Perekonnaajaloo foorum

Kas keegi teab, millise mõisa alla võis kuuluda Rohusi saar?
Tahaks hingeloendist sealsete elanike kohta midagi leida, aga ei tea, kust otsida.

EW katastrikaardil on Rohusi saar märgitud nii:
Rohusaar
(Valkla mõis)
(Kodasoo M.j.)

Kirikuraamatuis on ta ka märgitud Valkla alla, aga hingeloendis Valkla mõisa alt Rohusi saart ei leia.
Mida see Kodasoo M.j. tähendab? Peaksin hoopis Kodasoo mõisa alt otsima?

Mida M.j. tähendab, ei tea. Nagu pildil näha, on sama märkus ka teise saare juures. Erinevatel kaartidel on saarel erinev nimekuju - Rohusaar, Rohosare, Rohusar.

Aitäh.
Seni otsisin Valkla alt, aga võibolla tõesti leian hoopis Kodasoo alt selle saare.

Huvitaval kombel ei leia Rohusi saare peresid ei Valkla ega Kodasoo alt.
Kas on võimalik, et selle saare inimesed jäi loendamata?

Rohusi ehk Rousi ehk Rohusaar on saar Kolga lahes Jõelähtme vallas Harju maakonnas. Rohusi saar on eraomandis 1998. aastast, mil selle ostis Tiit Vähi firma OÜ Merilaine.
(wikipedia eesti)

äkki kuulub kuhugi harjumaa alla?sest näiteks aegna saar kuulub ju tallinna alla.

fossiil kirjutas:Huvitaval kombel ei leia Rohusi saare peresid ei Valkla ega Kodasoo alt.
Kas on võimalik, et selle saare inimesed jäi loendamata?

Võimalik, et jäid ka loendamatta Neid saari müüsid mõned mõisinikud tihedamini kui talupoeg sokke vahetas.
Aga kas mitte polnud saarerahvas n.n. vabad talupojad? ning hingerevisionid rohkem mõisa teema, et makse küsida?
Kas muidu Rammu revisionid leidsid? Käis seegi saar kord ühe, kord teise mõisa alla. Vaata igaks juhuks veel ka Harju-Jaani üle.

Hea küsimus Rammu saare kohta. Ei ole taibanud otsida. Võibolla ei leiakski, kui otsima hakkaks.
Kas vabasid mehi ei loendatudki?

Aga ma otsin siis igaks juhuks Harju-Jaanist ka...

Mulle jäi siin silma - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,843,442,0" onclick="window.open(this.href);return false; - äkki on abiks?

Terv.Inga

Suur aitäh.
Loodetavasti on abiks.

Siin on veel Rohusi saare rahvast- http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 057,1057,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Kusjuures vaatasin ka vilksamisi hingerevisjonidest - mida pole,seda pole.Kui sa vaatad hoolega seda esimest linki,mis ma saatsin,siis täpsemal vaatlusel selgub,et Jaan Lambuti järgi ongi kirjutatud Tõnno ja Liso p. pri Ongi vöimalik,et priimehed olid maksust vabastatud ja neid töesti ei pandudki hingerevisjoni kirja.

Terv.Inga

Jah, nii Lambotid kui Klamaspakid olid priid kõik.
Aitäh selle teise lingi eest. Sellest selgub, et Klamaspaki pere on Rohusile hiljem kolinud, eelmises personaalraamatus neid Rohusi rahva hulgas ei paistnud. See on oluline teave ja aitab mind ehk tõele pisut lähemale.
Tegelikult tahaksin kõige enam leida infot selle kohta, kas 18. sajandi lõpus peale Lambotite veel mõni pere saarel elas, aga ei oska enam mitte kuskilt otsida.

