Perekonnaajaloo foorum

tahtsin uurida, kui "sügavale" on suudetud oma esiisade jälgi ajada - siis varaseimad andmed. kuidas sinnamaani jõuti?

mul endal on senini ilmselt "harju keskmine" - ca 1780, kuhumaani Saagas saadaolevad kirikuraamatud ulatuvad. andmeid on ehk ka varasemast ajast, ent perenimede puudumise tõttu ühendamine keeruline, et mitte öelda hüpoteetiline.

"Harju keskmine" peaks olema 1700 algus. Algavad hingerevisjonid 1782 ja seal olevad vanemad inimesed on sündinud 1700 alguses.

nojah aga kuivõrd perenimesid ei ole ning talude vahel käib vilgas liikumine ... siis kuidas sa ühendad?

passer urbanus kirjutas:nojah aga kuivõrd perenimesid ei ole ning talude vahel käib vilgas liikumine ... siis kuidas sa ühendad?

Linnavarblane?!
Perekonnanimede puudumine pole probleem. Ühendamine käib revisioni andmete võrdlemise teel hilisematega
Ehk 1782 HR võrdled 1795ga edasi 1811, 1816 ja vaherevisionis 1826 või/ ja 1834 aasta revisionis peaks juba perekonnanimed taha tulema. Tegelikult uurimine käib vist ikkagi teistpidi ehk sa uurid mingit nime ja jõuad võrdlemise teel hoopistükkis 1782 aasta revisioni mitte vastupidi.

Üldjuhul on kõik liikumised revisionides märgitud. Kui on kuhugi liikunud siis tuleb sealt ka otsida. Tähelepanelikult peaks igasuguseid märkusi jälgima.

linnavarblane neh (stadtluft macht frei) ja eks ma niipidi olengi liikunud ... minu probleem lihtsalt selles, et 6's, elik siis 1811 on esimene revisjon, mis Karula kohta saadaval meetrikatest olen 17.. lõpust üht-teist välja imenud ... aga ...

Kaagjärve (Karula) mu esmane huvi ... esialgu ... muud piirkonnad hakkavad vaikselt lisanduma. Karulas teen "järelnoppimist". vaikselt muid alasid vaadates näib, et Karula selline hää väike koht kogemuste omandamiseks - põhjusmõtteliselt kõik pered juba "tuttavad" ... 8)

aga ikkagi oleks huvitav teada, kui kaugele on jõutud - kellel on Eestis kõige "sügavam" puu?

passer urbanus kirjutas:linnavarblane neh (stadtluft macht frei) ja eks ma niipidi olengi liikunud ... minu probleem lihtsalt selles, et 6's, elik siis 1811 on esimene revisjon, mis Karula kohta saadaval meetrikatest olen 17.. lõpust üht-teist välja imenud ... aga ...

Kaagjärve (Karula) mu esmane huvi ... esialgu ... muud piirkonnad hakkavad vaikselt lisanduma. Karulas teen "järelnoppimist". vaikselt muid alasid vaadates näib, et Karula selline hää väike koht kogemuste omandamiseks - põhjusmõtteliselt kõik pered juba "tuttavad" ... 8)

aga ikkagi oleks huvitav teada, kui kaugele on jõutud - kellel on Eestis kõige "sügavam" puu?

Nojah! Eks see Põhjasõda tundub selline "unistuste piir" olema, kes suguvõsasid uurivad. Selleks, et oluliselt kaugemale puud saada, peaks olema suguvõsa kuskilt mujalt sisse rännanud või näiteks aadlisoost.

Need, kes talupoegi uurivad ja on jõudnud aega 16... algus või isegi 16 sajand, nagu mõnikord kuulda olnud on, siis kahtlustan, et sellised uurimused rajanevad juba liiga palju oletustel ja spekulatsioonidel, et olla usutavad.

