Perekonnaajaloo foorum

Leidsin juhuslikult huvitava sissekande Kullamaa koguduse meetrikaraamatust: Saaga EAA.1243.2.3:28 22 juuni 1765 oli kindral von Löweni teener nimega Ketto, sünnilt moorlane, päras teda kui ta oli kristlikku õpetust saanud Koluvere lossis ristitud ja pühal ristimisel talle endise nime asemel talle n...

Ajaliselt lähimad kontrollandmed oleks Kärsu (Kersel) mõisi 1826. aasta revisjonilehed; EAA.1865.3.248/4; 1826 Revisjonilehtedel on korralikud viited Kärsu mõisas eelmisel, 1816. aasta revisjoni,ajal elanud meeste vanuse kohta ja märkused revisjonide vahelisel ajal surnute surmaaja kohta. Nagu aga s...

Seni loetu põhjal pidasin 14. aastast nekrutit 1830. aastal mingiks kurioosseks erandiks. (Meenus, et Nõukogude armees teenides sai peetud usbekist relvavenna 15. sünnipäeva. Oli sõjaväkke tulnud vanema venna asemel). Nüüd Teie viidatud nimekirjaga tutvudes veendusin, et vähemalt 1830. aastal oli se...

Minu üks esiisa Hans oli põlluvaht (või ka väljavaht, kes laulusõnade kohaselt, muidu tuleb ja näeb) Virumaal Kärsa mõisas 1814 kuni oma surmani 1818. 1816. aasta hingeloendis oli ta oli arvele võetud mõisarahva (mõisa teenijate) hulgas. Tema naine ja pojad, aga olid endiselt märgitud selle Jaola kü...

Esmakordne põhjalikum tutvus Saagas leiduva Eestimaa nekrutikandidaatide formularnimekirjaga (1818.a) Saaga EAA.178.1.3669:1 EAA.178.1.3669:1[/url] tekitas mitmeid küsimusi. Ehk on kellelgi suuremaid kogemusi selle allikaga või nekrutite teemaga üldse ? Mis vahe on nekrutikandidaadil ja nekrutil ?. ...

Albu lapsed ristiti järelikult sellel ajal sageli koolmeister J. Treude juures. Tegemist peaks olema Sääsküla vallakooli õpetaja Jaan Treudega ja need lapsed ilmselt ristiti Sääsküla koolimajas. Selle kooli õpetaja Jaan Treude olnud suur vokimeister ja sel ajal, kui lapsed õppinud, treinud kooliõpet...

Perekond on ilmselt 1838. aastal tulnud Lätist Burtniekist. Noorem poeg Käärt on 1841. aastal juba Vana-Pukas sündinud. Näib, et Petri järel on märge selle kohta, et talle on 17. sept 1872 Burtnieki kirikust välja antud sünnitunnistus (märkuse 1 sõna on arusaamatu ?). Kas ta on ka ise sinna tagasi l...

1834 aasta Tallinna hingeloendites panin tähele ja pisut ka imeks Klamas´te rohkust Tallinna (all-linna) vabade inimeste kategoorias. Neid on vähemalt 10 peret ja kokku 65 inimest. (Kui mitmesugused son-lõpulised nimed välja arvata oli Klamas kõige arvukam Tallinna eestlaste perekonnanimi 1834. aast...

1. Peremees Suttie Jacob, varem sulane Suttie Hansu juures, pärast Hansu Perdi Jako maa peal, tuli 1793 peremeheks, abiellus Kurru Marti tütre Saarega. Nende lapsed Mart ja Marri. Arusaamatu on küll, miks Jacob ja eriti Saara eelmise revisjoni ajal sama talu elanikeks on märgitud. Peaks vaatama nelj...

Kahtlemata sisaldab „ Saaga“ mitmesuguseid perekonnaloo algallikaid ka Vürstide suguvõsa või suguvõsade kohta. Või on küsimus sellest, millistest paikadest neid otsida? Näib, et Vürstide suguvõsasid on kaks: 1930. aastatel eestistasid mitmed Herris´e perekonnanimega isikud Juurus, Tallinnas ja Raikü...

Ega Teil pole aimu, kus kandis see jõhkardist, ilmselt sakslasest, kõrtsmik võis 1849. aastal Eestimaa kubermangu piires elada ? Näib, et selle kõrtsi nimi on suhteliselt lokaalne ja pole seotud mingi suurema küla või mõisa nimega. Saksamaal on välja antud raamat kõrtsidest ja postijaamadest Eestima...

Loen välja, et Tennisse Simmo suri kõrges vanuses.

Gestellung tähendas küll sõjaväkke kutsumist, kuid antud juhul on „gestellt“ vist II partitsiip sõnas „stellen“, millel võib olla erinevaid tähendusi: paigutatud, paika pandud, kohale toimetatud, esitatud jm. Küsimus on selles, kas need mehed jäidki Tallinnasse teenima või oli see ajutine kogunemisp...

Iseenesest tuntud lugu, aga siiski ilus ja päevakohane meenutada. EELK Võnnu koguduse sünni- abielu- ja surmameetika raamat 1801-1833 viimasel lehel 2. lõik. Võnnu koguduse õpetaja Eduard Philipp Körberi sissekanne. Saaga EAA.3172.2.6:96 „ 23. aprillil (1808) — jüripäeval — istutas mu abikaasa ingli...

Kohtasin Virumaa Väike-Maarja 1725-1726. aasta adramaarevisjonis (vakuraamatus) Kärsa mõisa kahte talu ja/või liignime Wennicke. Sealkandis püsivad talunimed mingipärast puuduvad ja juba järgmise revisjoni ajal on see nimi sama peremehe ees- ja isanime eest kadunud. Tekkis huvi, et kas sellel nimel ...

