
Kleinschmied – lukksepp
Kn. = Knecht - sulane
Knecht (Kn)– sulane, moonakas (mõisas peamiselt moona eest töötav põllutööline, moonamees)
Knochenhauer (Knochenhaur) - lihunik
Knochenhauergeselle - lihunikusell
Koch – kokk
Kochs Jung - kokapoiss
Koddapolik, Koddapolinne – kodapoolne, majuline, elanik, saunik, pooleteramees, pops
Kohl(en)brenner-söepõletaja
Komparent - jemand, der vor einer Behörde, einem Gericht erscheint
Krakehler – kraakleja
http://synonyme.woxikon.de/synonyme/krakeeler.php
Kreisfiskal – kreisifiskal, (järelevalveametnik Venemaal XVIII saj.)
http://www.balt-hiko.de/online-publikat ... terbuch/k/
Kreisrichter - kreisikohtunik
Kronbuschwächterstelle - kroonu metsavahikoht
Krongießergeselle (Glockengießer, eig. der die Kronleuchter gießt. Glokengießer - männliche Person, die Glocken gießt und Glockenstühle aufstellt) – 1. (torni –ja kiriku)kellameistrisell . 2. lühtrimeistrisell
kronobönder – kroonutalupojad
Krugbewirth - kõrtsmik
Krüger – kõrtsmik
Krügerfrau - kõrtsinaine
Krüppel – sant, vigane
Kubias - kubjas
Kubjas – järelvaataja mõisatöödel
Kupferhammer - vasesepp
Kupfer Schmid(t) - Kupferschmied - vasesepp
Kutscher – kutsar
Käsemacher - juustutegija
Küchen Magd, Küchenmagd – köögitüdruk
Küchenmeister - köögimeister
Küchenweib - köögitüdruk
Kürassier – kürassiir (raskeratsaväelane)
Küst. = Kstr. = Küster - köster
Küster– köster

L
Landbauer – talupoeg
landbonde - talurentnik
Landrath – maanõunik
Lehrling - õpipoiss
Leibgarde, лейб-гвардия olid valikväeosad, ihu(kaitse)kaardiväelased, kes vähemalt algselt olid mõeldud eelkõige monarhi julgeoleku tagamiseks. Valvasid residentsi, aga vajadusel osalesid sõjategevuses. Kasutati ka tseremoniaalsetel eesmärkidel.
Loskerl - vabadik
lostr. = loostr. = Lostreiber - vabadik
Lo(o)streiber – vabadik, ilma maata talupoeg, vabamees, end mõisast vabaks ostnud talupoeg. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad.
Lustrator - mingid allikad annavad, et "puhastaja" või "ringirändaja"
Läufling – jooksus olija, jooksik, ringi jooksja. põgenik, vagabund

M
Mgd. = Magd - teenijatüdruk
Magdche - teenijatüdruk
Magd(t) (Mgd.)– teenijatüdruk
Mannrichter - kohtunik
Maschinist - masinist (või näit. vedurijuht)
Matrose – madrus
Maurer – müürsepp
Milchpächter – piimarentnik
Militair - sõjaväelane
Mili[t]z - maamiilits/maakaitsevägi
Mstr. = Meister - meister
Musterschreiber - sõjaväes registripidaja, kes märkis üles teenistusse võetute omadused (sh. tervist puudutavad jne.)
Mädchen (e. Magd)– tüdruk e. teenija
Mötzawaht - metsavaht
Mühlenjunge - möldripoiss
Müller – mölder

N

O
Obrist - ooberst
Ordnungs Richter - sillakohtunik
Oterneck (lett.: otrinieks) In der Zeit der Erbuntertänigkeit und Fronpflicht der Bauern der --> Fußarbeiter als zweiter Arbeiter neben dem --> Pferdearbeiter, der das Jahr hindurch zum Dienst in der Landwirtschaft des Gutes vom Gesinde zu stellen war. --> Trechneck, --> Waim - vaim

