Uuritavad suguvõsad.

[Assar]

Need minu poolt uuritavad suguvõsad on ilmselt kõik rootslased.

Henrichson Nime variandid mida veel olen kohanud Heinrichson, Heinrichsen, Heinrichsohn, Henrikson. Legendi järgi on tegemist rootslastega, kes on tulnud Eestisse (tõenäoliselt kohe Tallinnasse) Soome kaudu. Seda tõestada ma veel ei suuda, kuid rootslased on nad kindlasti. Osa neist on vastu võtnud õigeusu ja omanud teenistusaadli tiitleid. Tegutsetud on kindlasti Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Paides (Pärnus?) ning üle kogu Venemaa.

v. Eck Levinud on veel nimevariandid Ekesparre, v. Ecke ja Ek. Suguvõsa täpne päritolu on teadmata, kuid suure tõenäosusega võib see olla ka Rootsi. Suguvõsa esindajad on tegutsenud kindlasti Tallinnas, Tartus, Saaremaal, aga ka näiteks Riias ning samuti üle kogu Venemaa.


Kui teil on kokkupuudet nende suguvõsadega, oskate anda nende kohta andmeid või vihjeid. Palun andke endast teada.

Ette tänades:
Assar Järvekülg

[Eike Riis]

Harju-Jaani kihelkonnas Perila & Rätla (Retla) mõisas, sh Nipi (Nippi) talus on ka olnud Hinriksoni ja Heinrichseni nimelisi, kes võivad kokku sobida Teie poolt uuritavatega. Minu jaoks on huvitav see, et Soome või Rootsi päritolu arvatakse olevat ka Harju-Jaani khk Perila & Rätla mõisast pärit Sõerded (Söörde, Sörde, Sördi, Sörd jms), kusjuures 1897.a on Nipi talu peremees Carl Gotthard Magnus Heinrichsen (Hindrekson) abiellunud samast lähedalt Sõerde talust pärit Elisabeth Söördega (Sõerde). Ise uurin Sõerdete sugupuud, kuid nii kaugele pole veel jõudnud, et välismaist päritolu oleks õnnestunud tõestada. Kui see nimi Teil kusagil selles kontekstis ette tuleb, oleksin väga tänulik vihjete eest.

Viiteid personaalraamatutele (Harju-Jaani):
- 1210-1-155 (vabad eestlased, Johannson abiellus Heinrichseniga) / Saaga kaader 9
- sama kdr 12 - (vabad eestlased) mölder Johan Heinrichsen
- 1210-1-152 lk 247 /kdr 145 - Hinreksohn
- 1210-1-157 lk 5 / kdr 4 - Mart Hinrikson (Nipi Mart)
- 1210-1-159 lk 356 /kdr 196 - Mart Hinrekson (eelmise poeg, ka Nipi Mart)
- 1210-1-160 lk 11 /kdr 7 - Mart Hinrekson (sama Mart)
- 1210-1-161 lk 157 /kdr 80 - Jaan Hinrikson (vanema Nipi Mardi poeg)

Viiteid personaalraamatutele (Kose):
- 1215-1-114 lk 186 /kdr 197 - Jaan Hinrikson
- 1215-1-115 lk 519 /kdr 95 - Carl G. M. Heinrichsohn (Heinrichsen), noorema Nipi Mardi poeg, kes abiellus Elisabeth Söördega (nende lapsed eestistasid perekonnanime Heinmets'aks).

[Assar]

Ei oska selle kohta, midagi öelda. Minu heinrichsonide jäljed viivad praegu kõige kaugemalt Tallinnna kodanikeni 18 sajandi lõppu. Nimi ise on väga levinud ja see raskendab uurimist (henriku poeg). Ma vaatasin, et genealoogia seltsis ei paistnud kedagi, kes oleks Tamm nimelisi uurinud - kas liiga lootusetu ettevõtmine?! Aga jätan meelde ja kui midagi teada saan siis võtan ühendust.

