Vägisi tatarlasele mehele ?

Vasta
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Vägisi tatarlasele mehele ?

Postitus Postitas Kalmerm »

Sean siinjuures kahtluse alla ühe küllalt levinud legendi nn sundabieludest Tallinna 1790. aastatel:
Olen korduvalt lugenud kurbi kugu sellest, kuidas Katariina II ajal Tallinnas Eesti tüdrukuid tatarlastest Vene mereväelastele vägisi mehele pandi. (Viimane selline väide on äsja ilmunud raamatus „Islam Eestis”)
Tõepoolest Tallinna Pühavaimu koguduste abielude registreerimise raamat 1758- 1795 leidub sissekanne 16 tatarlase ja eestlanna abielu registreerimise kohta. Näit on 19. nov 1795 Mahomed Abelson ja Liso Jaani tütar, Miglo Wojani ja Cristina Casparowna soldat Martin Pawlovi lesk. 26. nov Chamed Makuboff ja Druta Jüri tütar, Halim Jepreff ja Maria Magnuse tütar, Rachatul Mametkulof ja Juhan Holmsi tütar Leena Väiksemal arvul juhtus seda järmistel aastatel.
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 539bc0850b
Sellisrte abieludele on sugudel lisatud „valitsuse korraldus ja selle korralduse kuupäev.
Ilmselt pole tegemist keisrinna ja vene senati ukaasiga või muu korraldusega. Sellisel juhul piisanuks ilmselt ühest korraldusest. Antud juhul aga kannavad peaaegu kõik korraldused selliste segaabielude sõlmimise kohta erinevat kuupäeva. See näitab, et iga sellise abielu registreerimine otsustate eraldi ja ilmselt oli tegemist kubermanguvalitsuse korraldusega.
Tallinna tollasele linnavalitsusele saadetud korralduste hulgas sellesisulisi ei täheldata. Oletatavalt vahendas neid Pühavaimu kogudusele saabunud korraldusi Eesti Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium. Ilmselt võikski asja taust just Ajalooarhiivis hoitavast Konsistooriumi arhiivist välja tulla
Kas abiellumine toimus tõesti vägisi ? Tatarlastega laulatatud eesti naised polnud maal elavad pärisorjad vaid linnas elavad vabad inimesed, vähemalt enamik neist. Vabu inimesi ei saanud vähemalt sellisel hulgal vägisi abiellu sundida.
Näib, küll, et see korraldus polnud mõeldud mitte abiellujate sundimiseks vaid pigem kirikuõpetajale selliste abielude registreerimiseks. Kaudselt tuleb selline olukord näiteks esile just pikemas selgituses Miglo Wojani ja Cristina Casparowna soldat Martin Pawlovi lese abielu registreerimise kande juures. Seda võib käsitleda kui pastori kurtmist, et tal tuleb valitsuse korraldusel registreerida lesknaine Cristina veel selle leinaajal. See oli pastorile ilmselt vastumeelne ja ebasünnis tegu, kuid käsu vastu ei saanud.
Tundub, et enamik selliseid abielusid oli siisgi täiesti vabatahtlikud ja pigem sunniti Pühavaimu õpetajaid selliseid, võimali et juba varasemaid kooselusid, kristlike abieludena registreerima. Sealjuures mõeldi eelkõige ilmselt laste peale, kuna vallaslastel puudus pärimisõigus ja jms.
Järgnevatel aastatel ilmuvagki Pühavaimu sünniregistriteese tatari perekonnanimedega ja saksapäraste eesnimedega lapsed. 19. saj keskpaigas tatari perekonnanimedega isikud aga kaovad, kas lahkudes Pühavaimu kogudusest või Tallinnas üldse. Nende edaspidine käekäik vääriks muidugi täpsemat uurimist. Pole ju selge, mis rahvuse hulka nad end arvasid ja ka mitte nende tegelik usutunnistus.
Viimati muutis Kalmerm, Reede 20. Märts 2009, 09:56:03, muudetud 1 kord kokku.
ainopaul
Postitusi: 57
Liitunud: Laupäev 13. Mai 2006, 17:08:05
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas ainopaul »

Tere!
Nende kadumise põhjus võib olla hoopis selles et 1868-1878 tegelikult Pühavaimu kirik ei toiminud. Olen enda otsitavad , kes olid Pühavaimus 1863 ja 1865 aasta sündide põhjal, 1968 aastal juba Tallinna Jaani 1. pihtkonnast leidnud. Umbes samal ajal valmis ka Kaarli kirik ja toimus "massiline" üleminek õigeusku(minu esivanemad) ja jälle tagasi luteri või hoopis adventisti kogudustesse!
Täiesti eraldi teema võiks olla Tallinna Õigeusu Kirikud...tegelan sellega preagu, palju ilusaid nimesi....Tallinna Preobrazenski(mitte segi ajada Narva) leidsin Tolli tn. arhiivist Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tallinna Nikolai koguduse fondist 1414. Vähemalt aasatel 1888-1891 nimetati seda kirikut või siis seda "maja" kus kogudus "koos käis" selle nimega. Tundub nii et suurem osa eestisoost ümberasujad ja Tallinna õigeusklikud ja usuvahetajad on nendes raamatutes.
Samas küsiksin kas keegi teab-milline kirik või kogudus nimetas ennast Tallinna Vladimiri kirikuks aastatel 1897-1900?
Anne Räpp
Vasta

Mine “Muud vähemusrahvused”