No sel juhul,kuna neid hingerevisjonides kirjas ei ole - 18.sajandit peaks siis vaatama vakuraamatutest ... mis ilmselt ei ole teab,mis lihtne ülesanne. Seniks pead leppima kõige esimese personaalraamatu sissekandega - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,936,379,0" onclick="window.open(this.href);return false; - siit vöib peaaegu oletada,et kuna sissekanded algavad 1824.aastaga ja selle koha pealt on kriips üle veetud,siis tekib julge mõte,et kas seal 1824.aastal üldse kedagi elas,et võiks peaaegu oletada,et Lambotid kolisid sinna 1824. ja 1827.aastate vahepealsel ajal. Samas aga kuulus perekonda Tio,Rohhose Jani lesk,kes 1827.aastal 82-aastaselt teise ilma on läinud.Kus see Rohhose Jaan siis ikka mujal elas,kui saarel? Olemasoleva info põhjal võib oletada,et peale Lambotite 18.saj lõpus teisi ei olnud.
Klamaspakid on jah hiljem sinna läinud,ilmselt siis Pedassaarest,esimeses pers.raamatus on nad siin kirjas - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,485,362,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Terv.Inga

Ilmselt siis Jaan oligi esimene Rohusi saare elanik. Koos oma naise Tiiuga. Suur-suur-suur aitäh selle leiu eest, see aitab edasi otsida.

Jaan on elanud saarel juba 18.-19- sajandi vahetusel, sest minu esiisa Toomas Lilleberg on võtnud endale sajandi algul naiseks Mari, kelle isanimeks on küll kirjutatud Jüri Rohusi saarelt, kuid siinkohal arvan, et kirikhärra on näpuvääratuse teinud, sest leerilaste seas on Jaani poeg Tõnu ja Jaani tütar Mari, kuid ühtegi Rohusi Jüri last leerilaste nimekirjas ei ole (Kuusalu esimene meetrika).

Klamaspakkide kohta arvan, et nii Pedassaarde kui Rohusile läksid nad Rammu saarelt, kust nende suguvõsa alguse sai (ja neid jäi Rammu saarele ka veel terve hulk elama).

Miks 1824. aasta koha peal kriips on - võimalik, et Tõnu abielludes esialgu näiteks koduväiks läks, aga mingil hetkel kodusaarele tagasi kolis. See on praegu muidugi ainult oletus.

Vaatsin Genisse ja seal on ka see perekond kirjas.Kui sa juhuslikult ise ei ole nende profiilide haldaja,siis tasuks selle haldajaga igal juhul kontakti võtta,sest seal on Rohusi Jaani isaks märgitud Jaak ja emaks Liisu - kas ka nemad Rohusil elasid - minul pole infi,aga kusagilt peab see profiilide haldaja selle infi saanud olema.Oleks huvitav teada,kust?

Tänu sinu pandud lingile sain kätte Jaan Lamboti umbmäärase sünniaja ja sellest oli selge, et ta saab olla ainult Rammu saare Jaak Lamboti poeg, sest rohkem Lamboteid tollal seal lihtsalt ei elanudki. Siiski vaatasin saaga üle ja sealt ma ta leidsingi:

Saaga EAA.1212.2.1:119?649,1745,558,237,0

Niisiis kandsin eile oma leiu Genisse ka.

Aga kui arvasin, et Tiiu päritolu on nüüd juba lihtne leida, siis eksisin sügavalt - Jõelähtme meetrikast nende abiellumise aega ei leia, järelikult oli Tiiu kuskilt mujalt kihelkonnast, oletatavalt Kuusalu. Kuusalu meetrika aga nii kaugesse aega kahjuks ei ulatu, nii et Tiiust ma edasi ilmselt ei saagi.
Aga seegi on juba suur leid: sain teada, et Jaak Lambot on mu esiisa nii ema kui isa poolt.

Lõpp hea,kõik hea! Aamen! Ja Jaagu sünniaasta,oli vist 1702 - see on juba päris hea,avaldab muljet!
Mul on siiralt hea meel,et sain natukegi abiks olla.

Terv.Inga

Sinust oli lausa suur abi. Seega veelkord - aitäh!

Viskasin ka korra pilgu genisse ning leidsin sellise info: http://www.geni.com/people/Jaak-Lambot/ ... 5618291924" onclick="window.open(this.href);return false;
Rammu Jaak, elas Rammu saarel (alates 1717.a.)