Lugupidamisega:
Assar

[Viive Selg]

Need minu poolt uuritavad suguvõsad on ilmselt kõik rootslased.

v. Henrichson Nime variandid mida veel olen kohanud Heinrichson, Heinrichsen, Heinrichsohn, Henrikson. Legendi järgi on tegemist rootslastega, kes on tulnud Eestisse (tõenäoliselt kohe Tallinnasse) Soome kaudu. Seda tõestada ma veel ei suuda, kuid rootslased on nad kindlasti. Osa neist on vastu võtnud õigeusu ja omanud teenistusaadli tiitleid. Tegutsetud on kindlasti Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Paides ning üle kogu Venemaa.

v. Eck Levinud on veel nimevariandid Ekesparre, v. Ecke ja Ek. Suguvõsa täpne päritolu on teadmata, kuid suure tõenäosusega võib see olla ka Rootsi. Suguvõsa esindajad on tegutsenud kindlasti Tallinnas, Tartus, Saaremaal, aga ka näiteks Riias ning samuti üle kogu Venemaa.

v. Schreiterfeld. Tõenäoliselt ka lihtsalt Schreiter. Ka selle suguvõsa liikmete rootsipäritolu ei ole väga kindel. Enamasti on oldud tegevad Tallinnas, Saaremaal, Tartus - üle kogu Eesti ja Venemaa. Valdavalt sõjaväelased.

Kui teil on kokkupuudet nende suguvõsadega, oskate anda nende kohta andmeid või vihjeid. Palun andke endast teada.

Ette tänades:
Assar Järvekülg

Tere,

Leidsin Rootsis andmeid:

Nr: 1705
Adliga ätten Ekesparre

Ingress
Ättens stamfader är kommissionären, postmästaren och tullförvaltaren i Arensburg på Ösel, Nicolaus Matthias Eck (1620–1690). Hans son kaptenen vid artilleriet Carl Johann Eck (1683–1761) adlades 1719 10/12 med namnet Ekesparre och introducerades 1720. Han återflyttade till Ösel 1725 och har ätten därefter ej varit representerad i Sverige. Ätten var sedan 1741 intagen på öselska riddarhuset, 1797 på livländska riddarhuset och 1911 på estländska riddarhuset med namnet von Ekesparre, och skriver sig ättemedlemmarna von Ekesparre.


Vapenbeskrivning
Avskrift finns i Riddarhuset.

Nicolaus Matthias Eck (1620–1690) oli komisjonär, sidekontori ülem ja tolliameti juhataja Arensburgis Saaremaal. Poeg artelleri kapten Carl Johann Eck (1683–1761) saab aadli tiitli 1719 10/12 ja nime Ekesparre sissekirjutadud 1720.

Lugupidamisega

Viive Selg

[Assar]

Mul on need andmed küll olemas, kuid ei oska paraku rohkem öelda, kui et on olemas kolm kuulsamat Eck´de suguvõsa nö. Tallinna Eckid, Riia Eckid ja Saaremaa omad. Oma kogemusest võin öelda, et peaaegu igas Eesti linnas on mõni samanimeline perekond esindatud, keda omakorda kellegagi ei oska seostada. Mina isiklikult põlvnen Tallinna Eck´dest. Kõige kaugem otsene esivanem oli Thomas Eck abiellus Catharina Plugge´ga. Nende poeg ka minu otsene esiisa oli samuti Thomas Eck, kes oli abielus Tartu raehärra tütre Anna Dreyer´ga, sai 1568 Rootsi kodanikuks ning suri 1583 Tallinnas vist. Oskate äkki midagi nende kohta öelda. Olen lugenud, et keegi Apollonius Eck oli kunagi vist Järva foogt, aga selle mehe kohta ei tea rohkem ka midagi.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[fred.puss]

Ma vaatasin, et genealoogia seltsis ei paistnud kedagi, kes oleks Tamm nimelisi uurinud - kas liiga lootusetu ettevõtmine?!

Minul on uuritavate nimedena kirjas ka Tamm Juuru kihelkonnast. Vaarisa oli Karl Karli poeg Tamm, elas Tallinnas. Genealoogia uurimist see ei sega, aga elulooliste andmete kogumist küll.

[marjusa]

Need minu poolt uuritavad suguvõsad on ilmselt kõik rootslased.

Henrichson Nime variandid mida veel olen kohanud Heinrichson, Heinrichsen, Heinrichsohn, Henrikson. Legendi järgi on tegemist rootslastega, kes on tulnud Eestisse (tõenäoliselt kohe Tallinnasse) Soome kaudu. Seda tõestada ma veel ei suuda, kuid rootslased on nad kindlasti. Osa neist on vastu võtnud õigeusu ja omanud teenistusaadli tiitleid. Tegutsetud on kindlasti Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Paides (Pärnus?) ning üle kogu Venemaa.

v. Eck Levinud on veel nimevariandid Ekesparre, v. Ecke ja Ek. Suguvõsa täpne päritolu on teadmata, kuid suure tõenäosusega võib see olla ka Rootsi. Suguvõsa esindajad on tegutsenud kindlasti Tallinnas, Tartus, Saaremaal, aga ka näiteks Riias ning samuti üle kogu Venemaa.