Aga Peter Volkonski või vabalt oma sugupuu kasvatada vanasse heasse bõliinade ja Kiievi suurvürstide aega välja, kuhu eestlaste sugupuud ikkagi üldjuhul ei küüni

Julgen sõna sekka lisada - mul andmebaasis kõige varem sündinud mees on Harjumaalt Kolgakülast Anderspukkide esi-isa on Pucki Jaak,kelle vanuseks 1782.aasta revisjon annab 97 aastat,seega räägime sünniaastast umbes 1685.Pole paha,mis?
Vaadake ise ka - Jõelähtme, Harju-Jaani, Kuusalu, Jüri, Kose, ...; EAA.1864.2.IV-1; 1782 kaader 247

Tervitades Inga

passer urbanus kirjutas: ... minu probleem lihtsalt selles, et 6's, elik siis 1811 on esimene revisjon, mis Karula kohta saadaval meetrikatest olen 17.. lõpust üht-teist välja imenud ... aga ...

Karula kohta koguduseliikmete nimekiri aastast 1777 Saaga EAA.1297.1.82:1

maidu.leever kirjutas:

passer urbanus kirjutas: ... minu probleem lihtsalt selles, et 6's, elik siis 1811 on esimene revisjon, mis Karula kohta saadaval meetrikatest olen 17.. lõpust üht-teist välja imenud ... aga ...

Karula kohta koguduseliikmete nimekiri aastast 1777 Saaga EAA.1297.1.82:1

tänud suured ent ... 1777 aasta koguduseliikmete sidumine 1811 revisjoniga ... minu tehnokraatliku vaate kohaselt kaldub see liigselt hüpoteesia valda ... või on seal muid trikke?

minu vanim tuvastatud kanne on sulane Toffer Radnek (Ratneko) talus:
Saaga EAA.1865.2.21/2:9?1404,1061,945,392,0
kuskilt mujalt selgub, et tegemist on Toffer Carli pojaga - seega muidugi Carl on vanem ...

No minul näiteks on õnnestunud leida üks oma esiemadest, kelle surma aasta on 1763. Selle järgi on vanust tal 84 a. (kui tõepärane, see on muidugi iseasi) aga veits arvutamist ja sünniaastaks tuleks siis 1679 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 8,489,55,0

Minul vanim esiisa sünd. 1659. Surma daatum tal 1731 ja vanuseks märgitud 72a.

Tere kaasfoorumlased!

Peab täiesti paika, et nimeliselt on isikud suhteliselt selgesti jälgitavad selle nn. harju keskmiseni - so. 17. saj. lõppu, 18. saj. algusesse vällja. Oma nelja vanavanema isaliinepidi otse liikudes, olen nendes kõikides jõudnud ajas enamvähem sinnakanti välja. Üks vanimatest nimeliselt kindlalt teada olevatest isikutest on minulgi sündinud 17. sajandi viimase veerandi alguses. Rahulduks selle tulemusega, aga kuna ra. digiteeritud allikad SAAGAs pakuvad minusugusele lihtsurelikule võimaluse vanu materjale vaadelda, küsiks Teilt, lgp. kaasfoorumlased: kui kaugele SAAGA ajas tagasi üldse võimaldab liikuda? Ehk teisisõnu: mis ajast alates eestlastest talupoegi üldse vanades allikates nimeliselt ja süsteemselt hakati üles tähendama? Kas taani/rootsi-aegsed allikad võimaldavad talupoegade nimelist jälgimist? (või keskenduvad need allikad põhijoones majandusaruannetele, mõisa maade suuruse, külades olevate talude arvu ja üldise hingede arvu loetlemisele?).
Üks võimalus talupoegade nimeliseks jälgimiseks on kahtlematta tollaste kohtuprotokollide uurimine - sealt leitav inf on aga mõistagi liiga lünklik, et selle põhjal miskit kindlasuunalist ja järjepidavat sugupuuahelat üles ehitada. Arvatavasti on selleski erandeid, sest mõni kohtuprotokollis mainitav talupoeg võib oma iseäraliku nime ja elukoha poolest olla vägagi selgelt/üksikasjalikult üles märgitud, ja tema järeltulijad elavad samas piirkonnas sajandeid; mistõttu selline killuke hirmkaugest taani/rootsi ajast võib mõnele uurijale olla õnnelik leid.
Seega, kui kauget aega SAAGA võimaldab talupoegade nimede osas üldse jälgida (st. näiteks taani/rootsi ajas)?

Tänan!

