Aurulaev (SS) "Liro"

Meremehed, laevnikud
Vasta
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Aurulaev (SS) "Liro"

Postitus Postitas vibu11 »

Kuna tegemist oli omal ajal väga tähelepanuväärse laevahukuga ja ka hukkunute nimed on teada, siis tekitasin LIROle omaette teema. Loodan, et sellest pole midagi. Jooksvalt üritan täiendada omaaegsete artiklitega...

Ajalugu-

TRITON 1876 R.C.Denton
NEWHAILES 1889 R.Mackie & Co
LIRO 1923 Reval Sg Co

1 410 tonni
vette lastud 24.06.1876


EESTI EKSPRESS
17.02.2005

Suur õnnetus Läänemerel

Detsembri keskel 1931 asus Inglismaalt Hulli sadamast kodumaa poole teele Eesti aurik “Liro”. Viimane teade saabus laevalt lahkumispäeval, 11. detsembril. Rohkem ei kuuldud temast enam ei kippu ega kõppu. Ka järelepärimised välismaa sadamatest ei andnud mingeid tagajärgi. Siiski veel arvati, et “Liro” on saanud tormis vigastada ja sõitnud kuhugi sadamasse kahjustusi parandama. Et laev hukkunud on, seda ei tahetud uskuda. Polnud ju laevajäänuste leidmisest kusagilt teatatud.

Lootus jäi aga üürikeseks. Pärast jõule saabus Tallinna Laevaühisusele viimase esindajalt Königsbergist ärev teade. Lained olid uhtunud Saksamaa randa mitte kaugel Rossittenist neli korkvesti, ühe päästerõnga ja rooliratta. Kõigile neile oli kirjutatud “Liro – Tallinn”.

“Nüüd, mil lained on uhtunud Saksamaale “Liro” jäänused, ei saa enam olla kahtlust tema hukkumises,” teatas aasta viimase päeva Päevaleht. Oli toimunud Eesti seni ohvriterikkaim katastroof. Laeval olnud 20 inimese saatus oli teadmata, kuid peeti tõenäoliseks, et nad on koos laevaga põhja läinud. Millal ja kus täpselt õnnetus oli juhtunud, jäi saladuseks.

“Liro” kapten oli Jakob Laredei, viiekümnendates eluaastates kogenud meremees. Meeskonda kuulus ka kaks naist, kokk ja kajutiteenija. Neile lisaks oli laeval veel kolm naisreisijat, kaks neist aurik “Minna” teenijat, kes jõuluks koju sõitsid.

1876. aastal Stocktonis ehitatud 75 meetri pikkune “Liro” kündis merd viimaseid aastaid. Varem “Newhailesi” ja “Tritoni” nime kandnud laeva omanikeks olid nüüd kapten Laredei ja Tallinna Laevaühisus. Saatuslikule reisile asudes oli laeva pardal veeteede valitsuse tellitud kivisöelaadung talveks. Teel tabas “Lirot” aga erakordselt tugev torm. Tuule kiirus oli 35 meetrit sekundis, mis võrdub 11pallise maruga. See torm tegi hävitustööd ka Gotlandi saarel, kiskudes puid välja koos juurtega.

“Liro” hukkumise põhjuste üle arutleti toona palju. Et vanus oleks laevale saatuslikuks saanud, seda ei usutud. Meremeeste arvates uhtusid niisuguse tormi ajal lained kindlasti üle laevateki. “Liro” aga istus raske kivisöelasti tõttu sügavalt vees. Ja need võimsad lained võisid oma murdva jõuga purustada laevaluugid ja täita punkrid veega. Mis oli laevale kui uputamissurm.

Päevaleht pidas kellegi pääsemist eluga ebatõenäoliseks ja ta ei eksinud. Kahekümnest laeval olnust ei pöördunud keegi enam koju. ““Liro” hukkumine on mitte üksnes kõige suurem õnnetus, mis tabanud Eesti laevastikku, vaid üldse kõige suurem õnnetus Eestis ohvrite arvult,” kirjutas leht. See oli traagilise aasta traagiline lõpp.



PÄEVALEHT
31.12.1931

Aurik "Liro" ühes 20 inimesega hukkunud.
Meri uhtus laeva jäänused Saksa randa.

Kesknädalal saabus Tallinna laevaühisusele tema esindajalt Königsbergist teade, et laeined on uhtunud randa mitte kaugel Rosfittenist neli korkvesti, ühe päästerõnga ja rooliratta, mis kannavad pealkirja "Liro- Tallinn". Need esemed on uhutud randa Kuura liivasäärel.
Meremeeste ringkondades valitses juba hulk aega kartusaurik "Liro" saatuse pärast, kuna laevast polnud mingisuguseid teateid 11 detsembrist saadik, mil "liro" asus Inglismaalt Hulli sadamast teele. Igasugused järelpärimised välismaa sadamates jäid tagajärjetuks. Arvati küll, et laev oli detsembri keskpaigas alnud suures tormis saanud vigastada ja sõitnud kuskile sadamasse tormirikkeid parandama, sest sest hukkumist ei usutud, kuna laevajäänuste leidmisest kuskilt välisriigist ei teatatud. Nüüd, mil lained on uhtunud Saksamaale "Liro" jäänused, ei saa olla enam kahtlust tema hukkumises.
Teadmata on täiesti laeval viibinud 20 inimese saatus. Kuigi lootused püsivad, ehk on nad kuidagi pääsenud, näib siiski olevat tõenäolisem, et nad siiski on tormisel merel ühes laevaga hukkunud.