Surmakanne: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,523,614,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Rammu saare Jaak Rammu saarelt, 48 aastat vana ja tema poeg Hans - 14. Nad mõlemad uppusid 16. okt. meres. Siis kui see mees koos pojaga 15-ndal sama kuu päeval Kaberneemele sõitis, sest et ta oma haigele naisele rohtu tahtis viia, sõitis ta 16-ndal sama kuu päeval uuesti Kaberneemelt ära ja kui nad juba rohkem kui poolel teel ja täies purjetamises olid, viskas äkitselt tõusnud tormituul paadi ümber ja nad mõlemad uppusid, ning nad leiti kolm päeva hiljem ühel väikesel laiul 2 versta Rammu saarest rannas sellesamma ümberkeeratud paadi juurest surnult; olgu Issand Jeesus nende vaestele hingedele armuline.

Ning tegemist siis minu "Jaak Lambot is your 6th great grandfather"

Jah, see info on minul ka olemas Rammu Jaagu kohta.

Küll aga ajab mind segadusse, et Genis on Jaagu poja Jaani (seal kirjutatud Jahn) kohta sootuks teised andmed kui mina leidnud olen. Ma ei tea, kas see Rohusi Jaan võib siis olla äkki juba Jaagu poja Jaani poeg Jaan või mis?
Kui minu leitud Rohusi Jaan peaks olema Jaagu poeg (sünd 28.02.1848), siis peaksid tal olema tütar Mari ja poeg Tõnu. Seal aga on temal hoopis poeg Jaan.
Mõtlesin siis, et äkki minu leitud Rohusi Jaan on Jaagu poja Jaani poeg, aga seepeale läks asi õite hapuks kätte, sest Geni järgi siirdus too Jaan Läänemaale, Rohusi aga ei ole teps mitte Läänemaa.
Kes see Rohusi Jaan siis oli, kui tema poeg oli Tõnu Lambot??? Ajab täitsa ajud sassi!

Tegelikult oleks kaval vist Jaak Lamboti kõikide poegade pojad üle kontrollida, Rohusi Jaan võib olla hoopis mõni tema pojapoegadest...

Ja mulle muide ütleb Geni sama lause: Jaak Lambot is your 6th great grandfather.

Nüüd on mul selle Rohusi Jaaniga tõeline loogikaülesanne lahendada.
Leidsin Saagast tema surmaaja: 18.veebr.1805. 62-aastane.
Selle järgi peaks Jaan olema sündinud 1842-43. aastal.
Jõelähtme meetrika aga annab Jaak Lamboti poja Jaani sünniajaks 28.veebr. 1848.
Geni andmete kohaselt oli Jaan Lambotil naiseks Ann, Klaus Klamaspaki poeg, Rohusi Jaani lesk aga Kuusalu personaalraamatu järgi oli Tiiu.
Samuti on Geni andmetes Jaan Lamboti pojaks ainult Jaan, kes Läänemaale kolis. Kuusalu meetrika mainib aga hoopis Tõnu ja Mari Rohusi Jaani lastena.
Jaan Lamboti abiellumiskannet mul pole seni õnnestunud leida (kui uskuda Geni andmeid, siis peaks see Jõelähtme meetrikast leitav olema, sest abiellusid ju samal saarel sündinud inimesed)

On kellelgi ideid, kuidas see mõistatus lahendada?

No Geni ei ole teadagi mingi tõekuulutaja. Mina küsiks Geni andmete sisestajalt tema andmete algallikat, siis hakkaks alles mingeid järeldusi tegema.

Jah, ma tean, et Genis on palju laest kitkutud materjali, aga see andmete sisestaja on minu silmis suht usaldusväärne ja teiseks abiellusid pooles Lambotid ja Klamaspakid omavahel, nii et see tundub üsna usutav.
Ja isegi kui Genist leitu kõrvale jätta (Jaanil võis olla ju ka mitu naist - esteks see Ann, kes näteks ära suura võis ja siis pärast võttis Jaan naiseks Tiiu, kellega sai tõnu ja Mari), on lahknevus Jaani vanuses - Jõelähtme meetrika järgi sünd. Jaan 1748, Kuusalu meetrika järgi aga 1742. Minu peamine mõistatamispunkt on: kas need on üks ja sama Jaan ja Jaani vanusega on Kuusalu õpetaja eksinud või on ikkagi kaks Jaani (kui on kaks Jaani, siis kust pärines Rohusi Jaan, kui ta poeg oli Tõnu Lambot???)

