Isanimed

[mihkel]

Tere voorum!

Võib olla, et siit juba teemadest läbi käinu sihuke küsimus, esmapilgul mulle aga ette ei sattunud otsimisel.

Tekkis mul nihuke küsimus isanimede kohta. Kuida pandi isanimed neile, kelle kohta ei ollut teada isa nime.
1816. aasta saksakeelsest revisjonist on kohati näha, et isanime asemele on kirjutet "uneheliche Geburt" ehk maakeeli "abieluväline sünd", ega pole üritet leiutada mingit isanime. Vene ehk õigeusu kirikuraamatutes pole ma palju sonkinud, aga seal pole mul ette tulnud sedasarnast, kõik on Petrovitšid ja Ivanovitšid vai miskit sarnast.

Olen kuulnud sellist õigeusu kiriku lugu, et hüljatud väikelastele olvat pandud leiupäeva pühaku eesnimi ja ristiva preestri isanimi. Ehk oskab keegi teadja seda teemat valgustada?

Teemat laiendades, võiks minna natukse põhjapoole ja meite naabrite isanimed ka vanast ajast siia juure kallata. Skandinaavlastel meeldis vanasti Haraldi pojale lisanimeks anda Haraldson. Mind huvitab kuida tehti siis, kui ei old teada lapse isa nime? Kas anti ema nimi liignimeks? Mis tehti siis kui pold teada ei isa ega ema nimi?

Islandlased vist kasutavad tänapäevani isanimesid liignimedena. Kuida teevad nad kui ei ole teada kummagi lapsevanema nimi?

[Katsa]

Kui isa ei olnud teada, siis kasutati ema nime kujul "Jüri Mari poeg Kesiganes". Olen kohanud ka varianti, et isanimena läheb käibele kasuisa nimi (ema hilisema abielu järgi). Ja varianti leidlapse puhul üldse ilma vanemate nimeta, lihtsalt täiendiga "Findling".

[maidu.leever]

Õigeusus olen väga tihti kohanud vallaslastel isanime Bogdan (tõlkes jumala and)