Söelaadungiga merele ja ... tormi.
Inglismaalt Hulli sadamast asus Tallinna laevaühisusele kuuluv aurik "Liro" teele kodumaa poole 11. detsembril, tuues kaasa veeteedevalitsusele söelaadungi talviseks hooajaks. Teel sattus laev suurde tormi, mis möllas merel mitu päeva, ja sellest ajast ei saadud laevast enam mingisuguseid teateid ega annud ka tagajärgi vastavad järelpärimised välismaal.

17 inimest meeksonnas

"Lirol viibis tagasireisil Inglismaalt üldse 20 inimest, nende seast 5 olid naised. laeva kapteniks oli kapten Jakob LAREDEI, vana meremees, üle 50 aasta vana. (meeskonna nimed- allpool väljatoodud)

Kolm naisreisijat
peale meeskonna viibis laeval veel kolm reisijat. (nimed- allpool väljatoodud). Neist Edith Enoch oli viibinud Inglismaal õppeotstarbel ning tahtis "lLiroga" sõita tagasi kodumaale. Emilie Borman ja Alice Jakobson olid aurik "Minna" naisteenijad ning tahtsid sõita samuti tagasi Tallinna.

Hukkumine enne sõiduea lõppu.
Meremeeste ringkondades teatakse kõnelda, et "Liro" olevat olnud sõidus veel viimaseid aastaid, kuna teda tahetud lähemas tulevikus jätta seisma ning mitte enam kaugereisidele saata, sest laev oli juba kaunis vana. Laevade registri andmetel on "Liro" ehitatud 1876. a. Stocktonis terasest ja samast ajast on pärit ka tema masinad.
"Liro" oli ühetekiline prahilaev ja kandis varem järjekorras nimesid “Newhailes” ja “Triton” . Laeva mahutus oli 1332,89 brutto-reg-tonni, tekialune 1158,55 reg-tonni ja netto mahutus 789,96 reg-tonni. "Liro" pikkus on 75,66, laius 9,91 ja ruumide sügavus 5,08 meetrit. Kodusadamaks oli Tallinn. Omanikeks on laevade registri järele AS "Tallinna Laevaühisus ja J.Laredei.

Detsembrikuu maru, mis hukutas "Liro" kogu meeskonna ja reisijatega, oli oma tugevusega hävitusvõimelt erakordselt suur.
Rootsi lehed kirjutasid, et selle maru ajal oli tuule kiirus 35m sekundis, mis tähendab 11 palli tugevust tormi. See maru oli niivõrd tugev, et Gotlandi saarel laastades hävitas puud juurtega välja kui rohu.
Et selline torm pidi eriti hävitav olema ulgumerel, see on mõistetav kommentaaridetagi. "Liro" hukkumise peamiseks põhjuseks ei tarvitsenud olla see, et ta oli vana laev, kes sõitis mööda meresid juba 53dat aastat. Veel hiljuti oli Tallinna sadamas Soome aurik, mis oma 76-aastase ea juures oli päris sõiduvõimeline, s.o "kõbus" laev.
Asjatundjate vanade meremeeste ringkondades kujutletakse "Liro" hukkumist järgmiselt: Sellise tormi ajal lained endastmõsitetavalt uhtusid tugevalt üle laevadeki. "Liro", mis veel kivisütega, istus selle raskekaalulise lasti tõttu sügavasti sees- vees. Suurte lainete, mille raskust ja jõudu võis hinnata 10 000 puudaga uhtumisel võis laine oma murdva jõuga purustada laevaluugid ja täita punkrid veega, mis oli laevale kui uputamissurm. "Liro" hukkumine on mitte üksnes kõige suurem õnnetus, mis tabanud Eesti laevastikku, vaid üldse kõige suurem õnnetus Eestis ohvrite arvult. Viimase tormi ajal hukkus Kilbavi (?) lähedal Eesti purjek "Lukas" kogu meeskonnaga, mis oli pooletosina hingeline, kuid säärast suurt õnnetust, kus mitte purjek, vaid AURIK hukkub täielikult, Eesti .... kahekümnest inimesest pole pääsnud.
meremeeste ringkondades arvatakse, et "Lirol" olnud kahekümnest inimesest on pääsnud mitte pkski.
Laevahukust on juba tükk aega möödas ja kui mõni inimene laevalt oleks eluga pääsnud kuskile randa, siis oleks see juba pidanud teada olema, sest Balti mere kallastel ei ole ühtki tühja üksikut maad, kust teated mujale maailma pääseksid kuude või aasta pärast.



POSTIMEES 10.01.1932

"Kadunuks jäänud aurik "LIRO" kaptenit, juhtkonda, meeskonda ja reisijaid:

kapten
LAREDEI, Jakob

1-ne tüürimees
STAMM, Leonhard

2-ne tüürimees
JESMIN, Oskar

1-ne mehaanik
JAANIKS, Heinrich

2-ne mehaanik
LEIS, Herman

Assistent
MAIDLAS, Andres

Pootsman
JÜRMAN, Hoosep

Madrus
PEERMAN, Arnold
ANDRESSON, ALeksei
KREEK, Aleksander
DANIELSON, Arseni

Kütja
SIIG, Anton
KNAPS, Peeter
SULANE, Herman

rimmer
SAMLAS, Rudolf

Kajutiteenija
SILMANN, Leili

Kokk
ÕUNAPUU, Anna

Reisija
ENOCH, Edith
BORMAN, Emilie
JAKOBSON, Alice

mälestab kurbuses A-S. Tallinna Laevaühisus"
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;
Vasta

Mine “Merendus”