HelleMai, näib, et Sul on siiski õigus - Genist ei tasu end liialt eksitada lasta.
Tuulasin Jõelähtme meetrika sobilikud aastad läbi - ei Jaani abiellumist Anniga, ei ainsatki nende järeltulijat ega ka Anni surmaaega. On liialt väheusutav, et nii Jaan kui Ann enne abiellumist kuskile teise kihelkonda rändasid ja end siis mõne teise kiriku all paari panna lasksid. Seda enam, kui enam-vähem samas vanuses Jaan siiski samas kihelkonnas välja ilmub, hoopis teise naise ja lastega.
Palju usutavam on,et kirikuõpetaja on Jaani vanuse tema surred mõne aastaga nihkesse kirjutanud, seda enam, et tegu oli teise kiriku alt tulnud inimesega, kelle täpset sünniaega ta ilmselt ei vaevunud kõrvalkihelkonna kirikuõpetajalt küsima ega üle kontrollima.

Ma julgen siia niipalju sõna sekka öelda,et mis puudutab Kuusalu kiriku ja kihelkonna materjale,siis on vanused mõnes kohas üsna julgelt nihkes,eriti hingeloendite ja personaal-ning meetrikaraamatute vahel.Seda ei ole märganud mitte üksi mina,vaid kõik uurijad,kellel Kuusalu asjadega tegemist on olnud.Hingerevisjonide vanuseid on sageli arvutatud ilmselt vaid teatud arvu aastate juurdeliitmisega eelmise ja järgmise revisjoni vahel,keegi pole võrrelnud midagi meetrikatega.Kui algusest peale on viga sees,siis läheb see revisjon-revisjonilt edasi.
Ma ise olen pidanud meetrikast leitud andmeid täpsematena,kui võimalik(kahjuks on Kuusalu meetrikates tänu tulekahjudele kiriklas "augud sees"),kahjuks sageli on aga hingerevisjonist leitud vanus ainuke,mis olemas on.
Kusjuures,vigu on sees ka meetrikates - kui on olemas nii sünni- kui ka ja surmakanded,siis on võimalik,et vanus surres ikkagi päris täpselt ei vasta tegelikkusele.Kui viga on üle viie aasta,siis maksab ettevaatlik olla ja otsida lisaallikaid.
Jäin pikalt lobisema ...
Terv.Inga

Ma olen hakanud nüüd juba kahtlema Kuusalu meetrikas leitavate andmete täpsuses.
See, et Rohusi Jaani tütre Mari isanimeks oli kirjutatud Rohhose Jüri, võis ju juhuslik näpukas olla, kuid nüüd avastasin, et kui Kuusalu surmameetrikat uskuda, siis on Rohusi saarel lausa kolm Tõnu elanud: Tõnu Lambot Jaani p. (personaalraamatutele tuginedes), Tõnu Jakobson, kelle tütred Anu ja Liisu surid 1814. aastal ja Tõnu Juhhanson, kelle poeg Jaak suri 1816 aastal.
Miskipärast on mul kolme erineva Tõnu olemasolusse suht raske uskuda.

Ma vist kummutasin nüüd kogemata ühe legendi.
Kussu, sind kui Jaak Lamboti järeltulijat võib see huvitada.

Nimelt legendi järgi olla Rammu saare asutaja Klaus Klamaspak põgenenud Lõuna-Soomest koos oma vanaemaga ja maabunud Prangli saarele, aga kui Prangli mehed maapaost 1716. aastal kodudesse tagasi tulid, olid nad säält võõraid avastades nende elukoha (ühe jutu järgi Keiseri, teise järgi Poonti sauna) põlema pannud. Vanaema põlenud sisse koos dokumentidega, Klaus saanud põgenema ja sättind end sisse Rammu saarel. 1717. aastal kutsunud ta endale kalastussulaseks Jaak Lamboti oma kodukandist.

