Loss, õigeusklikud

Vasta
Raivo Seppo
Postitusi: 141
Liitunud: Reede 19. August 2005, 18:44:08
Status: Eemal

Loss, õigeusklikud

Postitus Postitas Raivo Seppo »

Aasta 1805. Arvatavasti sel aastal, kui ei valeta revisjon, saabub Tartusse keegi Andrese Peeter (Peeter Andrese poeg). 1816 on tal perekond kolme lapsega, kõik õigeusklikud. Nimeks antakse Loss. Kas on tulnud ette Peeter Loss, naine Marta, poeg Jaan? Nimed võivad olla rööpselt tarvitusel, õigeusklikel mõistagi venepäraselt, ehk siis Peeter/Pjotr, Jaan/Ivan ning vist lapsena surnud Timofei, kelle eestilik vorm Timu siinkohal jääb hüpoteetiliseks. Ivani naine Marfa Semjonova/Siimoni Marta võib vähemalt luterliku nimelevi põhjal pärineda Lõuna-Tartumaalt. Ortodoksi nimekombinatsioon seevastu on tavaline. Ühes revisjonikirjes pärast Peetri surma viidatakse Kulknale. Probleem on aga, et ei Tartu vanemas ortodoksimeetrikas, Uspenski omas, ega Kulknas (Kolpino) ei ole perest märkmeid, alustades Ivani võimalikust sünnist 1817 (ta puudub 1816. revisjonis) ega vanemate abielust. Palju hiljem jõuab poeg Semjon tõesti Setumaale ja on üht järglasliini pidi kindlakstehtav.
tilulilu
Postitusi: 431
Liitunud: Pühapäev 09. Jaanuar 2011, 21:38:01
Status: Eemal

Re: Loss, õigeusklikud

Postitus Postitas tilulilu »

Äkki on tegemist Kulkna (Kulpna) karjamõisaga http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form ... 4v=Y&of=tb" onclick="window.open(this.href);return false;

Airi
Raivo Seppo
Postitusi: 141
Liitunud: Reede 19. August 2005, 18:44:08
Status: Eemal

Re: Loss, õigeusklikud

Postitus Postitas Raivo Seppo »

Aitäh, vene keeles on tõesti kumbki Kolpino, nii Tartu- kui Setumaal. Kriimani 1811 siiski Andrese Peetrit ei sisalda. Üks võimalik kasulaps Peeter oli teatud ajal ära jooksnud, kuid isanimi puudub ja ühendada otsitavaga ei või. Ka ei lahenda viibimine Kulpnas asjaolu, et puuduvad kiriklikud kanded Tartus. Võnnu ÕK piiraastaks maalitud "1812" on täiuslikult eksitav, ehk keegi on aastal 1812 kribanud mingi Saagas olematu dokumendi, kui tegelikult algavad kirikuraamatud alles 1846.
Vasta

Mine “Tartu linn”