Rõuges on võimalik üsna kaugele jõuda. Tublid pastorid ja raamatud hästi säilinud. Endal varaseim kirje 1625-1640. See on küll oletuslik, et Peetri isa Juhhan oli poja sündides 20 kuni 35 aastat vana.

mul naise sugulaste käest pärit paberites väidetakse, et nende suguvõsas on vanimad andmed pärit Rootsi arhiividest - saan aru, et siis Rootsi aegsed tähendused on sinna toimetatud. Kas kellelgi sellega kokkupuudet?

edit: siis need andmed olid 1600 esimesest poolest / keskelt ...

Tere!

Tundub jah, et Vana-Liivimaa alla kuulunud Eesti osast on rootsiaegset infi rohkem leida, kui Põhja-Eesti kohta käivat. SAAGA poolt Virumaa kohta pakutav teave vist rootsiaega ei ulatu; midagi oli küll vakuraamatute alateemas - kuid see on jupp siit, teine sealt. Ei ole seni märganud, et SAAGAs oleks leida rootsiaegset teavet Haljala ja Palmse mõisa rannakülade kohta. Olen selles asjas kaunis nõutu, võibolla soovin võimatut: so., et selle piirkonna kohta tegelikkuses puuduvad ehk süsteemsed kirjalikud andmed täiesti (rootsi ajast) ? Enesel puudub kompetents - ehk teab mõni targem perekonnaajaloo foorumi liige öelda, mida ja millises ulatuses rootsiaegset teavet Virumaa külade kohta üldse leiab? (st. SAAGA kaudu otsides).

Tänan.

See sõltub väga asukohast ja eriti vanemate personaalraamatute olemasolust ja loetavusest. Päris suures osast Lõuna-Eestist pole küll mingi probleem leida esivanemaid, kelle (oletatav) sünniaasta jääb 1650 kanti.
Omal lugesin varasemaid kui 1700 kokku parajasti 40, vähemalt oletatav sünniaasta on teada umbes kümnekonnal, kas personaalraamatusse märgitud vanuse või surma kirje järgi.
Eriti õnnelik võib veel siis olla, kui on vanu raamatuid, aga kogudus või mõis on üsna väike

Aga tahaks ju AHVIDENI välja jõuda!?

põmst võib ju algusesse kirja panna, et Aadam ja Eeva ja hakata sealt edasi nikerdama

avagula kirjutas:põmst võib ju algusesse kirja panna, et Aadam ja Eeva ja hakata sealt edasi nikerdama

mhmhh - vaata, kas klõpsab kokku:

http://www.geni.com/family-tree/index/6 ... 0169444782

http://www.geni.com/family-tree/index/6 ... 4114866604

too tundub paremb olema>
http://www.geni.com/family-tree/index/6 ... 4832531178

Kui tõsiselt rääkida, siis piirkond seab ikka oma piirangud, oma näitel:
- Harju-Madise khk, alla 1720 naljalt ei lähe, üksikuid leiab
- Otepää khk, kaudselt võimalik leida isikuid, kes on sündinud 1650 ja hiljem
- Tarvastu khk, sama
- Helme khk, alla 1750 on juba üsna mitteusaldatav, kuna vanemaid personaalraamatuid pole ja hingeloendites on 1816 lünk sees, aga on üksikuid tegelasi kuskil 1720 kanti kah
- Karksi khk, samuti kuskil 1750 on piir
- Halliste khk, sama
- Kanepi khk, kuskil 1720 on kaudselt kättesaadav
- Rõngu khk, sama
- Sangaste khk, sama, aga pluss veel üks õnnetu lünk kirikuraamatutes, mis asja rikub

Seega minu ca 40 vanemat kui 1700 on kõik Otepää ja Tarvastu kihelkonnast. Muidugi on lihtsam majandada väiksemate mõisatega, näiteks Tarvastu lossi, Helme mõisa või Padise ümbrusega tegeledes hakkas silma, et on ikka vahet küll, kas mõisas on üle 200 või kuni 50 talu.
Ja lõpuks taandub see asi ikkagi juba ahvide ja aadama-eeva kanti välja. Kui sa suudad mingis mõisas tagasi minna aastasse 1650, siis ei avasta sa muud, kui et sealt pärit rahvast on pool sulle veresugulased ja pea kõik ülejäänud hõimlased... See, et sa mujalt seda ei avasta, on puhtalt infopuuduse küsimus.