Kui teil on kokkupuudet nende suguvõsadega, oskate anda nende kohta andmeid või vihjeid. Palun andke endast teada.

Ette tänades:
Assar Järvekülg

teretere,ma vöiksin ju siis terve oma sugupuuga välja tulla, meie suguvösa pärineb sii Eekide höimust alguse saanud Vaivarast,kui saan millegagi kasulik olla siis andke ainult teada.Tervitades Marju

[Assar]

teretere,ma vöiksin ju siis terve oma sugupuuga välja tulla, meie suguvösa pärineb sii Eekide höimust alguse saanud Vaivarast,kui saan millegagi kasulik olla siis andke ainult teada.Tervitades Marju

Kui küsida võib, siis Vaivara kandist ma Ecke nii väga ei teagi, kellest need pärinevad? Kas Tallinna hõimust?
Tervitades Assar

[marjusa]

Tere,see on nii, meie höim on alguse saanud Jöguselt(eesti löokesega tähte mul ei arvutil)Sirgalast Vaivara kinelkonnast Virumaalt(Eekide ehk Eckide höim).köige vanemad andmed pärinevad 1690a.kandist.Juurde on kirjutatud minu paberitel nii:nimepanek 1835 a. Sirgalas nimi nr.1 Eek,möis Sievershof, talu nr.44.
Nii palju oskan Teile selle kohta infot anda.Tervitades Marju

[Assar]

Tere,see on nii, meie höim on alguse saanud Jöguselt(eesti löokesega tähte mul ei arvutil)Sirgalast Vaivara kinelkonnast Virumaalt(Eekide ehk Eckide höim).köige vanemad andmed pärinevad 1690a.kandist.Juurde on kirjutatud minu paberitel nii:nimepanek 1835 a. Sirgalas nimi nr.1 Eek,möis Sievershof, talu nr.44.
Nii palju oskan Teile selle kohta infot anda.Tervitades Marju

Meie hõim pärineb nii kaua kui teada on Tallinna linnast. Oldi kaupmehed ja raehärrad ning kuuluti suurde gildi. Päritolu on väga segane. Fakt on see, et 16 sajandil esindas üks Thomas Eck Rootsi kaupmehi Tallinnas ja oli rootsi kodanik. Samas Nottbecki oletuse kohaselt on suguvõsa pärit Hollandist. Kõige vanem Tallinna Eck ongi too Apollonius von Eck (Eyck), kes minu mälu järgi tegutses 13 sajandil. Teateid on veelgi varasemast ajast.

Assar Järvekülg

[toomas.k]

Jäi silma Paul Johann Eck Kullamaal 1782 aastal.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-8:213

[anu.jarv]

Hinrichsonidest Saaga TLA.238.1.3:120 siin lehel neid 2 tükki lausa, eelmstel lehtedel samuti, nii et Tallinnas tundub küll asi üsna lootusetu olevat. Ja roosti päriolu ka tolleaegsetest meetrikatest välja ei loe, pigem arvan et tegi ikka erinevate Hindrikute poegadega.

[fossiil]

Kas keegi teab midagi Wellin´i nimest Eestis? On keegi seda nime oma sugupuus kohanud?
Pranglil on elanud mees nimega Ott Wellin, sündinud ca 18. saj alguses.
Kuna tal on perekonnanimi juba enne eesti talupoegade perenimestamist olnud ja nimi kõlab rootsipärast, siis oletan, et tegu võiks olla rootslasega (rannarootslane?)

[fossiil]

Teine küsimus veel:
siin on mainitud Saagas sellist loendit nagu "vabad eestlased". Kas see oli mingi eraldi loend hingeloendi sees? Kuidas see tähistatud on?

[Assar]

Kas keegi teab midagi Wellin´i nimest Eestis? On keegi seda nime oma sugupuus kohanud?
Pranglil on elanud mees nimega Ott Wellin, sündinud ca 18. saj alguses.
Kuna tal on perekonnanimi juba enne eesti talupoegade perenimestamist olnud ja nimi kõlab rootsipärast, siis oletan, et tegu võiks olla rootslasega (rannarootslane?)

Mina olen kohanud sellist nime nagu Fellin (linnanimena oleks Viljandi), aga kuna minu suguvõsas selliseid pole, siis ei oska ma ka viidata. Siis olen kuulnud veel Wellingk nimelistest ...

hingerevisionis oli lahter "freie Leute" ehk vabad inimesed, vabasid eestlasi eraldi ma pole kuulnud et oleks välja toodud.

