Sannamees Võnnus
-
Tiina Ranna
- Postitusi: 30
- Liitunud: Neljapäev 17. Juuli 2008, 18:43:07
- Asukoht: Tartu
- Status: Eemal
Sannamees Võnnus
kes teab midagi Jaan Sannamehe perekonnast 20. sajandi esikümnetel Võnnus, täpsemalt vist Kuristal?
Ma natuke tean. Jaan Sannamees (talle on viide EKP arhiivis) peaks olema Kalju Sannamehe poeg. Kalju Sannamehe vanaisa-vanaema peaks olema Juhan Sannamees (1840) ja Luise Amalie Sannamees (sünd. Zeiger), kes kolisid 1869 Võnnu kihelkonda Kriimanisse, aga miskipärast näitab raamat et nad on 1872 tagasi Arulas, võib-olla ajutiselt. Milline Juhani ja Luise poegadest võiks Kalju isa olla, pole aimu.
-
Tiina Ranna
- Postitusi: 30
- Liitunud: Neljapäev 17. Juuli 2008, 18:43:07
- Asukoht: Tartu
- Status: Eemal
Tere, sugulane!
Olen sulle tänini võlgu tänu Sannameeste kõige vanema osa eest! Sa oleks justkui ise sel ajal elanud, nii palju infot. Olen viimasel ajal olnud hõivatud kõiksugu tegemistega, pole ajalooga suurt jõudnud tegelda.
Lugesin just su vastust Võnnu Sannameeste küsimusele, need mu suht lähedased sugulased - vanaonu pere.Aga ma ei tea täpselt kus nad elasid ja mida tegid. Samas on Võnnus inimesi. kes nende peret mäletavad.Mu ema töötas ka Võnnu keskkoolis ja seal vanemad õpetajad teadsid veel sannamehi. Võndu läks mu vanaisa Johan Sannamehe vend Jaan sannamees kusagil 1916 aasta paiku. temaga läks kaasa ka isa Rein sannamees. Jaanil oli poeg Kalju( suri mõni aasta tagasi), poeg Rein, kes elab siiani Narvas ja tütar Asta Märtson, kes ka hiljuti suri. Juhan sannamees , kellele sa vihjad oma kirjas ja kes abiellus Amalie Zeigeriga oli ikka väga kaugelt sugulane. Mina olen nii aru saanud, et ta elas küll Kriimanis, seejärel Arulas Rahil ,kus sündisid ka lapsed ning pärast tuli Tartusse. teine naine oli tal vist Sohvi aga ega ma seda liini eriti täpselt uurinud ole.
Tegelikult oleks mul sulle veel üks küsimus. Sa tunned seda ajaloo asja päris põhjalikult , äkki oskad mulle selgitada, millal Sannamehed Madsale asusid. Ma tean niipalju - mitmel pool, nekrutite nimekirjades, vallaliikmete nimekirjades on kirjas, et Hindriku pere saabus Palupera vallast Arulasse 1861. aastal. Aga samas on mu vana-vanaisa Reinu sünnikohaks juba 1839.a. märgitud Madsa, (vanem õde Katri sündis 1835. aastal küll Tsoorul). Samas oleks loogiline, et Hindrik, kes suri 1850.a. elas siiski ka Madsal, sest talu nimetati Madsa Hindriku taluks.
Ehk tead Arula tundjana ka seda , millal talusid päriseks ostma hakati?
Tervitades Tiina
Olen sulle tänini võlgu tänu Sannameeste kõige vanema osa eest! Sa oleks justkui ise sel ajal elanud, nii palju infot. Olen viimasel ajal olnud hõivatud kõiksugu tegemistega, pole ajalooga suurt jõudnud tegelda.
Lugesin just su vastust Võnnu Sannameeste küsimusele, need mu suht lähedased sugulased - vanaonu pere.Aga ma ei tea täpselt kus nad elasid ja mida tegid. Samas on Võnnus inimesi. kes nende peret mäletavad.Mu ema töötas ka Võnnu keskkoolis ja seal vanemad õpetajad teadsid veel sannamehi. Võndu läks mu vanaisa Johan Sannamehe vend Jaan sannamees kusagil 1916 aasta paiku. temaga läks kaasa ka isa Rein sannamees. Jaanil oli poeg Kalju( suri mõni aasta tagasi), poeg Rein, kes elab siiani Narvas ja tütar Asta Märtson, kes ka hiljuti suri. Juhan sannamees , kellele sa vihjad oma kirjas ja kes abiellus Amalie Zeigeriga oli ikka väga kaugelt sugulane. Mina olen nii aru saanud, et ta elas küll Kriimanis, seejärel Arulas Rahil ,kus sündisid ka lapsed ning pärast tuli Tartusse. teine naine oli tal vist Sohvi aga ega ma seda liini eriti täpselt uurinud ole.
Tegelikult oleks mul sulle veel üks küsimus. Sa tunned seda ajaloo asja päris põhjalikult , äkki oskad mulle selgitada, millal Sannamehed Madsale asusid. Ma tean niipalju - mitmel pool, nekrutite nimekirjades, vallaliikmete nimekirjades on kirjas, et Hindriku pere saabus Palupera vallast Arulasse 1861. aastal. Aga samas on mu vana-vanaisa Reinu sünnikohaks juba 1839.a. märgitud Madsa, (vanem õde Katri sündis 1835. aastal küll Tsoorul). Samas oleks loogiline, et Hindrik, kes suri 1850.a. elas siiski ka Madsal, sest talu nimetati Madsa Hindriku taluks.
Ehk tead Arula tundjana ka seda , millal talusid päriseks ostma hakati?
Tervitades Tiina
Liikumine Palupera ja Arula vahel 1861. aastal ei olnud nö. füüsiline liikumine, toimus mõisate maade ümberjagamine. 10. hingeloendi järgi vahetas mõisat mitukümmend talupoega. Loe sellest ka http://www.rennenkampff.de/inhalt/guete ... chnis.html leheküljelt 25, lause, mis hakkab: "Dieser theilte den Gute Palloper zu:...". St. varem tervikuna Arulas olnud Tsorrost jäi osa (Hofslage Awwinel) Palupera alla, sestap nimetataksegi seda hiljem "Awinel Zorro").
Muudele küsimustele rohkem vastata ei oska kui juba kirjas, ilmselt on sul ka õigus Kalju jms asjus, kuna suuline pärimus on alati targem kui millegi kirjapandu tõlgendamine.
"19. sajandil toimus talumaade kruntimine ning algas talude päriseks ostmine. Vana-Otepää mõisa osas osteti esimesed talukohad päriseks 1876. aastal (14 talu), aktiivseteks talude ostmise aastad olid hiljem 1885 (12 talu) ja 1892 (16 talu). Viimased talud omastati Vana-Otepääl 1916.aastal." - ma arvan, et see kehtib laias laastus ka Arula kohta.
Muudele küsimustele rohkem vastata ei oska kui juba kirjas, ilmselt on sul ka õigus Kalju jms asjus, kuna suuline pärimus on alati targem kui millegi kirjapandu tõlgendamine.
"19. sajandil toimus talumaade kruntimine ning algas talude päriseks ostmine. Vana-Otepää mõisa osas osteti esimesed talukohad päriseks 1876. aastal (14 talu), aktiivseteks talude ostmise aastad olid hiljem 1885 (12 talu) ja 1892 (16 talu). Viimased talud omastati Vana-Otepääl 1916.aastal." - ma arvan, et see kehtib laias laastus ka Arula kohta.