avagula kirjutas: Seega minu ca 40 vanemat kui 1700 on kõik Otepää ja Tarvastu kihelkonnast. Muidugi on lihtsam majandada väiksemate mõisatega, näiteks Tarvastu lossi, Helme mõisa või Padise ümbrusega tegeledes hakkas silma, et on ikka vahet küll, kas mõisas on üle 200 või kuni 50 talu.
Ja lõpuks taandub see asi ikkagi juba ahvide ja aadama-eeva kanti välja. Kui sa suudad mingis mõisas tagasi minna aastasse 1650, siis ei avasta sa muud, kui et sealt pärit rahvast on pool sulle veresugulased ja pea kõik ülejäänud hõimlased... See, et sa mujalt seda ei avasta, on puhtalt infopuuduse küsimus.

Noh jah Kong Fu Zi´l on kõige kaugemale uuritud sugupuu vististi. Ma ei teagi mitu tuhat aastat e.m.a. ta läks. Väidetavalt oli ka indiaanlastel ülikutel suhteliselt hästi uuritud sugupuud, paraku on nendest raske tänapäevani leida kedagi. Sest andmeid vahepealsel ajal kuskilt võtta pole. DNA ei anna ka midagi, siis peaks kõik sealsed matmiskohad läbi kammima, et leida põlvkond põlvkonna haaval oma esivanemad ülesse, aga templites uurituga on ikka raske kokku viia.

Minul ka harju keskmine. OVanimad, ise välja peilitud andmed 1782a revisjoni või/ja 1787-1789 alustatud personaalraamatu järgi.

avagula kirjutas:See sõltub väga asukohast ja eriti vanemate personaalraamatute olemasolust ja loetavusest. Päris suures osast Lõuna-Eestist pole küll mingi probleem leida esivanemaid, kelle (oletatav) sünniaasta jääb 1650 kanti.

Tõesti oleneb see väga piirkonnast. Kusjuures mina tõstaksin esile just Põhja-Eesti, kus 1716. a inkvitsioonist olen leidnud mitu oma esiema, kes olid tollal kuni 78-aastased, seega sünniaasta 1638.

Need kaugemad maarevisjonide põhjal koostatud "sugupuud" on üldiselt üsna väikese tõenäosusega. Tahtmine on ju kõigil uurida nii kaugele, kui saab, kuid tõestatud andmeid kirikuraamatute algusest palju üle 50 aasta varem on praktiliselt võimatu leida, väga õnnejuhus võib küll olla. See, kas isegi 5, rääkimata siis 30 või 50 aastat varem sama lisanimega talus olnud peremees oli hilisema isa või vanaisa, on kõige lihtsam oletus. Ta võis olla onu, äi, tädimees, naabrimees või lausa päris võõras.

18. sajandi alguse rahvaarv oli 13. sajandi tasemel, järelikult oli liikumine väga suur ning otsiti paremaid elutingimusi. Pole mingit mõtet segada talu ajalugu ning genealoogiat. Viimane on maarevisjonide põhjal võimalik ainult oletustena, mida ei maksa sugupuusse kirja panna, vaid võib tekstis kusagil selgitada. Seda, kas Mäe Madise Jaan oli Madise poeg, pole sugugi kindel väita. Vaid Virumaal, kus talunimed ei olnud kinnistunud pikka aega ning kasutati Juhani Jüri Madise nimekuju, kus tõepoolest Madis oli Jüri poeg ja Juhani pojapoeg.

No see ongi nii, et on olemas uurija jaoks 'õnnelikud' ja 'õnnetud' piirkonnad. Minu jaoks on kõige paremateks olnud Otepää ja Tarvastu ning kõige viletsamateks Sangaste ja Helme. Sangastes on nimelt meetrikas üks päratu auk, kuhu kaovad praktiliselt kõikide liinide abiellumised ja sünnid ning Helmes on puudu varasemad personaalraamatud, samuti on auk hingeloendites, mis teeb tagasijälitamise kaunis raskeks.