[Eike Riis]

hingerevisionis oli lahter "freie Leute" ehk vabad inimesed, vabasid eestlasi eraldi ma pole kuulnud et oleks välja toodud.

EELK Harju-Jaani kogudusel on näiteks personaalraamat "Vabad eestlased, kodanikud ja aadlikud"; EAA.1210.1.155; 1836-1925 - vt: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,746,140,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[fossiil]

Aitäh viidete eest.
Mul on veel üks küsimus, mis ammu meelel kripeldanud: kas keegi teab selgitada, miks Kolga ja osaliselt ka Viru rannas ning Pranglil nii palju rootsipäraseid perekonnanimesid on? Kõik need -strömid, -lundid, -kvistid, -holmid, -blumid jm. Kas mõisnik on olnud rootslane või on sealkandis sellal veel rannarootslasi elanud?

[eave65]

Minu väike kommentaar oleks eelpool vastanud Eike Riisile, kes räägib Harju-Jaanis Nippi talus elanud Hinriksonidest. Mina olen nimelt praegu Nippi talukoha omanik ja minu esiisad (Teinberg/Steinberg/Kivimägi) on seda talu pidanud. Selle Nippi talunimega on üks kummaline asi, et Hinriksonid olid tõepoolest meie naabrid ja vanaperemees olla nö väljastpoolt tulnud ja ostnud selle koha. Kas oli talu juba varem jagatud kaheks ja Hinrikson ostis selle teise poole ära või kuidas, ei oska praegu seletada aga mõlemat kohta hüüti Nippiks ja mingeid sugulussidemeid kahe pere vahel ei olnud. Kas tõepoolest kasutati ka kirikuraamatutes perenimede eelsel ajal mõlema talu inimeste nimede eest Nippi talu nime? Kui tõesti nii võis olla teeb see minu edaspidise sugupuu-uurimise küll väga keeruliseks.

[Eike Riis]

Minu väike kommentaar oleks eelpool vastanud Eike Riisile, kes räägib Harju-Jaanis Nippi talus elanud Hinriksonidest. Mina olen nimelt praegu Nippi talukoha omanik ja minu esiisad (Teinberg/Steinberg/Kivimägi) on seda talu pidanud. Selle Nippi talunimega on üks kummaline asi, et Hinriksonid olid tõepoolest meie naabrid ja vanaperemees olla nö väljastpoolt tulnud ja ostnud selle koha. Kas oli talu juba varem jagatud kaheks ja Hinrikson ostis selle teise poole ära või kuidas, ei oska praegu seletada aga mõlemat kohta hüüti Nippiks ja mingeid sugulussidemeid kahe pere vahel ei olnud. Kas tõepoolest kasutati ka kirikuraamatutes perenimede eelsel ajal mõlema talu inimeste nimede eest Nippi talu nime? Kui tõesti nii võis olla teeb see minu edaspidise sugupuu-uurimise küll väga keeruliseks.

Siin ei ole asjakohane panna ühte patta perekonnanimede eelset aega ja seda aega, kui taluperemehed said õiguse talud päriseks osta ja seda siis hiljem oma soovi järgi pärandada-müüa-kinkida.
Perekonnanimede eelset aega uurides tuleb kindlasti arvestada sellega, et ühes talus elas üsna tavapäraselt mitu peret - peremees, sulane või sulased, vabadikud - ja neid kõiki võidi nimetada sellesama ühe talu nime järgi. Kui vanades ürikutes pole täpsustatud, kellega neist just tegu on, siis ongi väga keeruline õige otsa peale saada, eriti samade eesnimede puhul.
Päriseks ostetud suuremate talude puhul oli tuli üpris sageli ette, et see pärandati näiteks eraldi osadena mitmele järeltulijale või müüdi osa talust ära. Talu nimi võiski jääda muutmata. See aga on juba perekonnanimede ajal ning siin ei tohiks vahetegemine sugupuusse kuulumise või mittekuulumise osas olla probleemiks.

[eave65]

Tänan vastuse eest. Mina olen oma sugupuu-uurimisega jõudnud parasjagu perenimede eelsesse aega ja Teie juhuslikult leitud kiri andis mulle põhjuse oma tädi käest veidike asja kohta uurida ning nende kahe Nippi olemasolu meelde tuletada. Nüüd tean, et pea igat leitud Nippi Jaani või Jüri oma sugulaseks