Taasleidsin sellise andmestiku juhuslikult lehelt: http://kindo.com/index.php/ee/surname/ Kunagi olid sellised andmed vist ka keeleveebis, enne kui see tasuliseks läks ja nüüd on need vist hoopiski kadunud. Praegu elab (elavat ?) Eestis 16 Lipng´it Võrumaal ja 13 Jõgevamaal. Esinemissageduselt on te...

Praegu elab (elavat ?) Eestis 16 Lipng´it Võrumaal ja 13 Jõgevamaal. Esinemissageduselt on tegemist 578. perekonnanimega Eestis. Näib, et ükski Liping 1930. aastatel oma perekonnanime ei eestistanud ? Ilmselt ei peetud seda võõrapäraseks perekonnanimeks. Lätis aga lätistati peaaegu kõik varem arvuka...

Contagion - tähendab igasugust nakkushaigust (ladina k contagio =, nakkus, puudutus, kokkupuude), aga 1712. aastal oli see surmav nakkushaigus Eestimaal küll põhiliselt katk.

Tallinnas, Alberti tn 12 elasid 1916-18 Kavastu valla hingekirjas olevad: Meoma. Aksel Otto p, sünd 27.11.1907, poissmees; Meoma, Alvine Peetri t, sünd 1881, abielus ; Meoma, Anna Hansu t, sünd 14.12.1891, abielus; Meoma, Armilde Otto t, sünd 20.05.1905, vallaline; Meoma, Ernst Jaagu p, sünd 26.09.1...

Näib, et esimesel juhul on tegemist suure näljaaja (1795-97) ohvritega, kelle isikut ja vanust polnud võimalik tuvastada. 2 laipa Kullamaa lossi maadelt leitud, 1 laip Suur-Kaljust, 1 laip Jõgisoolt Hanni Matsi veski ..............(?) Otto Liivi andmetel suri Kullamaa kihelkonnas 1696. aastal 119 in...

Detailid vajavad sisulis-keelelist täpsustamist, aga teksti põhisisu peaks olema selline: "Berend, kokk Adami poeg Oidremalt, on Oidrema teenijatüdruku Lisuga juba üle aasta tagasi härraste nõusolekul teineteisega abiellu(da) lubatud. Vahepeal levis kuuldus, nagu oleks Liisul poisilt laps olnud...

Tõesti keeruline lugu. Esimesele reale on märgitud Peetre Mihkli poja Hans Bormeistri lesk Ann. Selle all on Hansu ja Mihkli tütre Tiiu poeg Hans, kelle sünni ja leeriaeg on sama rea alguses. Rapla koguduse sünniregistrist: Saaga EAA.1219.1.174:152 selgub, et Hans oli Peetre Mihkli Hansu tütre Tiiu ...

Tundub, et Tarvastus ei ole perekonnanime „Lipping“ 19. saj algul võetud ega pandud, sest 1834. aasata Tarvastu hingeloendeis ega personaaliraamatuis pole ühtegi Lipping´ut. Hiljem võisid Lipingud Tarvastusse muidugi tulla. Arvatavasti kas Suur-Jaani kihelkonnast või teistpoolt Võrtsjärve Tartumaalt...

Erinevalt Põhja-Eestist (Eestimaa kubermangust) on Liivimaa (luteriusu kiriku) praostkondade ajaloost suhteliselti keeruline selgust saada: Praostkonnad loodi Liivimaal 1636. aastal. Kuuest praostkonnast kaks: Pärnu ja Tartu asusid Eesti alal. Tartu praostkonna jaotumise kohta kahe praosti vahel on ...

Eestis oli lisaks Tallinna Maarjamäele veel kaks Marienberg´i 1 Marienberg = Savimäe, küla Rasina mõisas Võnnu kihelkonnas praegu Mooste vallas. 2. Marienberg= Brackelshoff = Praakli, (varem ka Kaunermägi), mõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal. Lätis on Marienberg = Marienkalns Rauna (Ronneburg) mõisa ...

Arvatud Judino valla kogukonda Oudova maakonnas Peterburi kubermangus vastaslt Liivimaa Kroonupalati ettekirjutusele 20. sept 1901 nr 51470. Eesti asundus Judini vallas oli Sortovo, rajatud ca 1870, 1918. aasta paiku 35 eesti peret. Asus Ouduvast umbes 50 versta kagu suunas Strugi (Strugi-Krasnõe) p...

Mitte девичья = teenija- või toatüdruk vaid девица = neiu, neitsi, tüdruk; antud juhul siis pigem vanapiiga. Peab muidugi kontrollima, aga näib, et Melanie Mägi on Aleksander Mägi noorem vallaline õde.

Äsja ilmunud raamatus: Eestlased vene sõjaväes 1940-1945.I osa A-L ( 2008. Kirjastus Eesti Represseeritute Registri Büroo), on küll keegi Feliks Kõiv (Jaani p, sünd 11.09.1904 Võrumaal), aga ilmselt pole see otsitav, kuna sünniaeg ei klapi.

Vaatasin selguse saamiseks üle algallika: Riigi Teataja Lisa Nr 49, 26. juunil 1935.
Seal on perekonnanimede muutmiste all:
Vihterpalu valla perekonnaseisuametnik: 15. juunil 1935
1. Juhan Averson´ile ühes abikaasa Mariega ja laste Juliuse, Augusti ja Salmega — „Averso“.

Enne kui „Saaga“ täna hoolduseks suleti jõudsin ära näha, et Anna Remmelgas on sündinud Läänemaal Kullamaa kihelkonnas Luiste külas (ja mõisas) Põllusmasaunas
Saaga EAA.1243.1.189:304
Luiste küla jääb umbes 8 km Kullamaa kirikust kagusse