Jaak Lamboti naise Liisu päritolu otsides sõelusin välja kolm sobivas ajavahemikus abiellunud paari Jaak-Liisu, kelledest ühe - 1731. aastal abiellusnud Nigola Jaagu ja Idlase Hansu tütre Liisu Pranglist - jätsin kohe välja, sest siin näis tegu olevat Prangli peremehe pojaga. Seega näis klappivat Sibbi talu sulane Jaak Kostirannast, kes abiellus Sibbi Tõnu tütre Liisuga.
Nigola talu juurde aga kirjutasin, et Nigola Jaagu ja tema naise jäljed kaovad Pranglilt, seega ilmselt nad läksid saarelt ära. Kuhu, ei õnnestu leida.
Samamoodi olid kadunud Idlase Klausi ja tema naise Triinu jäljed... kuni need tulid välja Rammu saarelt. Tollal, kui ma selle leidsin, olin pisut üllatunud, kuid kuna ma tookord Rammu saare asukaid ei teadnud uurida, siis kirjutasin endale lihtsalt välja, et Idlase Klausi edasine saatus on Rammu saare all. Ja arvasin, et tegu on kahe erineva Klausiga, sest esiteks pidasin Klausi Idlase Hansu pojaks, teiseks oli mul info, et Klaus Klamaspak sattus Rammule 1716. või 1717. aasta kandis, kui pranglilased kodudesse tagasi pöördusid. Idlase Klaus on aga Pranglil elanud veel 1731. aastal. Kuna Pranglil rohkem Klause ei paistnud olevat, siis on ilmselge, et leeris käinud Miku Hansu sulane Klaus, kes 1728. aastal Jõesuust pärit Triinuga abiellus, oli seesama hilisem Idlase Klaus, kes Rammule elama läks.

Nüüd aga hakkasin Nigola Jaagu jälgi lähemalt ajama ja... avastasin, et leerilaste nimekirjades ei ole ühtegi Nigola Jaaku. See võib tähendada, et Jaak oli abielludes juba nii vana mees, et on leeris käinud enne 1714. aastat. Aga samahästi võib see tähendada seda,et ta on leeris käinud mõne muu talu sulase või poisina. Pealegi kui Jaak oleks olnud vana Kalja Nigola poeg, oleks ilmselt kirjutatud siiski "Kalja Jaak" või "Jaak, Kalja Nigola poeg", noore Nigola pojaks on ta aga liiga vana, sest noor Nigolas oli sündinud ca 1696 ja abiellunud 1722. Ja rohkem Nigolaid, kelle poeg olla, Prangli saarel ei olnudki. Järeldus: Nigola Jaak elas noore Nigola talus, kuid ei olnud kummagi Nigola poeg. Kes ta siis oli ja kuhu oma naise Liisuga läks?
Leerinimekirjades on päris mitu Jaaku, kes on kellegi sulaseks. Pranglist on sellal ainult üks Jaak, kelle päritolu jääb teadmata: "Wabbat.Toma Maddikse pois", leeritatud 1723. aastal.
On suht suur võimalus, et seesama Jaak läkski hiljem Nigola tallu. Kas saunikuks vms. Ja abiellus Nigola Jaagu nime all Idlase Hansu tütre Liisuga. Aga kuhu nad siis ikkagi Pranglilt kadusid???
Üsna korraga ilmuvad Rammul välja Klaus Klamaspak oma naise Triinuga ja Jaak Lambot oma naise Liisuga. Üks on elanud Idlase Hansu surma järel Idlase talus, teine on siis ilmselt seesama Jaak, kes Idlase Hansu tütre Liisu naiseks võttis.

Seega ei teagi me üldse, kust Jaak Lambot TEGELIKULT pärit oli. Igatahes 1717. aastal Klaus teda endale kalastussulaseks ei kutsunud, sest ta oli ise ühes Prangli talus sulane. Ja kui Jaak ka tõesti 1717. aastal Soomest tuli, siis mitte Rammule, vaid hoopis Pranglile.
Teiseks ei kinnitanud Klaus oma kanda 1716-1717. aastal Rammu saarel, vaid palju hiljem - peale 1731. aastat. Prangli mehed ei ajanud mitte võõrast poissi minema, vaid võtsid ta talusulaseks. Niisamuti ei ole Jaak ilmselt Klausi sulane kunagi olnudki, vaid alustas Pranglil sulasena, kuid Rammule läks juba peremeheks ja nagu selgub - priimehena takkapihta.