P
P. = Path. = Paten - vaderid ehk ristivanemad
Pastoraths Magd - pastoraaadi (kirikumõisa) teenijatüdruk
Pastor Loci – kohalik pastor
Pdgr = Prediger - Preester
Peltz Schneider, Pelzschneider – kasuksepp
Pharmaceut – farmatseut või proviisor
Pirtneek, Pirtneck (lett.: pirtnieks)- Badstüber - saunik
P. L. = Pastor Loci - kohalik pastor
Poboll - Popolle (estn.: pobbul, pobollik, poboll) Ursprünglich ein auf Land gesetzter Roßdienstmann, der für die Nutzung nur geringfügige Dienste an den Grundherrn zu leisten hatte, später mit einem --> Lostreiber gleichgesetzt. In der russischen Agrar- und Sozialgeschichte erscheint er als ackerloser Mann, Bauer ohne Land, der sich mit verschiedener Arbeit beschäftigt, zum Beispiel als wandernder Schneider. --> Einfüßling – pobul, pops, vabadik
Pops (estn.: pops, vermutl. Abkürzung von pobbul), --> Popolle Im estnischen Sprachgebiet Hintersassen von Gesindewirten in eigenen Häuschen auf gepachtetem Land, Kleinlandwirtschaft betreibend, ferner landwirtschaftliche Arbeit im Tagelohn leistend oder handwerklich tätig. Es handelte sich also um --> Lostreiber. – pobul, vabadik, ilma maata talupoeg, vabamees.
Vabadikeks ehk popsideks hüüti vähese maaga või maata talupoegi, kes teenisid elatist juhutöödega, harvem käsitööga. 19. sajandi keskpaigast nimetati nii mõisate kvoodimaal või kroonumõisates loodud väikekohtade pidajaid, kes tasusid renti tööpäevade või tükitööga mõisapõllul. Nad elasid omaette väikeses majakeses või saunas, üksikud ka kellegi toanurgas. 1926 popsiseaduse alusel said vabadikud koha päriseks osta.
Possessor – mõisaomanik
Postbeamter - postiametnik
Postbote - kirjakandja
Postkerl – mõisa või kiriku kuller
Praep. (Praepositus) - pastor
Praepositus (Pra’pos) – praost, pastor, pastor
Pra`pos. = Praepositus - praost, pastor
Prediger – preester
Prikastschik (russ.) (vene keeles приказчик) - poesell, poepoiss ((van) kaupmehe abiline, noorem meesmüüja), kaubandustöötaja, kaubandustegelane
Pritschotnik e Pritschetnik – djakk, köster
Pundenik – see sõna tähistas 15.-17-sajandil saare-ja Hiiumaa talupoega, kelle põhikoormus oli laevanaela ehk punna ehk 167,5 kilogrammi suurune viljaandam. Pundenikke oli vähe, nad elasid peamiselt metsades ja võsamaadel asuvates hajataludes. Pundenikeks arvatud pidid ühe laevasälitise (punna) suurust viljakogust hinnusena maksma. Pundenik on 15.–17. sajandil Saare- ja Hiiumaal elanud talupoeg, kelle põhikoormis oli algselt ühe laevanaela suurune viljaanum (1 laevanael = 1 pund = 272,5 liitrit.
Pächter – rentnik

R
Rademacher - ratassepp, vankritegija, tõllassepp
Rechtsfinder ehk Rechts Friedner – hirsnik. Hirsnik oli talupojast kohaliku kohtu liige keskaegsel Liivimaal; talupojaseisusest adrakohtu liige; järelvaataja, kes oli ka külavanem ja tülide lahendaja
Rekrut, Recrut – nekrut, noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj.
http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=77&i ... c93638c8f9
http://www.ra.ee/ilmasoda/index.php/site/documents
http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?t=11854
Rekrutin=Weib - nekrutinaine
Reuter – ratsasõdur; piirivaht
Revisor - revideerija
Rittm. = Rittmeister - rittmeister (ohvitseri aukraad)
Rottmeister – Saaremaal katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisjale ja –õpetajale alludes täidavad nad mõningaid ülesandeid koguduse usulise ja kõlbla elu arendamisel.

S
Sattler – sadulsepp
Schiedsrichter - vahekohtunik
Schiffer - laevnik
Schilter – kilter, järelvaataja mõisatöödel
Schloßmeister - lukksepp
Schlösser - lukksepp
Schmid, Schmidt, Schmied, Schmitt – sepp
Schmidtjunge - sepapoiss
Schneider – rätsep
Schornstenfeger - Gesell – korstnapühkija-sell
Schuhmacher – kingsepp
Schuhmacher - Gesell - kingsepasell
Schulkinder - koolilapsed
Schulm. = Schulmeister - koolmeister
Schulmeister – koolmeister, kooliõpetaja st koolmeistri ametit pidas
Schumachergeselle - kingsepasell
Schuster – kingsepp
Schäferjunge - lambakarjus
Schütz(e) (obd.) (meint im allgemeinen den Flurschütz, Flurhüter) - - mõisa põlluvaht, laskur, jahimees, kütt
skattebönder - iseseisvad maksutalupoegad
Sldtweib. Soldatenweib – soldatinaine
PS. Soldatinaised loeti kolme aasta möödudes mehe nekrutiks võtmisest leseks ning nad võisid uuesti abielluda. Kui nad said sel ajal vallaslapsi, siis kindlasti mitte enam oma mehega.
http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php ... ght=nekrut
Sold. = Soldat - sõdur
Soldat – soldat, sõdur, kroonumees
Soldatenfrau - soldatinaine, nekrutinaine
Soldatenkind – soldatilaps ehk kantonist (s. t. nad arvati täiskasvanuks saades automaatselt sõjaväkke)
Soldatenweib – soldatinaine, nekrutinaine
Stallkerl – tallimees
Stallknecht e. Stall Knecht – tallisulane
Stallmeister - tallimeister
Stellmachergeselle / Lehrling - tõldsepasell (õpipoiss)
Steuer- und Rekrutenpflichtige - maksu- ja nekrutikohuslased
Strandreiter - randrüütel, rannavalvur (vt. Strandreuter)
Strandreut(er) – randrüütel, piirivalvur
Stubenbediente - toateener
Stubenjunge – toapoiss
Stubenmagd - toatüdruk
Stubenmä(g)dchen – toatüdruk
Sullan - sulane

T
Tfz. = Taufzeugen - vaderid ehk ristivanemad
Theerbrenner-tõrvapõletaja
Tienste Pijgor – tüdrukud
Tienste Drängar – sulased
Tischler – tisler
Töpfergeselle – pottsepasell
Tüdr. – tüdruk

U
Unteroff. = Unteroffizier - allohvitser
Unteroffizier - allohvitser

V
vaim (mõisa vaimud) - (nais)teolised(vt Oterneck)
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vaim&F=M
[der] verabschiedete Soldat – erusoldat, erru lastud soldat
Verpfander - pandiandja
Verwalter - mõisavalitseja
Viehhüter – karjane, karjavalvur, karjus
Viehhirt – karjane
Viehjunge - karjapoiss
Viehpächter – rentnik (loomade kasvataja)
Viehweib – karjanaine; karjaskäivate tüdrukute järelvaataja
Viehzüchter - tõuaretaja
Vormund – eestkostja, kirikueestseisja
Vorreiter – mitmehobuserakendi esimesel hobusel sõitja
Vorsteher - juhataja, ülemus, mõisavalitseja
Vöörmünder - 1. Eestkostja – eestkoste vananenud nimetus.Tegelikult on eestkoste teovõimetute kodanike isiklike ja varaliste õiguste ning huvide õigusliku kaitse vorm. Juriidilistes toimingutes, mis seostuvad eestkostetena õiguste ja kohustustega, asendab teovõimetut tema seaduslik esindaja – eestkostja. Seaduses sätestatud juhtudel määratakse eestkostja ka vara kaitsmiseks.
2. Kirikuvöörmünder (kirchenvormund) – ka "alam-kirikueestseisja", Saaremaal "rottmeister"; katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisjale ja –õpetajale alludes täidavad nad mõningaid ülesandeid koguduse usulise ja kõlbla elu arendamisel.
Kirikueestseisja oli kihelkonnakiriku ametiisik, kes täitis majanduse ja politseilisi ülesandeid. Nad olid enamasti kohalikud mõisnikud (harilikult kaks kihelkonna kohta). Eestis loodi kirikueestseisja amet arvatavasti 16. sajandi alguses ja kaotati 1919. aastal.
Esineb ka kirikuvanem s.o. koguduse juhatuse liige või mõni ilmik, kes tavaliselt täidab mõningaid lihtsamaid ülesandeid korralduse alal jumalateenistuses või hingehoiutöös.
(ilmik = mittevaimulik isik).
3. Valla- e. kogukonna vöörmünder. Liivimaal 1820-63.a. vallakogukonna esindus ja haldusülesandeid täitev ametiisik.
4. Koolivöörmünder teostas koolis järelevaatust, mis enamasti protokolliti.
5. vöörmünder – A) talupoegade hulgast valitud ametnik kiriku majandusasjadega tegelemiseks Rootsi ajal; B) valla juht Liivimaal 1819. a. talurahvaseaduse alusel
Vorreiter – mitmehobuserakendi esimesel hobusel sõitja
värd - peremees

W
Wachtkerl – vaht, valvur; tegi kõige raskemaid töid mõisas – oli öövaht, küttis ahjusid, kandis vett, puhastas korstnaid ja käimlaid jne.
Wachtmeister - vahtmeister (üks tsaariaegseid allohvitserkoosseisu auastmeid)
Wag(e)haus Kerl - kaalukoja poiss
Wagekerl - kojamees
wagtkarl – vaht
Waldförstner – sakslasest metsaülem, metsavaht, kes metsandusest tihti midagi ei teadnud
Waldknecht - metsasulane(P.S. See metsasulane on vist tänapäeva mõistes metsatööline. Kui vaadata 19. sajandi ajalehtede kuulutusi, siis mõisad ikka otsivad neid.)
Weber – kangur
Weber für den Hofs - mõisa kangur
Webergeselle - kangrusell
Weberjung – kangurpoeg
Weib – talupojaseisusest naine, abielunaine
Wirt, Wirth – talu peremees
Wirthssohn – peremehe poeg
Wirtin, Wirthin, Wirtweib – talu perenaine
Wirtschaftsbedienter - majateener (kes teeb majanduses kõike, mida on vaja)
PS. Wirtschaftsbedienter lk 254
Wittibe (mis võib esineda ka kujul Wittib. Selline kirjakuju on vananenud, tänapäeval on saksa kirjakeeles kasutusel Witwe.) – lesknaine
http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?t=8026&start=30
Wittwer - leskmees
Wrth. = Wirth - peremees
Wärdar – peremehed
Wärdinnor – perenaised
Wärterin – lapsehoidja või ka põetaja
Wäscherin - pesija

Z
Ziegelbrenner-tellisepõletaja
Zimmermann – puusepp

Ü
üksjalg - üksjalad olid harilikult omale uudismaa raadanud peremehed, kes esialgu ühe jalamehe teopäeva nädalas pidid mõisale tegema. Üksjalakoht on üksjala kasutuses olev majapidamine ja maa. Üksjalg oli 15.–17. sajandil Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kelle põllumaid ei arvestatud veel adramaades.Üksjalad - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moodustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale.

[kiuruvesi]

Suured tänud turvamees, et jagad siin nii väärtuslikke sõnaraamatukesi

Mulle on neist palju kasu olnud.

[turvamees]

Pole tänu väärt

[LauriKreen]

Kas keegi oskaks siinsetele ametinimetustele ka venekeelsed ja ingliskeelsed vasted lisada? Oleks ka välismaa kasutajatel palju abi.